Viis kõige värskemat postitust

neljapäev, 30. oktoober 2014

Ukraina opositsioon pärast parlamendivalimisi

Sergei Tihipko erakond Tugev Ukraina ning Ukraina Kommunistlik Partei ei ületanud nüüd küll valimiskünnist, aga see ei tähenda automaatselt nende kadumist poliitiliselt maastikult. "Opositsiooniline blokk" üritab leida presidendilt abi valimistulemuste võltsimise vastu ja Regioonide Partei tegelane Irina Berežnaja, kes kuulub Ülemraada ametist lahkuvasse koosseisu, kutsub võime üles nimetama lõpuks sõda sõjaks.

Sergei Tihipko: tugeva Ukraina aeg kindlasti tuleb!
29. oktoober

Ukraina ennetähtaegsed parlamendivalimised toimusid vaibumatu sõjalise hädaohu, terava majandusliku ja sotsiaalse kriisi, kuritegevuse kasvu ja poliitilise radikalismi taustal.

Kehtiva seadusandluse vaatepunktist leidsid valimised aset ja möödusid ilma oluliste rikkumisteta. Samas on tulemusi raske nimetada kogu Ukraina rahva valikuks. Peaaegu iga teine valija ei võtnud hääletusest osa. See on viimase seitsme aasta jooksul kõige madalam valimisaktiivsus, mis näitab kui ulatuslik on kodanike usaldamatus poliitiliste jõudude suhtes.

Kahjuks sai ainsaks võitjaks äsjastel Ukraina parlamendivalimistel avalik ja alasti populism. Populistlikud jõud maidani mõlemalt poolelt spekuleerisid kavalalt sõjalise hädaohu faktori, sotsiaal-majanduslike probleemide, patriootlike tunnete ja radikaalsete meeleolude kasvuga selle nimel, et mitte lasta ukrainlastel teha pragmaatilist ja ratsionaalset valikut. Käiku läksid kõik vahendid: omaenese valearvestuste küüniline õigustamine sõjaga, populistlike seaduste vastuvõtmine, poliitikute vastu rünnakute instseneerimine, kontrollitavate ettevõtete administratiivsed ressursid, agitatsioonikeelu rikkumine valimiste eelõhtul ja valimispäeval.

Erakond Tugev Ukraina viis valimiskampaania läbi vastavalt euroopalikele poliitilise konkurentsi standarditele. Meie ei tegelenud populismiga, eelistades rääkida valijatele tõtt – kui kibe see ka ei olnud – riigis toimuva kohta. Meie ei üritanud mustata ühtegi oponentidest, pidasime ainult avatud diskussioone, juhindusime ainult kontrollitud faktidest ning avalikest allikatest saadud andmetest. Meie ei manipuleerinud sotsioloogiliste andmetega, ei rikkunud kuidagi valimisseadusandluse sõna ja mõtet. Meie ei kaubelnud oma valijatega, ei astunud liitu ei diletantidega praegusest valitsusest ega korruptantidega eelmisest.

Me oleme siiralt tänulikud kõigile oma poolehoidjatele, kes hääletasid 26. oktoobril valimistel erakonna Tugev Ukraina ja meie kandidaatide poolt majoritaarsetest valimisringkondades. Jah, praegu erakond viieprotsendilist künnist ei ületanud ega saa esindatud parlamendi kaheksandas koosseisus. Aga probleemid, mis Tugeva Ukraina poolt valimiskampaania käigus tõstatati, ei kao riigi elust mitte kuhugi. Veelgi enam – otsustades uue parlamendi koosseisu järgi, need üksnes kasvavad.

Seetõttu jätkame me võitlust riigis hädavajalike reformide teostamise, sotsiaalsete standardite taastamise, kodumaise tööstuse riigipoolse toetamise, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete majandusliku vabaduse eest. Meie võitleme selle eest, et Ukraina poliitikasse tuleksid tagasi professionaalne lähenemine ja terve mõistus.

Olen kindel: tugeva Ukraina aeg kindlasti tuleb!

Ukraina Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidiumi avaldus ennetähtaegsete parlamendivalimiste tulemuste kohta
27. oktoober

Ukraina Ülemraada valimised, mis leidsid aset riigi idaoblastites käiva vennatapusõja, militaristliku psühhoosi, hirmutamiste ja ähvarduste, häälte ostmiste, teiste valimisseaduse massiliste rikkumiste tingimustes, olid, objektiivsete poliitikute ja analüütikute hinnangul, kõige räpasemad meie riigi ajaloos, küüniline solvang demokraatiale. Need, nagu ka oodati, tugevdasid riigi seadusandlikus organis kõige reaktsioonilisemate paremnatsionalistlike jõudude, mis on aluseks Ukrainas 19.-22. veebruari riigipöörde tulemusel kehtestatud režiimile, positsiooni.

Sellega loodi tingimused, et moodustada valitsus, mis teeniks, nagu ka selle eelkäija, kompradoorliku oligarhilise kapitali, tugevate kuritegelike klannide tahet ja huve. Järgiks riigi valitsemisel edaspidi veelgi järjekindlamalt poliitikat, mis on juba viinud kodumaise majanduse sisulise kokkuvarisemise, meie rahva suurema osa katastroofilise vaesumise ja süveneva varandusliku kihistumise, Ukraina ühiskonna sisemiste vastuolude teravnemise, Krimmi autonoomia sisulise kaotamiseni, tugevdanud ohte meie riigi terviklikkusele ja kaotanud selle riikliku suveräänsuse, allutades sise- ja välispoliitika senisest veelgi enam Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu, NATO, rahvusvahelise finantsoligarhia diktaadile.

Valimisi kasutati ära selleks, et viia ellu praeguse autoritaarse, sisuliselt diktaatorliku režiimi avalikult kuulutatud suunised selle kohta, et "kommunistid ei saa enam kunagi Ukraina parlamenti".

Selle nimel tehti rahvavaenulike võimude poolt kõike. Saadeti laiali kommunistide saadikutefraktsioon Ülemraadas, mis toimus jämedas vastuolus Ukraina konstitutsiooniga, trampides nende enam kui kahe miljoni kodaniku tahtel, kes hääletasid kommunistide poolt 2012. aasta parlamendivalimistel. Kommunistidest saadikud jäeti sisuliselt ligipääsuta Ülemraada plenaaristungite päevakorra kujundamisele, piirati parlamendi kõnetooli kasutamist, võimalusi väljendada massiteabekanalites ja viia kodanikeni meie partei seisukohti põhimõttelise tähtsusega riikliku poliitika küsimustes. Saadikukandidaatidele avaldati jõhkrat survet, nõudes paljudelt loobumist valimistel osalemisest.

Komparteid, selle juhte ja aktiviste süüdistati ilma igasuguse aluseta "toetuses separatismile ja terrorismile", riigi terviklikkuse ohustamises, teistes kuritegudes. Parlamendi spiikri, kes täitis riigipea kohuseid, kategoorilise ebaseadusliku nõudmise peale alustati ja nüüd jätkatakse kurikuulsat kohtuprotsessi kompartei keelustamiseks. Parlamendile suruti peale seaduse vastuvõtmine kommunistliku ideoloogia keelustamiseks – ideoloogia, mille südames on ühiskonnas sotsiaalse õigluse kindlustamine, range kinnipidamine inimese ja kodaniku õigustest ja vabadustest, selline ühiskondlik kord, mille puhul toimub iga kodaniku vaba areng kõigi vaba arengu tingimustes.

Sellega seoses väärib meenutamist, et keeluga kommunistlikele parteidele, kommunistlikule ideoloogiale, terroriga kommunistide, teiste demokraatide vastu alustasid kõik fašistlikud režiimid. Milleni nad viisid oma riikide rahvad ja millega lõpetasid, – samuti teada.

Me hindame kõrgelt seda, et selle vägivaldse surve, pretsedenditu antikommunistliku hüsteeria tingimustes andsid paljud meie kaasmaalased ka sel korral oma hääle Kommunistliku Partei nimekirjale.

Avaldame teile, kallid seltsimehed, sügavat tänu teie toetuse eest, teie poolt nendes erakordsetes tingimustes ülesnäidatud vapruse ja põhimõttekindluse, kodanikupositsiooni, patriootliku seisukoha eest.

Meie riigi töötav rahvas võib olla kindel, et vaatamata kõikidele takistustele, milliseid karistusmeetmeid ka ei rakendaks rahvavaenulik paremnatsionalistlik võim, Ukraina kompartei teeb ka edaspidi kõik võimaliku tööinimeste huvide kaitseks, Ukraina ühiskonnas sotsiaalse õigluse ja tõelise rahvavõimu kehtestamiseks.

Meil on üksikasjalik, realistlik kriisivastane programm, mida, kahjuks, ignoreeris Janukovitši valitsus ning ignoreerivad ka need, kes valitsevad nüüd. Me pakkusime välja konkreetsed sammud, mille rakendamine hoidnuks riigis ära sündmuste traagilise arengu, hoidnuks ära tuhandete kodanike elude kaotamise – nii sõjaväelaste, kui ka tsiviilisikute, sealhulgas naiste, laste, eakate inimeste. Me teeme ka edaspidi kõik, mis meie võimuses, et toetada jõhkra vennatapusõja lõpetamist, et hoida riigi terviklikkust, taaselustada selle majandus, et taastada heanaaberlikud, vastastikku kasulikud suhted Venemaa Föderatsiooni ja teiste riikidega.

Lugupeetud kaasmaalased!

Nendel valimistel toetas enamus teist poliitilisi jõude, mis olid juba võimul ja jätkavad ka edaspidi poliitikat, millel ei ole midagi ühist teie eluliste huvidega. Sisuliselt puudub nüüd parlamendis poliitiline opositsioon. Te tegite oma valiku. Meie austame seda. Aga teadke: meie riigis ootavad kõiki kodanikke, peale käputäie rikaste miljardäride, ees rasked ajad, esmajärjekorras külm ja näljane talv, ülejõukäivad kommunaalkulud, transpordi, side ning teiste teenuste kallinemine, elektrienergia, majapidamisgaasi, toidu ja teiste igapäevaselt kasutatavate kaupade, ravimite ja medikamentide hinna kiire kasv, veelgi suurem töötus.

Valjult väljakuulutatud nii-nimetatud lustratsioon on muutumas legaliseeritud kohtuväliseks ülekohtuks sadade tuhandete valitsevale režiimile vastumeelsete suhtes, põhjus pealekaebusteks, isiklike arvete õiendamiseks. Mida see tähendab, seda näitavad arvukad faktid avalikust vägivallast, kodanike inimväärikuse alandamisest, sealhulgas rahvasaadikute, riigiteenistujatest prokuröride, jumalasulaste.

Kõik see põhjustab vältimatult väljaastumisi allasurutud kodanike poolt oma seaduslike õiguste ja vabaduste, oma huvide kaitseks. Seejuures võite te arvestada alati kommunistide toetusega.

Pöörduge Kommunistliku Partei liikmete poole.

Kallid seltsimehed!

Meie erakond on kandnud tõsiseid kaotusi. Täna on raske ennustada, milliseid repressiivseid meetmeid Ukrainas valitsev režiim veel rakendada võib. Režiim, mille suhtumise meie erakonda kujundavad Suure Isamaasõja aegsete hitlerlike okupantide kollaborantide vaimsed järglased, nende järeltulijad, kes tulistasid selga Punaarmeed – võimsa Nõukogude Liidu rahvaste poegi ja tütreid, neid, kes vabastasid 70 aastat tagasi Nõukogude Ukraina territooriumi fašistlikest sissetungijatest.

Olge vaprad! Meid ei tohi murda see uus, ränk katsumus. Konkreetset plaani tegutsemiseks praeguses olukorras arutame me eelseisvatel päevadel Keskkomitee Pleenumil.

