Viis kõige värskemat postitust

laupäev, 26. juuli 2014

Eesti poliitikutel on aeg võtta MPK suhtes seisukoht

Ekspress Grupp ei valetanud, kui väitis, et Vladimir Jakuniniga seotud fond rahastab Maailma Perede Kongressi, sest ühena selle neljakümnest ametlikust partnerist peab see tasuma loomulikult liikmemaksu, mille suurus on 2500 dollarit aastas. On aga äärmiselt meelevaldne järeldada, et see seob Jakunini sihtasutusega Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, mis ei ole isegi MPK partnerorganisatsioon.

Teisi sõnu: Venemaa poliitiliste ringkondadega võiks ennem siduda Riigikogu menetluses oleva sooneutraalse kooseluseaduse algatajaid, sest Sotsiaaldemokraatlik Erakond on ju vaatlejaliige Sotsialistlikus Internatsionaalis, kus tuleb tasuda samuti liikmemaksu ja kuhu kuulub ka erakond Õiglane Venemaa – see seotus on palju otsesem.

Vaata ka: Rahvusvaheline vandenõu loomuliku perekonna toetuseks

Enamik MPK partnerorganisatsioonidest on pärit anglosfäärist (USA, Kanada, Austraalia, Suurbritannia), aga sinna kuuluvad veel ka Venemaa Riiklik Sotsiaalülikool ja Moskva Demograafiliste Uuringute Instituut – sidemed Venemaaga on seega tõesti tugevad.

Euroopa riikidest on seal partnerorganisatsioonide, valdavalt katoliiklike ühenduste ja instituutide näol esindatud veel Itaalia, Hispaania, Saksamaa, Šveits ja Poola. See ongi siis see link, mis ühendab seda kaudselt sihtasutusega Perekonna ja Traditsiooni kaitseks. Ekspress Grupp võinuks seega väita pigem hoopis seda, et nimetatud sihtasutuse taga seisab Vatikan ning Varro Vooglaid on paavsti käsilane – olnuks ilmselt tõelähedasem kui seostamine Jakunini ja tema fondiga, kuigi kõlanuks nagu juba vana vandenõuteooria.

Seitsmes ülemaailmne Maailma Perede Kongress toimus eelmisel aastal Austraalias, aga kuues aasta varem Hispaanias. Kongressi ametlikeks meediapartneriteks olid seal riigi suurimad konservatiivsed päevalehed ABC ja La Razón, lisaks veel La Gaceta.


Hispaanias toimunud kongressile saabus kogu maailmast kokku kaks ja pool tuhat inimest. Tegemist ei olnud mingi parteipoliitilise üritusega ja enamik esinejatest ei esindanud erakondasid, aga mõned poliitikud nende hulka siiski kuulusid: toonane Itaalia parlamendi asespiiker Rocco Buttiglione (Tsentristlik Liit), Hispaania eurosaadik Jaime Mayor Oreja (Rahvapartei), Hispaania senaator Ángel Pintado (Rahvapartei), Itaalia parlamendisaadik Luca Volonté (Tsentristlik Liit), aga lisaks ka endine USA suursaadik Grover Joseph Rees (Vabariiklik Partei).

Samuti kuulus seal külalisena esinejate hulka Paul Herzog von Oldenburg, kes on nüüd ka sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks nõukogu esimees. See ilmselt ei tähenda automaatselt seda, et nimetatud sihtasutuse taga seisaksid Hispaania Rahvapartei, Itaalia Tsentristlik Liit ja USA vabariiklased. Kuna nüüd seda sihtasutust tabanud jõhker meediarünnak on aga oma olemuselt läbini poliitiline, siis oleks ka Eesti erakondadel – vähemalt nendel, mis peavad ennast konservatiivseteks – aeg võtta avalikult seisukoht Maailma Perede Kongressi suhtes.

Vaata ka: SAPTK vastulause Eesti Päevalehe alusetutele kahtlustustele

Selleks, et seda lihtsam teha oleks, toon siin ära ka MPK poolt käesoleva aasta märtsis algatatud Maailma Perede Deklaratsiooni, millele kõik veebis oma allkirja lisada saavad, juhul kui tahavad.
Meie, paljude maade ja kultuuride rahvas, kinnitame tõde, mis on talletatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ning kajastatud rahvusvahelistes lepingutes ja paljudes meie riikide põhiseadustes*: "Perekond on ühiskonna loomulik ja põhiline rakuke ning tal on õigus ühiskonna ja riigi kaitsele." Seega perekond eksisteerib enne kui riik ning omab loomupärast väärikust ja õigusi, mida riigid on moraalselt kohustatud austama ja kaitsma.

Me kuulutame, et perekond, universaalne ühendus, mis tugineb ühe mehe ja ühe naise abielulisel liidul, on ühiskonna alus, meie rahvaste tugevus ja inimkonna lootus. Iga ajaloost tuntud tsivilisatsiooni ülima alusena [viide USA ajaloolase Will Duranti teostele] on perekond tõendatult vabaduse kaitsevall ning võti arengu, heaolu ja rahu jaoks.