Nüüd on meie jaoks kõige olulisem – hoida ühtsena meie jõud, erakondliku struktuuri võitlusvõime, tugevdada sidemeid töörahva laiade hulkadega.

Me oleme Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni järjekordse aastapäeva eelõhtul. Kutsume üles kõiki, kellele on kallid selle ideaalid, tähistama seda meie rahva jaoks püha kuupäeva massimiitingute ning teiste ettevõtmistega, näidates sellega, et Ukraina Kommunistlik Partei on elus ja täis otsustavust jätkata jõulist võitlust töörahva huvide eest, sotsialismi eest.

Lugupeetud seltsimehed!

Ees seisavad karmid poliitilised lahingud, mis on otsustava tähtsusega meie kodumaa tuleviku jaoks. Olgem nendeks valmis!

Koos oma rahvaga me võidame!

"Opositsiooniline blokk" pöördus kirjaga Ukraina Presidendi poole
29. oktoober
Ukraina Presidendile
P. Porošenkole
Lugupeetud Petro Aleksejevitš!

Ukraina ennetähtaegsed parlamendivalimised omavad kahtlemata tohutut tähtsust selle jaoks, et taastada rahu ja meie riigi terviklikkus. Nende tulemusel moodustuv Ülemraada koosseis oleks pidanud saama vahendiks minemaks üle poliitilisele tasandile kõigi regioonidevaheliste tülide, mis on tingitud selle aasta dramaatilistest sündmustest, lahendamisel. On erakordselt tähtis, et kõigi Ukraina oblastite elanikud saaksid enda huvide kaitsjad üldriiklikusse esinduslikku võimuorganisse. Ainult nii saab alustada protsessi usalduse taastamiseks Ukraina riigi suhtes, võtta pind jalge alt ukrainavastastelt jõududelt, mis üritavad lõhkuda meie riiki.

Paraku, see, kuidas need valimised toimusid, seab kahtluse alla võimaluse saavutada nimetatud eesmärgid. Juba enne valimispäeva jõudis kõikvõimalike rikkumiste – kandidaatide ja aktivistide hirmutamine, opositsiooni esindajate peksmine, surve massiteabekanalitele, administratiivsete ressursside kasutamine – ulatus sellisele tasemele, kus see mõjutas tuntavalt kampaania ausust. Aga rikkumised, mis leidsid aset 26. oktoobril ning järgnenud päevadel, ületasid oma mõjult kodanike tahteväljenduse tulemustele kõiki sarnaseid probleeme varasemate parlamendivalimiste ajal.

Reas lõuna-ida Ukraina regioonides, kus valijate madal osavõtt demonstreeris juba niigi kodanike usaldamatust olemasoleva poliitilise süsteemi vastu, panevad valitsuse ja valitsusmeelsete kandidaatide esindajad toime süstemaatilisi katseid moonutada hääletuse tulemusi, õõnestades sellega ise tulevase parlamendikoosseisu legitiimsust miljonite ukrainlaste silmis. Tahan loetleda vaid kõige karjuvamad rikkumised, mis on suunatud valimistulemuste võltsimisele.

--- Pikem loetelu erinevates paikades toimunud konkreetsetest rikkumistest, mida ei hakka siin ära tooma. ---

Teadlik viivitamine hääletuse tulemuste kokkuvõtmisega Donetski ja Luganski oblastites, protokollide läbitöötamine nendes regioonides Ukraina keskmisest erineval arvul kordi, kahjustab otseselt teie püüdlusi taastada rahu Donbassis, taastada meie riigi terviklikkus. Need, kes korraldavad täna oma isiklikel kitsastel eesmärkidel võltsimisi reas Donetski ja Luganski oblastite ringkondades, aitavad sisuliselt kaasa nendele, kes veenavad kohalikke elanikke, et nende arvamus Kiievis kedagi ei huvita, et nende vaateid uues Ülemraadas keegi ei kaitse. Milliste järeldusteni selline olukord võib tõugata donetskilased ja luganskilased?

Me nõuame, et õiguskaitseorganitele, oblastite ja kohalikele võimuorganitele antaks korraldus lõpetada koheselt katsed moonutada valimistulemusi, uurida valimisseadusandluse rikkumise juhte ja karistada neid, kes on sellises tegevuses süüdi. Praegu otsustatakse Ukraina tulevik ühtse, tervikliku riigina, mida saavad pidada oma ühiseks koduks kõigi regioonide elanikud, sõltumata poliitilistest vaadetest. Ukrainlased on erinevad oma eelistustelt. Valijate tahteväljenduse tulemuste räpane võltsimine muudab võimatuks meie ühised jõupingutused riiki ühendada.
Lugupidamisega,
erakonna "Opositsiooniline blokk" juht Juri Boiko

Irina Berežnaja: Võimud peavad nimetama sõda sõjaks
29. oktoober

Võimud peavad lõpetama oma rahva ja kogu maailma petmise sõjalise tegevuse osas Donbassis. Seda teatas Ukraina rahvasaadik, Regioonide Partei parlamendifraktsiooni liige Irina Berežnaja.

"Seitsmendat kuud jätkub sõda Ida-Ukrainas. Seitsmendat kuud petab valitsus omaenda rahvast ja kogu maailma selle koha pealt, et Donbassis käib terrorismivastane operatsioon. Võimud peavad leidma endas julgust ja ausalt tunnistama: riigi idaosas käib juba üle poole aasta sõda, mille tõttu on hukkunud tuhanded ukrainlased," märkis poliitik.

"Võimud kartsid nimetada sõda sõjaks, sest lootsid miljardilistele laenudele. Võimulolevad poliitikud-sulid tahtsid monopoliseerida võimu, viia kiiresti läbi parlamendivalimised. Laenu antakse, võim haarati – ehk, lõpuks, lasete nüüd inimestel elada?" teatas ta.

"Ei olnud ja ei ole mingit terrorismivastast operatsiooni – käib sõda. Ei olnud ja ei ole mingit vaherahu – käib ikka samasugune sõda. Ei peetud mingeid rahuläbirääkimisi – oli nende hale matkimine, mis ei suutnud peatada sõda. Võimud peavad olema ausad, nimetama kõike õige nimega. Ausus – usalduse alus; usaldus – rahu alus. Ainult selline – tõeline – ausus võimaldab tuua Ukrainasse tagasi tõelise rahu," selgitas Berežnaja.

kolmapäev, 29. oktoober 2014

Valimistest Ukrainas läbi opositsiooni silmade


"Opositsioonilise bloki" üks juhtidest Natalia Korolevska (fotol), kes kinnitas läinud aasta detsembris Ukraina sotsiaalpoliitika ministrina Tallinnas käies Euroopa kursil jätkamist, kujutab endast nüüd Eestis konjunkturistlike nii-nimetatud "ajakirjanike" poolt maalitud infantiilse maailmapildi kohaselt nähtavasti tagurlaste hulka kuuluvat kurjuse kehastust – minu silmis esindab ta aga paremat osa Ukraina poliitikutest.
Vaata ka
Korolevska: "Elu ei lõpe 25. mail. Kõik alles algab."
"Juba esimesel päeval, minnes parlamenti, nõuame me seda, et Ülemraada kaheksanda koosseisu päevakorras oleksid esmajärguliste ja edasilükkamatutena just meie kodanike sotsiaalse kaitse kohta käivad seadused. Inimesed peavad tundma ennast turvalisena omal maal ja olema kindlad selles, et riik nende eest hoolitseb," teatas Korolevska, kes oli sotsiaalpoliitika minister aastatel 2012-2014, valimistulemuste selgudes.

"Toetades meid ja meie programmi, andsid inimesed meile tohutu usalduskrediidi, mida meil ei ole õigus jätta õigustamata. Seetõttu teeme kõik, et kaitsta meie valijate huve. Sest kõik, kes hääletasid meie poolt, hääletasid rahu poolt Ukrainas, hääletasid majanduse taaselustamise ja piisaval tasemel sotsiaalse kaitse poolt," rõhutas Korolevska.
Vaata ka
"Opositsiooniline blokk" Ukraina parlamendivalimistel
Opositsiooni tagakiusamine Ukrainas jätkub täie hooga
"Opositsioonilise bloki" valimisplatvorm
Kuna hääled ei ole veel täielikult kokku loetud, siis siin tulemustest, mis on minu hinnangul Ukraina jaoks katastroofilised (kui oleksin alkohoolik, siis langeksin praegu masendusest tsüklisse), täna veel detailsemalt juttu ei tule, aga "Opositsiooniline blokk" kogus praeguse seisuga ümmarguselt 9.3% häältest, platseerudes sellega neljandaks.

Eelmisel kolmel korral parlamendivalimistel enim hääli kogunud Regioonide Partei, mille ridadest suur osa sellest blokist pärineb, nüüd ise erakonnana valimistel ei osalenud, kuid õnnitles "Opositsioonilist blokki" saadud tulemuse puhul, pidades seda samas siiski potentsiaalsest palju väiksemaks.

"Tulemus, mille sai "Opositsiooniline blokk", – ilmselgelt alandatud, sest see ei kajasta osa Donbassi ja Krimmi elanike – selle poliitilise jõu põhivalijaskonna – meelsust. Mina olen kindel, et kui valimised oleksid toimunud kogu Ukraina territooriumil, siis suutnuks "Opositsiooniline blokk" moodustada parlamendis enamuse," teatas Irina Berežnaja.
Vaata ka
Regioonide Partei parlamendivalimistest osa ei võta
Irina Berežnaja: Praegused valimised – suurim pühaduseteotus iseseisva Ukraina ajaloos
Tema hinnangul olid need valimised kõige vähem legitiimsed Ukraina valimiste ajaloos. "Nendest valimistest ei saanud võtta osa minimaalselt vähemalt kolm miljonit valijat – mõne Euroopa riigi suurus. Peale selle, osavõtt 52% on samuti küllaltki ebaveenev. Need on kõige ebalegitiimsemad parlamendivalimised kõigist, mis Ukraina ajaloos toimunud," märkis Berežnaja.

Ta meenutas, et keeldus ise teadlikult valimistel osalemast, sest oli veendunud, et need on juba algusest peale võltsitud. "Miljonite inimeste hääl ei saa kõrgeimas seadusandlikus organis esindatud mitte nende süül. Leian, et see on mitte lihtsalt ebaõiglane oma kodanike suhtes, leian, et see ei ole ka piisavalt demokraatlik," selgitas ta samas.

Berežnaja, kes peaks Eesti ajakirjanikele omase mustvalge käsitluse kohaselt ilmselt mitte üksnes vihkama demokraatiat, vaid olema ka jõhker korruptant, sest ta kuulub ju Regioonide Parteisse, avaldas ühtlasi eile arvamust, et Ukraina valitsus peaks lõpetama varastamise, mitte kerjama uusi laene.

Nõustun temaga selles täielikult. Leian, et Ukrainale rahalise abi ning uute laenude andmine on antud olukorras vastutustundetu, sest see ei lahenda Ukraina probleeme, vaid toidab üksnes korruptsiooni. Toimiva lahenduse poole aitaks liikuda see, kui Ukraina võimukandjad lõpetaksid varastamise ja asuksid koguma raha riigieelarvesse oligarhide kõrgema maksustamise teel – see lihtsalt ei ole õiglane, kui nende madalad maksumäärad tuleb maksta kinni Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide maksumaksjatel.

"Opositsiooniline blokk" oli ainus opositsiooniline erakond, mis ületas nüüd üleriigiliselt viieprotsendilise valimiskünnise.

Kommunistid neid valimisi demokraatlikeks ei tunnista

Ukraina Kommunistlik Partei kogus praeguse seisuga ümmarguselt 3.9% häältest, mis on seda tabanud repressioone ning nende tugevamate tugialade valimistest kõrvalejäämist arvestades tegelikult isegi üllatavalt hea tulemus.

Eesti režiimitruud ajakirjanikud on kilganud nüüd rõõmsalt selle üle, et kommunistid langesid esimest korda pärast Nõukogude Liidu lagunemist välja Ukraina parlamendist, aga ei ole pidanud vajalikuks teavitada publikut nendest asjaoludest, mis selleni viisid.
Vaata ka
Ukraina Kommunistliku Partei keelustamisest
Petro Simonenko: Kuidas hinnata olukorda Ukrainas?
Ukraina Kommunistlik Partei valmistub valimisvõitluseks
"Olenemata hääletuse tulemustest ei tunnista kompartei neid valimisi ei demokraatlikeks ega legitiimseteks," teatas Ukraina kommunistide juht Petro Simonenko juba valimiste eelõhtul Euroopa Parlamendi saadikute delegatsiooniga kohtudes.

Eurosaadikute ees esinedes ja nende küsimustele vastates märkis Simonenko, et nagu valimiskampaania enda käik, nii muudavad ka need tingimused, milles see toimus, tulevase parlamendi ebalegitiimseks ja selliseks, mis ei peegelda reaalset arvamuste paljusust ja riigi kodanike ootusi.

"Ukraina uute võimude kuritegeliku poliitika tulemusel, mis viis Krimmi kaotamiseni ning vallandas sõja Donbassis, moondus radikaalselt kogu valimismaastik. Lisaks sellele, et arvestatava osa Ukraina ja Krimmi elanikud on jäetud võimaluseta võtta osa valimistest ja väljendada oma tahet, on miljonid valijad sunnitud hääletama automaaditorude ees, seejuures mitte ülekantud tähenduses," rääkis UKP juht.

Simonenko meenutas ühtlasi eurosaadikutele, et valimiskampaania käigus kiusasid võimud, toetudes relvastatud neonatslikele ja paremradikaalsetele grupeeringutele, jõhkralt taga neid, kes lubasid endale omada ametlikust erinevat seisukohta riigi saatuse küsimuses.

"Käiku lasti igasugused vahendid: väljapressimine, füüsilise vägivallaga ähvardamine, röövimine ning piinamine. Eriti küüniliselt kiusasid oligarhilis-natsionalistlikud võimud taga kompartei aktiviste. Meie saadikukandidaadid ja agitaatorid langesid korduvalt rünnakute alla, sealhulgas nii-nimetatud õiguskaitseorganite, mis on sisuliselt muudetud gestapole sarnaneva "poliitilise politsei" allüksusteks, otsesel osalusel," ütles Simonenko eurosaadikute küsimustele vastatest.

Ukraina kompartei juht meenutas ühtlasi, et juba kõige alguses seadsid praegused võimud endale ülesandeks kompartei hävitamise.

"Ja see on mõistetav, sest ainult kompartei – ainus partei, mis asub ideoloogilises ja poliitilises opositsioonis valitsevale režiimile. Ei juhtunud juhuslikult, et maidani liidrite näpunäitel hõivati ja põletati maha meie kontorid. Ei juhtunud juhuslikult, et võeti vastu konstitutsioonivastane seadus, millega saadeti laiali meie fraktsioon Ülemraadas ning jäeti sel moel kolm miljonit kodanikku, kes hääletasid meie poolt 2012. aastal, ilma nende seaduslikust õigusest häälele parlamendis. Ei juhtunud juhuslikult, et tuginedes fabritseeritud süüdistustele alustati poliitilist kohtuprotsessi, üritades komparteid keelustada – kohtufarssi, mille Euroopa advokaadid "inkvisitsioonikohtuks" kuulutasid," märkis Ukraina kommunistide juht.

Lisaks olnud küllaltki tugevaid tõendeid, et valitsev režiim valmistus, hoolimata millestki, olemata kindel enda võidus, massilisteks võltsinguteks. Sel eesmärgil trükiti lisaks juurde enam kui 10 miljonit hääletuslehte, avalikult ja häbenematult käis manipuleerimine valijate arvuga ja "surnud hingede" häälte kasutamine valimistulemuste võltsimiseks. Üle kogu riigi loodi "paralleelne võrk" ja paigaldati vaheserverid hääletustulemuste parandamiseks hunta huvides, seletas kommunist.

Seega, ütles Simonenko kohtumist kokku võttes, on aeg võtta eest "roosad prillid" nendel, kellel need veel on, ning tunnistada, et neid ennetähtaegseid valimisi ei saa tunnistada ei demokraatlikeks ega legitiimseteks. "Need valimised – kõige räpasemad ja kõige korrumpeerunumad kogu Ukraina ajaloos," märkis kommunistide juht.

Lääne vaatlejad kuulutasid toimunud valimised oma esialgses raportis küll päris oluliseks edasiminekuks (nii erinevalt 2012. aastast, kui puudujääke ausalt tunnistati), aga huvitav fakt on see, et absoluutselt mitte ükski valimiseelne küsitlus ega järgnenud lävepakuküsitlus ei näidanud võitu sellele erakonnale, mis need valimised ametlike tulemuste kohaselt võitis. Kuna tegemist on erakonnaga, kuhu kuuluvad nii senine peaminister kui ka siseminister, siis on raske näha selles lihtsalt juhust.

Tugeva Ukraina ebaõnnestumine ei olnud üldse üllatav

Eestis ekspertidena esinevad poliitikavõhikud on kuulutanud üllatavaks selle, et künnise alla jäi erakond Tugev Ukraina, mida peeti nende väitel tugevaimaks opositsiooniliseks jõuks. Tegelikult ennustasid viimase valimiseelse nädala jooksul avaldatud kuuest küsitlusest nelja tulemused, et just nii lähebki. Samuti peaks olema kõigile, kes Ukraina poliitikaelust midagi teavad, suurepäraselt teada, et see erakond toetub peamiselt oma juhi Sergei Tihipko populaarsusele ning on organisatsiooniliselt suhteliselt nõrk.

Tugev Ukraina kogus praeguse seisuga ümmarguselt 3.1% häältest. See oli kahtlemata ebaõnnestumine ning kindlasti vähem kui nad ise ootasid ja lootsid, aga see ei olnud tegelikult üldse üllatav.
Vaata ka
Sergei Tihipko valimisprogramm
Tugeva Ukraina põhiväärtused ja prioriteedid
Sergei Tihipko viimastest Ukrainaga seotud arengutest
Tugeva Ukraina programm
Tihipko on oma järjekordsest ebaõnnestumisest samas nähtavasti nii masendunud, et ei ole väljastanud veel isegi kombekohast valimisjärgset avaldust.

Eestis antud häälte lõikes läks tal seejuures taas suhteliselt hästi, aga valimisaktiivsus oli siin – täiesti vastupidiselt Eesti riikliku propagandaringhäälingu nn. uudistesaates väidetule – suhteliselt madal. Kui kevadel käis enam kui neljast tuhandest Eesti valimisõiguslikust Ukraina kodanikust presidenti valimas 741, mida oli juba oluliselt vähem kui varasematel kordadel, siis nüüd parlamenti valimas ainult 574.

Eestis antud hääled jagunesid järgmiselt: Petro Porošenko blokk 90 (15.7%), Tugev Ukraina 84 (14.6%), "Opositsiooniline blokk" 64 (11.1%), Eneseabi 60 (10.5%), Ukraina Kommunistlik Partei 59 (10.3%), Rahvarinne 46 (8.0%), Svoboda 31 (5.4%), Oleg Ljaško Radikaalne Partei 26 (4.5%), Paremsektor 22 (3.8%), Ukraina Naiste Solidaarsus 18 (3.1%), Isamaa 17 (3.0%) jne.

Meie kartellimeedias toimuvat jälgides on muidugi selge, et Eesti ajakirjanduslik-poliitilise kompleksi eesmärgiks on jätkuvalt nii-nimetatud "psühholoogiline kaitse" ehk sisuliselt infosõda omaenda rahva vastu, või räigemalt väljendudes: kogu rahva muutmine ajupestud idiootideks, eestlaste "putinoidistamine".

Kogu teema: Ukraina kriis

teisipäev, 28. oktoober 2014

Ponta haare Rumeenia üle võib veelgi tugevneda

Pühapäeval toimub Rumeenias presidendivalimiste esimene voor. Kaks nädalat hiljem toimuvasse teise vooru pääsevad küsitluste kohaselt Victor Ponta ja Klaus Iohannis ning sealt väljub omakorda võitjana neist esimene. Praegune president Traian Băsescu lõpetab juba oma teist ametiaega ega saa sellest tulenevalt enam kandideerida.
Vaata ka
Euroopa uued juhid kalduvad Kremli orbiidile
Jõudude vahekord Rumeenias pärast valimisi
Ponta on praegu Rumeenia peaminister, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees. Tema kandidatuuri toetavad ka Rahvuslik Liit Progressi Eest Rumeenias ja Konservatiivne Partei. Neist esimene loodi 2010. aastal sotsidest ning Rahvuslik-Liberaalsest Parteist eraldunud inimeste poolt, kes toetasid president Băsescut. Teine on juba vana sotsiaalkonservatiivne erakond, mis teeb traditsiooniliselt koostööd sotsidega.

Iohannis on kauaaegne Sibiu linnapea, kes alustas oma poliitilist karjääri erakonna Sakslaste Demokraatlik Foorum Rumeenias liikmena, aga ühines läinud aastal Rahvuslik-Liberaalse Parteiga ja valiti tänavu selle esimeheks. Tema juhtimisel on toimunud koondumine paremal tiival.

RPL ja Demokraatlik-Liberaalne Partei (varasem Băsescu kodupartei), millega oli juba ühinenud väike Kodanike Jõud, kiitsid juulis toimunud ühisel kongressil heaks erakondade ühinemise – RPL säilitab selle tulemusel oma nime, aga liikus rahvusvaheliselt liberaalide perekonnast Euroopa Rahvapartei ridadesse.

Kuna selline poliitiline koondumine ei olnud kõigile vastuvõetav, siis sündis selle mõjul mitu uut erakonda, mille juhid nüüd samuti presidendiks kandideerivad.


Kui DLP ladvik pööras eelmisel aastal selja president Băsescule, siis lõid tema toetajad ja lähikondsed Rahvaliikumise Partei, mille esinaine Elena Udrea (fotol), endine minister regionaalarengu ja turismi alal, peaks tulema nüüd küsitluste kohaselt esimeses voorus kolmandaks või neljandaks. Esialgu pidi erakonna kandidaadiks saama endine välisminister Cristian Diaconescu, kes plaanis vahepeal juba iseseisvalt kandideerida, aga otsustas toetada lõpuks siiski Udreat.

Rahvaliikumise Partei tegi oma valimisdebüüdi Euroopa Parlamendi valimistel, kogudes 6.21% häältest ja saades kaks kohta europarlamendis. Selle saadikud kuuluvad seal Euroopa Rahvapartei fraktsiooni ja septembris võeti ka erakond ise Euroopa Rahvapartei liikmeks. Udrea kandidatuuri toetab ka Rahvuslik Kristlik-Demokraatlik Talurahvaerakond ning programmiliselt esindab just tema nendel valimistel käesolevale ajaveebile kõige lähedasemat suunda.

Liberaalsel tiival lõi omakorda uue erakonna RPL-i kunagine juht Călin Popescu-Tăriceanu, kellele ei olnud vastuvõetav RPL-i ühinemine DLP-ga ja lahkumine liberaalide poliitilisest perekonnast. Tema Liberaalne Reformierakond asutati alles juulis, esimene kongress toimus augustis. Popescu-Tăriceanu, kes on praegu spiiker Rumeenia Senatis, rebib nüüd samuti kolmanda või neljanda koha pärast.

Üldse osaleb valimistel 14 kandidaati. Teiste hulgas ka erakonna Ungarlaste Demokraatlik Liit Rumeenias esimees Hunor Kelemen ning Transilvaania Ungarlaste Rahvapartei kandidaat Zsolt Szilágyi – nende toetajaskond piirdub siiski vaid mõne protsendiga.

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liitu kuuluv Uus Vabariik kutsub nüüd üles valima ükskõik keda, ainult mitte Pontat, sest tema on nende sõnul patoloogiline valetaja, seotud maffia ja kunagise kommunistliku julgeolekuteenistuse tegelastega, põlgab intellektuaale ning imetleb Hiina ja Venemaa poliitilisi süsteeme.
Vaata ka
Rumeenia uued konservatiivid olukorrast riigis
Teises voorus soovitavad Rumeenia uued konservatiivid anda hääle Iohannisele, kes ei ole kaugeltki täiuslik kandidaat (näiteks ei ole ta suutnud veenvalt selgitada, kuidas ta on suutnud hankida endale oma palga juures kuus maja; pealegi juhib ta erakonda, mille ridadest on läinud paljud kohtu alla korruptsiooni eest), aga ei ole siiski nii hull kui Ponta ning näib omavat Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli toetust.

Ponta peaks saama esimeses voorus umbes 40%, Iohannis 30% häältest. Palju sõltub veel seega sellest, kas ülejäänud kandidaatide toetajad teises voorus valima lähevad ja keda nad siis eelistavad. Iohannise võit näib ebatõenäoline, aga täielikult välistada seda ei saa – kõik on valijate otsustada.

esmaspäev, 27. oktoober 2014

Nädala poliitikakommentaar, 27. oktoober 2014

Eesti poliitikaelu kõige põletavam teema näis eelmisel nädalal olevat see, et Jürgen Ligi, professori poeg kollasest erakonnast, ei suutnud oma keelt hammaste taga hoida. Mina kui parempoolne konservatiiv loodan loomulikult kogu südamest, et see torm veeklaasis viib praegu riiki valitseva sotsiaalliberaalse koalitsiooni lagunemiseni, rikub täielikult ära selle osapoolte omavahelised suhted ning hoiab sotsid järgmised neli aastat võimust eemal. Mõistus aga ütleb, et nii tõenäoliselt siiski ei lähe.

Millest see jama üldse alguse sai?

Ligi ja Ossinovski solvumisvõistlus sai alguse telesaates "Foorum" keskerakondlase Kadri Simsoni väitest, et järgmise aasta riigieelarve ei tee midagi inimeste massilise väljarände peatamiseks, mille peale Ligi teatas, et "inimesed sõidavad ära selle pärast, et meil oli nõukogude võim, me oleme oma elatustasemelt nii palju maas, et ei ole piisavalt kiiresti järgi jõudnud. Maailm on avatud, inimesed lähevad rikkamatesse riikidesse..."

Ossinovski ei olnud "sellega nõus, et me võime veel 20 aastat pärast taasiseseisvumist, juba 23 aastat peale taasiseseisvumist, ikka süüdistada nõukogude võimu. Eks me peaksime siiski ikkagi ise ka vastutama hakkama selle eest, mis seisus me täna oleme."

"See, et ühe aasta eelarvega me peataksime emigratsiooni, see on ju vale," pareeris Ligi. "Meie iseseisvuse ajal kolmekordistunud sissetulekud, reaalväärtuses, ei ole ikkagi piisavad selleks, et võtta ära Soome ahvatlust. See on ju objektiivne."

"Seda kindlasti, aga kui me vaatame, et meil kolmandik tööjõudu on ilma kutse-erihariduseta, see on meie kahekümne aasta jooksul toimunud, see on selle kahekümne aasta jooksul toimunud," lõi Ossinovski palli jälle tagasi Ligi väravasse.

Ligi väitis seevastu, et isegi selles on oma sotsiaalsed juured varasemast.

"Ei ole," ründas Ossinovski kärsitult, "ja see maksab meile kätte veel järgmised kümme-kakskümmend aastat. Ja selleks, et seda muuta, neid samme tuleb astuda juba praegu, siis me võime juba rääkida sissetulekute reaalsest tõusust."

"Ja on juba enne sind astutud," märkis Ligi.

Arvamusfestival jätkus pärast saadet sotsiaalvõrgustikes, kandudes personaalküsimustele, mis varjutasid kogu esialgse teema: millest on tingitud kasvav väljaränne, kes on süüdi ja mida nüüd siis teha?


On raske vaielda tõdemusega, et väljarändele vaesematest riikidest aitab kaasa see, kui elanike elatustase riigiti oluliselt erineb. Statistikaameti viimases aastaraamatus toodud andmed näitavad omakorda, et väljaränne Eestist on kasvanud kiiresti pärast ühinemist Euroopa Liiduga, mis lihtsustas inimeste liikumist.

Seega võib väita, et kasvanud väljarände eest vastutavad need ligi 370 tuhat inimest, kes toetasid 2003. aastal toimunud rahvahääletusel Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.

Nüüd, kui süüdlased on tuvastatud, tuleks aga liikuda edasi ning mõelda selle peale, mida teha. Selge on see, et piire keegi enam kinni ei pane, sest rahvas seda ei taha, vaid soovib omada võimalust Eestist kerge vaevaga lahkuda. Ja mingit imevitsa, mille abil tagada kiiresti elatustaseme järgijõudmine jõukamatele Euroopa riikidele, ei paista keegi samuti omavat.

Jääb seega ainult vaikne areng, mille puhul omavad järjest suuremat tähtsust ka sellised nö. sekundaarsed tegurid nagu demokraatia tugevdamine, mis suurendaks Eesti elanikes tunnet, et nad kuuluvad kokku sellel territooriumil domineeriva poliitilise süsteemiga, et see süsteem kuulub meile, kodanikele, mitte lihtsalt ei valitse meie üle, et võimuladvik usaldab omaenda rahvast, mitte ei põlga seda.

Reformierakonna ja sotside koalitsiooni tegevuskavas on pühendatud demokraatiale ja kaasamisele eraldi alajaotus, mis algab järgmiste punktidega:
1. Kaotame Riigikogu valimistel kautsjoni erakondadele, kes osalevad Riigikogu valimistel esimest korda.

2. Võrdsustame erakondade ja üksikkandidaatide vahel Riigikogu valimistel ringkonnamandaadi saamise alused, kehtestades, et mandaadi saavad mõlemad 0.75 kvoodi täitumisel.
Neid punkte sisaldav eelnõu on praegu Riigikogu menetluses, kuid jäänud seal toppama.

MTÜ Radikaaldemokraadid juhatuse liikmena suhtusin antud ettepanekutesse kriitiliselt juba kevadel koalitsiooni osapooltele saadetud märgukirjas, kuid soovitasin nüüd Riigikogule eelnõu kohta edastatud arvamuses selle ikkagi seadusena vastu võtta, sest "koalitsiooni tegevuskavaga on loodud ühiskonnas ootus vastavate muudatuste vastuvõtmiseks. Selle tegevuskava rikkumine olukorras, kus Riigikogu on võtnud suurema osa Eesti elanike tugevast vastuseisust hoolimata äsja vastu sooneutraalse kooseluseaduse, mida nimetatud tegevuskavas ei mainitud, suurendaks vältimatult paljude kodanike pettumist Eesti poliitilises süsteemis, sest seda ei tajuta enam demokraatlikuna."

Mõne nädala eest kinnitas sotside juht Sven Mikser valitsuse pressikonverentsil esimese punkti kohta käinud küsimusele vastates, et "loomulikult selle koalitsiooni eesmärk on kõik koalitsioonileppes kirjapandu või vähemalt maksimaalne võimalik osa koalitsioonileppes kirjapandust ka selle parlamendi tööperioodi jooksul seadusteks vormida ja vastu võtta."

"Minu seisukoht absoluutselt on see, et erakonnad, kellel ei ole olnud kunagi võimalust kvalifitseeruda riigitoetuse saamiseks, peaksid valimistel saama osaleda ilma kautsjoninõudeta," rõhutas Mikser.

Läinud nädalal ütles ka peaministri ülesannetes Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) valitsuse pressikonverentsil: "See on arutelu, mis parlamendis kindlasti käimas on ja ees seisab. Ma usun ja loodan, et parlamendis see teema läbi vaieldakse ja vajalikud muudatused, nii nagu see kokkulepe seal sünnib, ka tehakse."

Probleem on aga loomulikult selles, et muudatuste tegemiseks jäänud aeg läheneb kiiresti lõpule. Mina ei pea konkreetseid punkte kuigi läbimõelduteks, aga kui sellised lubadused koalitsiooni tegevuskavasse juba kirja pandi, siis tuleks need nüüd väga kiiresti täita, sest vastasel korral tähendab see sadade või tuhandete inimeste jaoks jälle ühte piiska karikas, mis viib pettumiseni oma riigis.

Ja selle eest vastutab küll täielikult mitte nõukogude võim, vaid praegu valitsev koalitsioon, mis need lubadused kevadel andis.

* * *

Mis puudutab nüüd Andrus Ansipist vabanenud kohta Euroopa Parlamendis, siis peaks võtma selle loomulikult üle Urmas Paet, sest ei oleks ju normaalne, kui eurosaadikuteks saavad inimesed, kes kogusid valimistel alla tuhande hääle. Paet seda paraku teha ei taha ja see üksnes kinnitab vajadust Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmiseks.

Järgmine rahandusminister võiks aga tulla Riigikogu rahanduskomisjoni liikmete hulgast (Remo Holsmer, Tarmo Mänd ja Aivar Sõerd), välisminister väliskomisjoni ridadest (Margus Hanson, Andre Sepp ja Imre Sooäär) – selline oleks lihtsalt normaalne asjade käik ühes demokraatlikus riigis, kus hinnatakse poliitika järjepidevust. Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed (Kalle Palling, Aare Heinvee, Kalev Kallemets, Tõnis Kõiv, Rein Lang ja Aivar Sõerd) sobiksid muidugi mõlemale kohale.

pühapäev, 26. oktoober 2014

Teateid eurorindelt: VDE fraktsioon keeldus suremast, Junckeri komisjon kiideti heaks

Euroopa Parlament kiitis sel nädalal heaks Euroopa Komisjoni uue koosseisu ning eelmisel nädalal surnud Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon ärkas uuesti ellu.
Vaata ka
Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon varises kokku
VDE häving võib viia uue euroskeptikute fraktsiooni sünnini
VDE taastamine sai nüüd võimalikuks tänu sellele, et fraktsiooniga ühines Robert Jaroslaw Iwaszkiewicz (Poola, Uus Parempoolne Kongress), kelle kolm erakonnakaaslast jäid samas fraktsioonitute hulka.

"Uue Parempoolse Kongressi delegatsiooni liikmena tahtsin ma aidata seda üliolulist ning unikaalset euroskeptilist fraktsiooni Euroopa Parlamendis. Ma ühinesin VDE fraktsiooniga kahe olulise väärtuse tõttu – vastuseis Euroopa Liidu bürokraatiale ja toetus vabale turumajandusele, mida toetab nii kindlalt UKIP-i delegatsioon," selgitas Iwaszkiewicz.

Nigel Farage (UK Iseseisvuspartei): "Parafraseerides Mark Twaini: kuuldused meie surmast on tugevalt liialdatud. Euroskeptikud on nüüd pauguga tagasi, tegelikult ei ole me kunagi ära olnudki. Eelmisel nädalal tegid födekad meile ära, aga täna on VDE fraktsioon elus, omades ilmselgelt sõpru kõige kõrgemates sfäärides. Ülekantud tähenduses... raadiosignaal oli mõne päeva jooksul nõrk, kuid nüüd on normaalsed ülekanded taastunud. Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi osa katses meid eelmisel nädalal kinni panna oli põlastusväärne. See oli kõige hullemat laadi manipuleeriv tagatoapoliitika. Aga oma innukuses vaigistada euroskeptilist häält tegutses ta enneaegselt. Euroföderalistid istuvad praegu vaikselt vabisedes kusagil nurgas, korrutades pobisedes: "Palun kaotage euroskeptikud ära!". Nüüd paneme meie Euroopa Liidu tsentraliseerimisfanaatikud kahetseme nende lühikeseks jäänud hoogsat ülbitsemist."

Asjaolu, et Iwaszkiewicz ühines fraktsiooniga üksinda, on tekitanud spekulatsioone, et Farage võib vastutasuks aidata poolakatel panna püsti uue euroskeptilise fraktsiooni, laenates neile selleks mõne saadiku, kes on valitud Suurbritanniast. Samas võib põhjus olla muidugi ka lihtsalt selles, et UPK juht Janusz Korwin-Mikke on esinenud selliste väljaütlemistega, mis muutsid tema kaasamise UKIP-i jaoks poliitiliselt võimatuks (pärast valimisi teatas isegi Prantsuse Rahvusrinde esinaine Marine Le Pen, et välistab koostöö tema erakonnaga).

Põhiline vastuolude allikas on loomulikult juudiküsimus.

Korwin-Mikke kuulutas nimelt ühes hiljutises intervjuus, et juutide katsed saada Poolas tagasi Teise maailmasõja ajal teistelt juutidelt võõrandatud omandit kujutavad endast holokaustitööstust. "Kui keegi üritab saada omandit, mis ei kuulu otseselt temale, siis ei peaks ta seda saama. Meie oleme vastu sellele, et tagastada omandit, mis kuulus ühele juudile, teisele juudile. See on holokaustitööstus," selgitas ta oma erakonna seisukohta.

"Juudid on väga andekad inimesed ja seetõttu on nad meie kõige hullemad vaenlased, sest nad on andekad kommunistid," teatas ta samas. "Seetõttu ongi poolakatel juutidest spetsiifiline ettekujutus. Nad ei tunne tõelisi juute, vaid tunnevad ainult neid kommuniste, kes siia jäid."

UKIP-i pressiesindaja vastas väljaande The Jewish Chronicle palvele kommenteerida Korwin-Mikke neid ning varasemaid holokausti ja juutide kohta käinud väljaütlemisi nüüd järgmiselt:
"Robert Iwaszkiewicz oli ainus liige Poolast, kellel paluti VDE fraktsiooniga ühineda. Ainus kommentaar, mille tema Hitleri kohta tegi, oli see, et ta oli halb mees ja oleks tulnud hukata.

Korwin-Mikke ei ole meie fraktsiooni liige. Mõlemad, nii UKIP kui ka VDE fraktsioon, tunnevad vastikust ja lükkavad tagasi igasuguse antisemitismi hõngu.

Kõigil fraktsioonidel Euroopa Parlamendis on väga veidraid voodikaaslasi. Reeglid kõneaja ja rahastamise kohta kehtestab Euroopa Parlament."
UKIP-i ridadesse kuuluvad juudid kirjeldasid seda samas "mõistuseabieluna", mis on vajalik Euroopa Parlamendis kehtestatud reeglite tõttu.

"Me kutsusime ühinema ühe inimese ja mitte selle juhi. See mees, kes meiega ühines, ütles, et ta soovinuks Hitleri surma, tema ei ole mingi kapifašist. Ma saan aru, et osadel inimestel on seda raske alla neelata ning inimesed ei mõista Euroopa poliitika nüansse ja peensusi," ütles näiteks eurovalimistel kandideerinud Shneur Zalman Odze.

Praegu sai fraktsioon küll päästetud, aga see on sisuliselt sama habras kui ennegi ning võib seetõttu varem või hiljem uuesti kergesti kokku variseda.


Euroopa Komisjoni uus koosseis kiideti Euroopa Parlamendis heaks häältega 423 poolt, 209 vastu, 67 erapooletut.

Vastu ei hääletanud ükski liberaalide fraktsiooni liige ja poolt ei hääletanud ükski vasakpoolsete liitfraktsiooni kuuluv saadik. VDE fraktsioonist hääletas ainsana pool Valentinas Mazuronis (Leedu, Kord ja Õiglus), tema erakonnakaaslane Rolandas Paksas puudus, erapooletuks ei jäänud sealt keegi. Euroopa Rahvapartei fraktsioonist hääletasid vastu ainult Hermann Winkler (Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit) ja Rachida Dati (Prantsusmaa, Rahvaliikumise Liit), erapooletuid ei olnud.

Fraktsioonitutest hääletas ainsana poolt Iveta Grigule (Läti, Roheliste ja Talurahva Liit) ja erapooletuks jäi Diane Dodds (Põhja-Iirima, Demokraatlik Unionistlik Partei), ülejäänud vastu. Sotside fraktsioonist hääletas vastu 12 saadikut, nende hulgas Andrejs Mamikins (Läti, Koosmeel), kaks rootslast, kaks sakslast, neli prantslast jne. – erapooletuid 20.

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon jäi fraktsioonina erapooletuks, aga selle liikmete hääled jagunesid järgmiselt: 37 erapooletut, 20 vastu, 12 poolt, kaks puudujat. Poolt oli seitse Briti konservatiivi, Uus-Flaami Allianss ning Saksamaa Perede-erakonna ainus eurosaadik Arne Gericke. Vastu hääletasid Alternatiiv Saksamaale, Taani Rahvapartei, Põlissoomlased, kolm Briti konservatiivi, kaks poolakat, erakonna Iseisvad Kreeklased ainus eurosaadik Notis Marias ning Jan Zahradil (Tšehhi, Kodanike Demokraatlik Partei).
Vaata ka
Euroopa Parlament kiitis heaks uue imperaatori
Meie impeeriumi uus valitsus väärib suuremat tähelepanu
EKRE fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Ryszard Antoni Legutko (Poola, Õigus ja Õiglus): "Härra president, president Juncker, EKRE fraktsioon jääb erapooletuks. Te alustate, nagu öeldakse, puhtalt lehelt. Me kuulsime teie sõnu, me kuulsime volinike sõnu, aga sõnad on nagu suits – need kipuvad ähmastuma inimeste mälus. Meie ootame teie tegusid. Meie loodame teie õnnestumisele, mitte teie ebaõnnestumisele. Tulevik on teie kätes. Teie meeskond ei ole kaugeltki unelmate meeskond, aga seal leidub mõningaid häid inimesi, seega on seal teatavat lootust.

Ma pean tunnistama, et meid kohutas veidi teie ülemäärane toetus kogukonnameetodile, kui teil on alternatiive – subsidiaarsus. EKRE on kindlasti subsidiaarsuse poolel, seega ärge lubage asju, mida te ei suuda täita. Leidub teatavaid piiranguid. Teie lihtsalt ei saa mõningaid asju teha. Teie ei saa vähendada noorte tööpuudust, kui palju te seda ka ei tahaks, sest teil ei ole instrumente selle tegemiseks. Te ei maininud innovatsiooni (mis räägib minu arvates teie kasuks), sest Euroopa Komisjonil või Euroopa Parlamendil ei ole instrumente innovatsiooni edendamiseks. Kui neil leiduksid need instrumendid, siis oleksime jõudsalt kasvamas, ning kõik Nobeli preemiad läheksid Euroopasse. Need ei lähe Euroopasse, ja sellel peab olema mingi põhjus. Niisiis, vastupidiselt sellele, mida on öelnud paljud minu kolleegid, kutsun mina teid üles praktiseerima enesepiiramise voorust. Ärge olge liiga aktiivne. Subsidiaarsuse põhimõtet tuleb võtta tõsiselt, ning palun ärge hüpake föderalismi vankrisse.

Minu viimane mõte puudutab nii-nimetatud "euroopalikke" väärtusi. Teie esindate kristlikku demokraatiat: üllas poliitiline traditsioon, ammu surnud, aga väärib taaselustamist. Seega on minu palve: ärge koogutage selle poliitilise vasakpoolsuse ees, mis domineerib Euroopa Liidus. Käituge nagu korralik kristlik demokraat. Ärge arvake, et te saate neid lepitada. Uskuge mind, nad ei võta vange. Kuulake minu nõuannet, sest see on sõbralik nõuanne, antud heatahtlikult. Edu teile."

Daniel Hannan (Suurbritannia, Konservatiivne Partei): "Härra president, ma ei tunne esimest korda, et olen jäänud kinni mingisse ajasõlme – ühte neist teaduslikust fantastikast tuntud ussiaukudest. Ülejäänud Euroopa on liikunud edasi, aga Euroopa Komisjon püsib resoluutselt kinni 1950-ndate keskpaigas koos härra Junckeri paleoföderalismiga, tema plaanidega üleeuroopaliseks alampalgaks, Euroopa armeeks ja politseijõududeks, Euroopa maksudeks. Mis peab juhtuma, et veenda euroföderaliste selles, et võib leiduda üks parem tee? Ülejäänud Euroopa on liikunud edasi, aga eurokraadid jätkavad ikka oma iidsete šamanistlike loitsude lausumist.

See on liiga palju integratsiooni, mis tekitas demokraatia kriisi; see on liiga palju integratsiooni, mis tekitas finantskriisi. Ja ikkagi on meie ainsaks vastuseks kiirendada, jätkata kõigi nende asjade mitmekordistamist, mis kõigepealt üldse nende probleemideni viisid. Nagu minu kaasmaalane Oliver Cromwell selle kunagi sõnastas: ma anun teid, kui Kristuse sisimast, pidada võimalikuks, et te võite eksida."

David Campbell Bannerman (Suurbritannia, Konservatiivne Partei): "On kurb reaalsus, et iga Euroopa Komisjon ja selle volinikud on südame poolest föderalistid, soovides igal võimalusel saada "rohkem Euroopat", töötades "üha tihedama liidu" suunas poliitilises Euroopa üliriigis, ja mitte liikmesriikide kodanike demokraatlikes huvides. Mina jäin hääletusel komisjoni üle erapooletuks, sest ei ole suurt vahet, milline komisjon on ametis, kuigi mõned isikud on selgelt paremad kui teised omaduste ja suhtumise mõttes. EL vajab juurte ja oksadeni ulatuvat reformi, mitte sümboolset opositsiooni oma lõhkises ja sobimatus raamistikus."

Mark Demesmaeker (Belgia, Uus-Flaami Allianss): "Kolleegid, U-FA delegatsioon valib sellise Euroopa, mis ei koorma ennast detailidega, vaid keskendub sellele, kus ta tõesti korda läheb, muu hulgas kasvu, konkurentsivõime ja töökohtade tagamisele läbi vähemate, aga paremate reeglite. Euroopa Komisjon peab seega pühenduma otsustavalt reformiagendale. Meie tahame konstruktiivset vahekorda ja koostööd uue komisjoniga selliste prioriteetide osas nagu rahaliidu lõpuleviimine, ühisturu süvendamine, energiajulgeoleku parandamine ja töökohtade loomine. Kõige olulisem on aga uue meeskonna pühendumine reformidele. Kuulamiste ajal tunnistasid paljud kandidaadid pakilist vajadust muutusteks, efektiivseks juhtimiseks kõige sobivamal tasandil ning väiksemaks reeglistamiseks. Need selged volitused Junckeri paremal käel Timmermansil, kelle põhiülesandeks on valvata suurema subsidiaarsuse ja väiksema reeglistamise üle, teevad meid ettevaatlikult optimistlikuks; vajadus muutuste järele näib olevat imbunud Berlaymont' hoonesse. Meie kui reformierakond tervitame seda arengut. Meie võtame kriitilis-konstruktiivse suhtumise, hindamaks seda, kas komisjon peab oma sõna ja viib oma lubadused ellu. See on meie ülesanne järgmisel viiel aastal."

Richard Sulík (Slovakkia, Vabadus ja Solidaarsus): "Tuleb tunnistada, et Jean-Claude Juncker oma volinike valikuga üllatas. Tema pakutud volinike pealt paistab, et Euroopa Komisjon jääb ise edasi tugevamate riikide valitsuste diktaadi alla. Tõeliselt ebameeldiv uudis on Pierre Moscovici, Prantsuse sotsialist, kellest saab rahandus, maksundus- ja tollivolinik. Prantsusmaa rahandusministrina ei suutnud ta vähendada Prantsusmaa defitsiiti, üritas viia selles ametis sisse 70%-list tulumaksu ning rikkus jõhkralt Euroopa Liidu eelarvereegleid. Selle kohta öeldakse, et kits kärneriks. See nominatsioon on seda ohtlikum, et EKP juhiks on itaallane Mario Draghi ja eurogrupi juhiks võib saada hispaanlane. Kõik need riigid avaldavad survet Euroopa Liidu eelarvereeglite lõdvendamiseks, mis on tee põrgusse. Viimane asi, mida EL täna vajab, on rohkem sotsialismi ja rahanduslikku vastutustundetust. Ilma Moscovicita hääletaksin ma poolt, seega jään erapooletuks."

Geoffrey Van Orden (Suurbritannia, Konservatiivne Partei): "Euroopa Komisjon on Euroopa integratsiooni mootor. Selle uus president, härra Juncker, on reformimata euroföderalist. Ta kordas täna uuesti üle oma pühendumise "kogukonnameetodile", mitte aga valitsustevahelisele lähenemisele. Ei ole mingit pühendumist põhjapanevale reformile, muutusele, sel moel nagu mina ja meie kodanikud selgelt nõuavad. Seetõttu ei saa ma toetada seda komisjoni või seda, mille eest see seisab. Kuid, ma olen optimistlik, et lord Hill, Ühendkuningriigi esitatu, tõestab oma väärtust. Tuginedes sellele, ja järgides oma fraktsiooni suunda, jäin mina erapooletuks."

Eestist valitud saadikutest jäi ainsana erapooletuks Indrek Tarand, Andrus Ansip – kui üks volinikeks saanutest – ei hääletanud, aga kõik parlamendierakonnad olid poolt. Ühtegi vastuhäält ei andnud Junckeri komisjonile ka Bulgaaria ja Rumeenia, Malta, Slovakkia ja Sloveenia saadikud. Kõige rohkem vastuhääli tuli Prantsusmaa, Saksamaa, Briti ja Itaalia eurosaadikutelt.

laupäev, 25. oktoober 2014

Irina Berežnaja: Praegused valimised – suurim pühaduseteotus iseseisva Ukraina ajaloos


Viimasel kolmel korral Ukrainas parlamendivalimistel enim hääli kogunud Regioonide Partei sel korral teatavasti valimistel ei osale, kuid osa selle juhtivatest tegelastest astub nüüd üles "Opositsioonilise bloki" ridades ja omaette nimekirjaga esineb ka vahepeal taasloodud Tugev Ukraina, mis ühines Regioonide Parteiga enne 2012. aasta valimisi.

Samas on osa regionalistidest jäänud siiski truuks otsusele valimistel mitte osaleda.
Vaata ka
Regioonide Partei viimastest Ukrainaga seotud arengutest
Regioonide Partei parlamendivalimistest osa ei võta
Viimaste hulgas ka Irina Berežnaja (sünd. 1980 Luganskis, elab Harkivis), jurist, kes on Ülemraada liige alates 2007. aasta valimistest, valitud Harkivi oblastist, ja keskendunud selle ametist lahkuvas koosseisus eriti välissuhetele, olles nii eurointegratsiooni komisjoni asejuht kui ka Ukraina ja Euroopa Liidu parlamentaarse koostöö komisjoni liige.

Samuti on Berežnaja asendusliige OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsioonis ja juhib Šveitsiga tehtava parlamentidevahelise koostöö rühma, kuuludes lisaks veel Ameerika Ühendriikide, Aserbaidžaani, Austria, Belgia, Hiina, Iisraeli, Itaalia, Kanada, Küprose, Leedu, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa, Valgevene ja Venemaaga tehtava parlamentidevahelise koostöö rühmadesse.

Järgnevalt on siin avaldatud kümmekond sel kuul Berežnaja poolt väljastatud pressiteadet, mis annavad pildi asjade seisust tänases Ukrainas nähtuna läbi tema – ja paljude teiste idaukrainlaste – silmade.

Irina Berežnaja: Omakohus uputab kogu riigi verre
1. oktoober

Rahva omakohus teisitimõtlejatest kaaskodanike vastu tõukab kogu riigi verisesse sisemisse vastasseisu. Nii reageeris sagenevatele rünnakutele opositsionääride vastu Ukraina rahvasaadik, Regioonide Partei parlamendifraktsiooni liige, Ülemraada eurointegratsiooni küsimuste komisjoni esimehe esimene asetäitja Irina Berežnaja.

Rahvasaadik mõistab hukka võimude jätkuva poliitika stimuleerida relvastatud konflikti riigi idaosas. "Tuhanded hukkunud, kümned tuhanded haavatud – mis peab veel juhtuma, et inimesed tuleksid mõistusele, asuksid leppimise teele? Vägivald ei aita muuta Ukrainat tugevaks ja õitsvaks riigiks," rõhutas tema.

"Ajaloolisi paralleele on piisavalt, et mõista: rahva omakohtuga ei ehitata euroopalikku õigusriiki, vaid langetakse tumedasse minevikku. Minevikus on NKVD troikad, kui ilma kohtu ja uurimiseta mõisteti tagaselja surma sajad tuhanded soovimatud. Minevikus on Hiina "kultuurirevolutsioon", kui märatsevad hungveipingid piinasid jõhkralt vastumeelseid õpetajaid. Minevikus on lintšimised Ameerika Ühendriikides – üks kõige kibedamaid lehekülgi nende ajaloos," märkis Irina Berežnaja.

Seoses rünnakuga Ukraina rahvasaadikuks kandideeriva Nestor Šufritši vastu teatas Berežnaja: "Ukraina peab minema euroopastumise teed, aga selle teel ei ole kohta omakohtule. Seda peavad mõistma nii need kodanikud, kes tungivad kallale teisitimõtlejatele, kui ka võimud, kes ei reageeri rünnakutele rahvasaadikute vastu. Vastasel korral, hoidku Jumal selle eest, ujutab veri üle kogu riigi," tegi poliitik kokkuvõtte.

Irina Berežnaja: Valitsus peab reageerima Euroopa Nõukogu kriitikale ümberasujate osas
7. oktoober

Rahvasaadik, Regioonide Partei parlamendifraktsiooni liige Irina Berežnaja kutsub Ukraina võime üles reageerima adekvaatselt Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Nils Muižnieksi kriitikale, mis puudutab keskse arvepidamise puudumist ajutiselt ümberasunute kohta ja vajalike tingimuste loomist, et need inimesed saaksid talve üle elada.

"Euroopa Nõukogu volinik annab selgelt mõista: rahvusvaheline kogukond palus Ukraina võimudel juba selle aasta juunis valmistada ette ruumid, kus ümberasujad Donbassist saaksid elada üle eelseisva talve. Peetakse silmas reservkortereid, mida leidub mitmete regioonide bilansis, ja eraldi rajatisi, näiteks sanatooriume. Ülesanne, justkui, pole raske – soojustada, kindlustada külma vastu ja anda inimestele võimalus sinna asuda. Aga mitte midagi ei tehtud. Ilmselge, et valitsus, nagu tavaliselt, lootis, et probleem lahendab ennast ise, ja neil ei tule midagi teha," teatas parlamendisaadik, kommenteerides Nils Muižnieksi vastavat intervjuud.

Ühtlasi kutsus ta Ukraina valitsust üles pöörama tähelepanu rahvusvahelise kogukonna üleskutsele luua kiiresti keskne süsteem arvepidamiseks ümberasujate üle, mis võimaldaks näha nende vajadusi eluasemete, haridus- ja raviasutuste järele. "Vajadusest sellise keskse arvepidamissüsteemi järele räägime mina ja minu kolleegid mitte esimest kuud. Aga meie hääl on seni jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes. Loodan väga, et valitsus kuulab vähemalt Euroopa Nõukogu üleskutseid, sest veel on jäänud võimalus olukorda vähemalt osaliselt parandada," rõhutas Irina Berežnaja.

"Minul kui Ukraina kodanikul on häbi, et Ukraina ümberasujate saatus teeb rohkem muret Euroopa Nõukogule kui omaenda valitsusele," lisas rahvasaadik.

Irina Berežnaja: Ukraina demokraadid muutuvad diktaatoriteks
8. oktoober

Võimud on kohustatud tegema kõik võimaliku, et tagada hääleõigus kõigile Ukraina kodanikele. Seda teatas rahvasaadik, Regioonide Partei parlamendifraktsiooni liige Irina Berežnaja.

"Ukraina võimud ei suuda seniajani vastata küsimusele, millistes ringkondades ei toimu hääletamist parlamendivalimistel seoses pinevusega riigi idaosa. Eksperdid räägivad kahest stsenaariumist: optimistlikust – siis toimuvad valimised neljateistkümnes ringkonnas Donbassi 32-st, ja pessimistlikust – valimised toimuvad ainult üheksas ringkonnas," märkis poliitik.

"See tähendab, et isegi kõige soodsamatel tingimustel ei saa hääletada enam kui kaks miljonit valijat. Võrdluseks – nii palju on registreeritud valijaid Kiievis. See hulk on võrreldav valijate arvuga Ukrainale sõbralikus Leedus – 2.5 miljonit valimisõiguslikku," rõhutas ta.

Irina Berežnaja usub, et Kiievi võimud häirivad täiesti sihilikult valimisprotsessi regioonides, kus valitsusmeelsete erakondade kandidaatide šansid on minimaalsed. "Valitseb tunne, et valitsus ei ole eriti huvitatud sellest, et valimised toimuksid rajoonides, kus võimumeelsete erakondade poliitikutele on garanteeritud aus kaotus. Loomulikult, palju mugavam on sülitada regioonide häälele, nagu ei tehta üheski euroopalikus riigis, ja teavitada kogu planeeti tohutust võidust. Aga tõde jääb tõeks: inimesed, kes väidavad end olevat demokraadid, muutuvad antidemokraatideks, sest ei taha võtta arvesse tohutult suure regiooni häält," tegi rahvasaadik kokkuvõtte.

Irina Berežnaja: Võimud toetavad oma tegevusetusega vabatahtlike vägivallatsemist
9. oktoober

Valitsus on kohustatud reageerima ÜRO viimasele raportile kuritegude kohta, mida sooritavad vabatahtlike pataljonid Ida-Ukrainas. Seda teatas Ukraina rahvasaadik, Regioonide Partei parlamendifraktsiooni liige Irina Berežnaja.

"Oma vaikimisega annavad Ukraina võimud sisuliselt õnnistuse oma sõdurite-vabatahtlike jõhkrutsemisele kaaskodanike suhtes riigi idaosas. ÜRO viimases raportis inimõiguste olukorra kohta Ukrainas tuuakse välja konkreetsed näited idapoolsete oblastite elanike metsikust kohtlemisest," märkis rahvasaadik.

Ta meenutas ühtlasi, et ÜRO kutsub Ukraina võime üles mitte ainult tugevdama kontrolli omavolitsevate vabatahtlike sõjaliste üksuste üle, vaid võtma neid ka vastutusele seaduste rikkumise eest. "Selles riigis ei tule kunagi tõelist leppimist, seni kuni valitsusmeelsed väed piinavad vastumeelsete regioonide elanikke," rõhutas Irina Berežnaja.

Ta ütles, et terrorismisvastase operatsiooni piirkonnas asuvate Ukraina relvajõudude ridades valitseva kõikelubatavuse tagajärjed võivad viia riigi jaoks täiesti katastroofiliste tulemusteni. "Ukraina võimud peavad mõistma, et oma tegevusetusega, võimaldades legaalseid vägistajaid ja mõrtsukaid, nad mitte üksnes häbistavad riiki kogu maailma ees, vaid ka sisendavad vihkamist ja usaldamatust ukrainlastesse veel mitmeteks järgnevateks põlvkondadeks," märkis parlamendisaadik.

Irina Berežnaja: Valitsus muudab Ukraina kõige mahajäänumaks riigiks Euroopas
10. oktoober

Ukraina võimud integreerivad riiki EL-i ainult sõnades, tegelikkuses aga muudavad Ukraina kõige mahajäänumaks kontinendil. Seda teatas rahvasaadik, Regioonide Partei parlamendifraktsiooni liige, Ülemraada eurointegratsiooni küsimuste komisjoni esimehe esimene asetäitja Irina Berežnaja.

"Statistiliste andmete kohaselt on ukrainlaste keskmine palk – kõige madalam Euroopas. Tohutute ressurssidega maa langes riikide tasemele, millel on oluliselt kehvem tööstusvõimekus, millel ei ole selliseid mustmulla avarusi, mille teaduslik potentsiaal on väiksem," märkis poliitik.

"Ukraina läheneb euromaidani – sündmuse, mis pidi viima riigi lähemale Euroopa Liidule – esimesele aastapäevale. Võimalik, et me olemegi sellele lähenenud, aga, paraku, ainult deklaratsioonide tasandil. Reaalsete näitajate vaatepunktist oleme me täielikult degradeerunud," tunnistas tema.

"Uus valitsus üritas korvata oma ebaprofessionaalsust euroopameelse populismiga, aga tegelikkuses osutus võimetuks viima ellu kasvõi ühte väikestki euroreformi, mis oleks võinud, ehk, kergitada riiki kunagi Euroopa põhjast," rääkis Irina Berežnaja.

"Praegused võimud said unikaalse usalduskrediidi, ühiskonna ajalooliselt kordumatu valmisoleku taluda valusaid muutusi. Aga ühiskond on hoopis sunnitud taluma riigi juhtkonna valusat ebakompetentsust. Olen kindel, et see ei jätku kaua," ütles parlamendisaadik.

Irina Berežnaja: Tippkohtumine Milanos peab lõpetama sõja Ida- ja Lääne-Ukraina vahel
13. oktoober

Rahvasaadik, Regioonide Partei parlamendifraktsiooni liige Irina Berežnaja on kindel, et tippkohtumine Milanos, millest võtavad osa Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni presidendid, saab meie riigile heaks võimaluseks teha samm idas valitseva olukorra rahumeelse lahendamise suunas.

"Ootan suurte lootustega 16. oktoobrile kavandatud tippkohtumist "Euroopa – Aasia" Milanos, mille ajale on kavandatud ka Ukraina ja Venemaa presidentide kohtumine. Minu arvates konstruktiivne, avameelne dialoog kahe riigi juhtide vahel – see on ainus preventiivne mehhanism sõjast hoidumiseks tulevikus," teatas rahvasaadik.

Tema leiab, et ainult vahetud, otsesed läbirääkimised võivad viia tõesti ellu Ukraina presidendi deklareeritud püüdlemise rahu poole Donbassis. "Ukrainal ei ole muud väljapääsu kui iseseisvalt lahendada kõik oma kahepoolsed küsimused Venemaaga otse Venemaa juhtkonnaga. Riik peab saama täiskasvanuks ning mitte varjuma pidevalt erinevate vahendajate selja taha. Kui see tahab näidata enda iseseisvust rahvusvahelisel areenil – tuleb rääkida Kremliga näost näkku, kus see ka ei toimuks, Minskis või Milanos," rõhutas Irina Berežnaja.

Tema arvates on Ukraina määratud varem või hiljem alustama leppimisprotsessi Venemaaga. Poliitik ei välista ühtlasi, et selles osas võivad näidata meie maale eeskuju mõned Euroopa riigid. "Toetan täielikult Soome presidendi Sauli Niinistö arvamust, et külma sõja tagasitulek Venemaa ja Lääne vahele on kahjulik mõlemale osapoolele. Kahjulik on see vastasseis ka Ukrainale. Võib küll palju kordi muuta välispoliitilist vektorit, aga kahe riigi geograafilist asukohta ja ajalugu muuta ei saa," märkis ta.

"Euroopa Liidu riigid annavad selgelt mõista: edasist vastasseisu Venemaaga ei ole neile vaja. Ukraina, olles kuulutanud oma valikut Euroopa kasuks, peaks arvestama Euroopa Liidu seisukohaga selles küsimuses, muidu ootab seda tohutu fiasko," leidis parlamendisaadik.

Irina Berežnaja: Teade SRÜ-st lahkumise kohta – valimiseelne PR
14. oktoober

Rahvasaadik, Regioonide Partei parlamendifraktsiooni liige Irina Berežnaja kutsub Ukraina võime üles lõpetama SRÜ-st lahkumise kaardi väljamängimine ja selle kasutamine PR elemendina väljakuulutatud Ülemraada valimiste eel.

"Arutelu Ukraina väljaastumise üle SRÜ-st omab vaid sümboolset iseloomu ega võta arvesse juriidilisi ja praktilisi aspekte. Nii, näiteks, selle otsuse algatajad millegi pärast unustavad teavitada ühiskonda sellest, et meie riik ei ole üldse SRÜ liige, vaid on ainult selle vaatleja. Kuidas saab lahkuda organisatsioonist, mille liige ei olda?" küsis rahvasaadik.

Tema meelest ei võta SRÜ-st väljaastumise algatajad arvesse ka sadu selle ühenduse raames allkirjastatud dokumente, mis mõjutavad kõige otsesemal moel, näiteks, pensionide maksmist pensionäridele, kes elavad erinevates endistes Nõukogude Liidu riikides.

"Sõltumatute Riikide Ühendus – see ei ole kaugeltki ideaalne moodustis. Keegi selle vastu ei vaidle. See ei saanudki saada mingiks ideaalseks moodustiseks, sest on mõeldud, puhtalt, rahumeelse lahutuse mooduseks pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Aga keegi ei hakka ka salgama, et see on aidanud mitmeti kaasa majanduslike ja sotsiaalsete sidemete hoidmisele erinevate postsovetliku ruumi riikide vahel. Täna, mil oleme võlakohustuste mittetäitmise äärel, oleks äärmiselt ebamõistlik ignoreerida sadu või isegi tuhandeid dokumente, mis on allkirjastatud SRÜ raames ja suunatud konkreetsele koostööle," rõhutas Irina Berežnaja.

Parlamendisaadik meenutas, et me kasutame ikka veel vabakaubandusala režiimi SRÜ-ga, ja selle lepingu kehtivuse lõpetamine ähvardab tuua tõsiseid majanduslikke kaotusi.

Irina Berežnaja: Doonorite konverentsi edasilükkamine võib näidata Ukraina võimude mitteusaldamist
17. oktoober

Donbassi ülesehitamiseks mõeldud doonorite konverentsi pidevast edasilükkamisest jääb mulje, et võimud ei ole sellest lihtsalt huvitatud. Seda teatas Ukraina rahvasaadik, Regioonide Partei parlamendifraktsiooni liige Irina Berežnaja.

"Alates käesoleva aasta märtsist kuuleme me, et viiakse läbi doonorite konverents, et anda Ukrainale mitmete miljardite eurode ulatuses abi. Oodati, et üritus toimub juulis, seejärel – septembris, varsti aga rääkisid ametikandjad ühel häälel novembrist ja detsembrist. Valitsuse viimastes avaldustes esineb juba jaanuar-veebruar," märkis Irina Berežnaja.

Ta tunnistab, et probleem konverentsi läbiviimisega võib olla seotud ka sellega, et puudub usaldus välismaiste osalejate poolt. "Ma saan aru, et sellise taseme konverents – see ei ole igapäevane, vajab tohutuid jõupingutusi. Aga pidevad edasilükkamised ei tee ikkagi au Ukraina võimudele, sest tekitavad põhjendatud kahtluse – konverentsi lükatakse edasi seetõttu, et doonorid lihtsalt ei usalda Ukraina valitsust," teatas parlamendisaadik.

"Ma vestlen sageli välismaiste diplomaatidega. Nad räägivad avameelselt oma rahulolematusest Ukraina võimude aeglase tööga, reformide katkemisega riigis. Mina ei oleks üllatunud, kui teiste riikide valitsused ei taha anda Ukrainale doonorite konverentsil raha kartusest, et need vahendid varastatakse ära," rõhutas poliitik.

"Juhin tähelepanu sellele, et nüüd asetavad võimud edasilükatud konverentsil rõhu mitte niivõrd reformide toetamisele kogu Ukrainas, vaid Donbassi ülesehitamisele. Mina saan sellest aru nii, et valitsuses mõisteti: olematute reformide jaoks keegi miljardeid ei anna. Annaks Jumal, et kannatanud Donbassis saaksid vähemalt väikesegi osa tulevasest rahvusvahelises abist," lõpetas rahvasaadik.

Irina Berežnaja: Kurjategijad vabatahtlike pataljonidest peavad saama karistatud
20. oktoober

Ukraina rahvasaadik, Regioonide Partei parlamendifraktsiooni liige Irina Berežnaja väljendas rahulolu sellega, et Luganski oblasti õiguskaitseorganid, lõpuks ometi, avasid 57 kriminaalasja kuritegude osas, mis sooritati laigulistes isikute või isikute poolt, kes esinesid pataljoni Aidar võitlejatena.

"Ma olen pidanud kutsuma Ukraina võime korduvalt üles suhtuma tõsiselt ja reageerima korralikul kombel ÜRO ja Amnesty Internationali raportitele, milles räägiti otseselt juhtudest, kus territoriaalkaitse pataljoni Aidar võitlejad rikkusid Ida-Ukrainas inimõigusi. Seda ei tehtud. Mul on hea meel, et rahvusvaheline surve ikkagi avaldas oma mõju ning, vähemalt oblasti tasandil, algas konkreetne töö õigusrikkujate tuvastamiseks," teatas rahvasaadik.

Tema meelest on täna väga oluline saavutada poliitiline tahe sõltumatu ja ausa uurimise läbiviimiseks ametlike võimude tasemel Kiievis. "Minule on selge: ilma Kiievi poliitilise tahteta, ilma riigi kõrgemate isikute heakskiidu ja peaprokuratuuri otsese osaluseta võivad avatud juurdlused osutuda odavaks valimiseelseks trikiks, mis on suunatud mitte sellele, et selgitada välja tõde ja karistada süüdlasi, vaid üksnes sellele, et nõrgestada mõningate oma poliitiliste konkurentide positsioone," rõhutas Irina Berežnaja.

"Omalt poolt võin lubada: jälgin tähelepanelikult juurdluste edasist kulgu, sest jutt käib kolmekümne ühest raskest ja väga raskest kuriteost. Selliste õigusrikkumiste toimumist peaksid tunnistama mitte üksnes rahvusvahelised organisatsioonid, vaid ka need Ukraina kodanikud, kes ei taha vaadata tõele näkku ning tunnistada kuritegusid, mida sooritavad vabatahtlike pataljonid, mille tegevust suuresti idealiseeritakse," lõpetas poliitik.

Irina Berežnaja: Praegused valimised – suurim pühaduseteotus Ukraina ajaloos
21. oktoober

Praegused valimised – kõige suurem pühaduseteotus iseseisvas Ukrainas. Seda teatas rahvasaadik, Regioonide Partei parlamendifraktsiooni liige Irina Berežnaja.

"Mina võtsin vastu põhimõttelise otsuse mitte osaleda valimistel, sest mõistsin, et neil ei ole mitte midagi ühist demokraatliku protsessiga. See on kõige suurem avantüür iseseisva Ukraina ajaloos, mille eesmärk – rahuldada mõningate inimeste võimujanu," rõhutas parlamendisaadik.

"Võimule tulnud lubasid ukrainlastele uut süsteemi, inimesed hukkusid uue moraaliga valitsemise eest – korra, professionalismi, südametunnistuse eest. Uus-vanad poliitikud osutusid võimetuks vastama kodanike nõudmistele, pakkudes neile poliitiliselt roiskunud kaupa meeldivas pseudoeroopalikus pakendis," märkis ta.

"Võimulolevad poliitikud unustasid avatud nimekirjad kohe, kui olid saanud võimu enda kätte. Võimulolevad poliitikud ei mõelnud üldse selle peale, et vähemalt kaks miljonit registreeritud valijat Donbassis ei saa oma häält anda. Võimulolevad poliitikud jätkavad administratiivsete ressursside kasutamist ja valijate äraostmist," nentis Irina Berežnaja.

"Teatud määral võis õigustada kiirustamist ja suuri kulutusi, mis olid seotud viimaste presidendivalimistega. Aga viia valimised parlamenti läbi samasugusel eksitaval moel – künismi tipp. Praegused valimised – kõige suurem pühaduseteotus iseseisvas Ukrainas," lõpetas rahvasaadik.

Kogu teema: Ukraina kriis

reede, 24. oktoober 2014

Tugeva Ukraina programm


Sergei Tihipko konservatiivne erakond Tugev Ukraina kõigub küsitluste kohaselt kusagil valimiskünnise piiril. Mina soovin neile loomulikult selle ületamist. Olgu veel ka märgitud, et Tihipko tuli mais toimunud presidendivalimistel Eestis antud häälte järgi Petro Porošenko järel teiseks – teda toetas siis 22.9% siin valimas käinud Ukraina kodanikest. Seega võib öelda, et tal on meie ukrainlaste hulgas täiesti arvestatav toetus.
Vaata ka
Tugeva Ukraina põhiväärtused ja prioriteedid
Sergei Tihipko viimastest Ukrainaga seotud arengutest
Tugev Ukraina – see on üleriigiline Ukraina erakond. Meie platvorm on rajatud ideedele riigi ühtsusest, vabast ettevõtlusest, majanduslikust patriotismist, aktiivsest riiklikust toetusest võtmetähtsusega tööstusharudele ja tõhusast sotsiaalpoliitikast.

Täna, mil riik elab üle kõige raskemat kriisi oma iseseisvuse ajaloos, läheme me valimistele selgete prioriteetidega: saavutada püsiv rahu, taastada riigi majandus ja Ukraina kodanike sotsiaalsed standardid.

1. PÜSIV RAHU JA RIIGI ÜHTSUS

Rahuplaan

Tugev Ukraina taotleb järjekindla ja kõikehõlmava rahuplaani elluviimist, mis tagaks riigile vastupidava ja pikaajalise rahu. Plaan näeb ette:

1. Mitmepoolsed rahuläbirääkimised.

2. Rahuprotsessi toetamine ÜRO peasekretäri eriesindaja poolt.

3. Ukraina tugev läbirääkimispositsioon, rajatud meie riigi iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõtetele.

4. Valimiste läbiviimine kohalikesse omavalitsusasutustesse Donbassis rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalve all.

Valitsemise regionaliseerimine

Püsiv rahu Ukrainas ei ole võimalik ilma valitsemise regionaliseerimiseta.

Kohalikud kogukonnad (linnade ja rajoonide tasandil) peavad saama reformide käigus õiguse:

1. Valitseda oma vara ja suurema osa eelarveliste vahendite üle, mis nende territooriumilt kogutakse

2. Omada mõju kohalike õiguskaitse- ja järelevalveorganite juhtide määramisele

Regionaalsed (oblastite) nõukogud peavad saama õiguse:

1. Valida valitsevaid organeid (täitevkomiteesid ja nende juhte)

2. Langetada otsuseid investeerimiskliima parandamiseks

3. Reguleerida kohalike maksude määrasid sõltuvalt regiooni vajadustest.

Välispoliitika, riiklik julgeolek ja riigikaitse peavad olema üksnes keskvõimu pädevuses. Õigus määrata riigi piire peab kuuluma üksnes Ukraina rahvale ning igasuguseid otsuseid selles osas tohib võtta vastu ainult üleriigilisel rahvahääletusel.

Presidendi esindajate funktsioonid regioonides peavad piirduma kontrolli läbiviimisega Ukraina seaduste järgimise üle antud territooriumil.

Humanitaarsfääris peavad regioonid saama õiguse määrata iseseisvalt keele- ja kultuuripoliitika põhimõtteid, võttes arvesse kõigi rahvuste vajadusi.

Keskvõimu ülesanne – toetada ukraina kultuuri, keele ja ajalooõpetuse arengut, et kasvatada uute põlvkondade hinge kodanikkonna ühtekuuluvust.

Professionaalne armee

Ukraina rahumeelne areng ei ole võimalik ilma kaasaegse professionaalse armeeta, mis on suuteline lööma tagasi igasuguse välise agressiooni. Sõjaväereform näeb ette järgmiseid samme:

1. Uue sõjalise doktriini vastuvõtmine, mis kajastaks tänapäeval esinevaid ohte ja riske riiklikule julgeolekule.

2. Ukraina Relvajõudude struktuuri ja rahastamispõhimõtete reform. Prioriteedid – korralikud palgad ja sotsiaalne kaitse sõduritele ja ohvitseridele, kaasaegse relvastuse kasutuselevõtt.

3. Uue mobilisatsiooniplaani koostamine, arvestades, eelkõige, olemasolevaid kaadrireserve ja õiguskaitseorganite töötajaid.

2. TÖÖSTUSE TAASELUSTAMINE JA MAJANDUSLIK PATRIOTISM

Tugev Ukraina seisab läbimõeldud ja efektiivse tööstuspoliitika eest, rajatuna majanduslikule patriotismile.

Majanduslik patriotism

Riik peab aktiivselt kaitsma ja toetama kodumaise tööstuse arengut. Tugev Ukraina pakub välja meetmete paketi tööstuse taaskäivitamiseks:

Tagada riigi poolt tellimused kodumaistele tööstusettevõtetele, eelkõige – masinaehituses, metallurgias, toiduaine- ja põllumajandustööstuses.

1. Taastada sotsiaalsed standardid ja siseturu kasv.

2. Kaitsta kaupade siseturge nende ajutise sulgemisega kuni kuueks kuuks.

3. Läbirääkimised Ukraina rahvusvaheliste partneritega, et meie kaupadele avataks Euroopa Liidu, USA ja teiste riikide turud, kompenseerimaks Vene turu kadumist.

4. Ekspordiagentuuri loomine ja laenuintresside kompenseerimine eksportööridele – stimuleerimaks kõrge lisandväärtusega kaupade eksporti.

5. Tooraine ekspordi piiramine.

6. Piirangud valmiskaupade impordile, mida toodetakse Ukrainas – kasutades WTO mehhanisme ja mittetariifseid instrumente.

7. Rahaline-laenuline toetus riigi poolt tellimustele kodumaistelt ettevõtetelt kaasaegsete seadmete ja tehnoloogiaga, energiakandjate hinna langetamine tööstusele.

8. Madalamad sisseveomaksud toorainele ja seadmetele, mille analooge Ukrainas ei valmistata, maksukoormuse vähendamine kõrge lisandväärtusega tööstusele.

Võitlus korruptsiooniga

Tugev Ukraina taotleb seda, et võetaks vastu plaan kiireloomulistest meetmetest võitluseks korruptsiooni vastu, mille raames on vaja:

1. Vähendada järelevalveorganite hulka, nende kontrollifunktsioone ja neis töötavate ametnike arvu.

2. Keskenduda esmastele ja kõige rangematele meetmetele, et juurida välja korruptsioon võimu kõrgematest ešelonidest.

3. Öelda lahti karistavast maksupoliitikast. Kontrollida ainult neid, kelle puhul on selgeid märke maksudest kõrvalehoidumisest.

4. Viia sisse süsteem ametnike isiklikuks vastutuseks järelevalveorganites, mis kontrollivad äritegevuse õiguspärasust.

5. Laiendada kodanikuühiskonna õigusi võitluses korruptsiooniga.

Majandusvabadus ja investeerimiskliima

Tugev Ukraina taotleb seadusandlike ja teiste meetmete vastuvõtmist, mis on suunatud majandusvabaduse kasvatamisele ja investeerimiskliima parandamisele:

1. Maksude hulga vähendamine ja nende administreerimise lihtsustamine.

2. Lubade ja litsentside hulga vähendamine mõistlikult vajatava miinimumini.

3. Riiklike garantiide sihtprogrammi käivitamine laenudeks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mahus kuni 1% SKP-st.

4. Viieaastase moratooriumi kehtestamine maksukontrollidele väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetes aastakäibega kuni 10 miljonit grivnat.

5. Ühtse sotsiaalmaksu langetamine Euroopa keskmisele tasemele (mitte rohkem kui 20%).

3. SOTSIAALPÄÄSTE JA VÕITLUS TÖÖTUSEGA

Tugev Ukraina leiab, et riik ei tohi taganeda, varjudes sõja taha, oma sotsiaalsetest kohustustest kodanike ees. On vaja võtta vastu kiireloomuline plaan sotsiaalpäästeks, mis võimaldaks viia sotsiaalsed standardid tagasi varasemale tasemele.

Taastada sotsiaalsed standardid

1. Peatada riigipanga aktiivse regulatiivse poliitika ja valitsusreformi abil grivna langemine.

2. Vaadata üle elatusmiinimum, alampalga ja pensionide suurus minimaalselt neli korda aastas. Pensione ja toetusi tuleb tõsta vastavalt hindade kasvule.

3. Keelata praktika langetada palkasid ning saata eelarvesektori töötajaid ja riigiteenistujaid palgata puhkusele.

4. Taastada sotsiaalselt kõige haavatavamatele noortele peredele ettenähtud riigipoolne igakuine lastehoiutoetus.

5. Taastada riiklike sotsiaaltöötajate amet, et osutada abi sotsiaalselt kaitsetutele kodanikele.

6. Taastada suurem riiklik kontroll elamu- ja kommunaalteenuste hindade kujundamise üle.

7. Kehtestada, et suurus ja mehhanism indekseerimaks kodanike sissetulekuid kuuluvad läbivaatamisele ainult seadusega, aga mitte valitsuse otsusega.

Peatada töötuse kasv

1. Kindlustada kiiresti riigipoolsete tellimustega Ukraina tööstusettevõtteid.

2. Alustada professionaalse armee loomist, mis aitab ühtlasi kaasa tööhõivele.

3. Avada riiklik programm sooduslaenudeks ja toetusteks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

4. Tugevdada töölepinguseadust spetsiaalsete meetmetega nende ettevõtete toetamiseks, mis loovad töökohti kriisiperioodil.

Me üritame ühendada selle platvormi ümber kõik ühiskonna terved jõud, mobiliseerida riik ja kodanikud viimaks läbi vajalikke reforme, mis viivad maa sisemise leppimise ja majandusliku õitsenguni.

MEIE USUME TUGEVASSE UKRAINASSE!