Perekond on ühtlasi uue elu läte ja häll, loomulik varjupaik lastele ning esimene ja peamine kool, kus õpetatakse neid väärtusi, mis on vajalikud laste ja ühiskonna heaolu jaoks. Perekond tõepoolest on meie side minevikuga ja sild tulevikku. [Viide USA kirjaniku Alex Haley, tuntud romaani "Roots: The Saga of an American Family" autorina, ütlusele.]

Lapsed on meie tulevik ning me tunnistame tänulikult isetuid teeneid, mida osutatakse vanemate, vanavanemate, hoidjate ja teiste hoolitsejate poolt, kes kindlustavad võimalusi, nagu näeb ette lapse õiguste deklaratsioon, lastele "arenguks kehaliselt, vaimselt, moraalselt, hingeliselt ja sotsiaalselt tervel ja normaalsel moel ning vabaduse ja väärikuse tingimustes."

Tunnistades seda, nagu on öeldud inimõiguste ülddeklaratsioonis, et "emadus ja lapsepõlv annavad õiguse erilisele hoolitsusele ja abile", ning, nagu on öeldud lapse õiguste deklaratsioonis, et iga laps peaks "kus see iganes võimalik kasvama üles omaenda vanemate hoolitsemisel ja vastutusel", kuulutame me, et toimiv, kasvatav perekond, mis rajaneb abielul ühe mehe ja ühe naise vahel, tagab kindlaima kaitse sellisele erilisele hoolitsusele ja abile, millele lastel on õigus.

Olles sügavalt mures kasvavate hädade pärast, mis vaevavad lapsi ja ühiskonda abielu ja perekonna kiire languse tõttu, meenutame me kainestavat tähelepanekut, et "läbi kogu ajaloo on rahvused suutnud elada üle mitmesuguseid katastroofe – sissetunge, näljahädasid, maavärinaid, epideemiaid, majanduslangusi – aga nad ei ole suutnud mitte kunagi elada üle perekonna lagunemist." [Tsitaadi autoriks Michael Novak @ AEI.] Me tunnistame iidset tarkust, et maailma ei saa seada korda, seadmata kõigepealt korda perekonda. [Viide Konfutsiusele.]

Me kutsume üles kultuurile, mis austab ja toetab truusid, rahuldust pakkuvaid ja vastupidavaid abielusid; mis tunnistab ja kaitseb neid ainulaadselt väärtuslikke panuseid, mida annavad oma laste eludele nii emad kui isad; ning mis aitab kaasa väärtustele ja visioonile, mida on vaja, et noored inimesed ootaksid ja valmistuksid edukaks abieluks ja laste kasvatamiseks.

Me kutsume ametiisikuid ja poliitikategijaid, rahvusvaheliselt, riiklikult, ja kõigil valitsustasanditel, üles viivitamatult kujundama ja rakendama meetmeid, et hoida ja tugevdada abielu ja perekonda.

Me ärgitame kodanikke, juhte ja mõjukaid isikuid kõikjal seadma oma ülimaks prioriteediks perekonna kui tsivilisatsiooni asendamatu aluse ning meie ainsa lootuse heaolu, rahu ja progressi saavutamiseks, kaitsmist ja tugevdamist.
"Mitte kunagi varem ei ole olnud universaalset loosungit, mis ühendaks kõiki rahvaid koonduma loomuliku perekonna kaitseks, ning mitte kunagi ei ole see vajanud kaitset nii tungivalt nagu praegu," märkis MPK ÜRO asjade direktor Doug Clark seda algatust tutvustades. "Me oleme loonud Maailma Perede Deklaratsiooni, et vastata sellele vajadusele ja olla selleks loosungiks."

* Viidatud on sellele, et 111 riiki on deklareerinud oma põhiseadustes toetust perekonna kaitsele, nende hulgas Eesti Vabariik, mille põhiseaduse § 27 ütleb: "Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all." – kahjuks reaaluses sellest täna kinni ei peeta, aga vastav säte on olemas.

"Ma tunnustan neid riike, mis on pannud jutu loomuliku perekonna kaitsmise kohta oma põhiseadustesse. Selle deklaratsiooni viidetes on toodud põhjalik ülevaade nendest sätetest. Isegi kui ja kus valitsuse teod võivad lahkneda sellest põhimõttest, seisab selline konstitutsiooniline säte noomitusena ja kutsub pöörduma tagasi õige korralduse juurde," rõhutas Clark.

"Minu lootus on," lisas ta, "et Maailma Perede Deklaratsioon mängib olulist rolli selles, et koondada rahvusvahelist tähelepanu taas ühiskonna kõige olulisemale üksusele, loomulikule perekonnale."

It is a time for choosing, nagu oleks öelnud viiekümne aasta eest Ronald Reagan.

Üksikasjalikumalt võib MPK seisukohtadest, mida saab võtta aluseks poliitiliste otsuste kujundamisel, lugeda nii Hispaania kongressi deklaratsioonist kui ka Austraalia kongressi deklaratsioonist.

Austraalia kongressil kuulus esinejate hulka kaks poliitikut: endine asepeaminister John Anderson (Austraalia Rahvuspartei) ja Damian Wyld (Austraalia Liberaalne Partei).

Vaata ka: Austraalia liberaalide vastuseisust homoabieludele

On aeg, et ka Eesti poliitikud võtaksid MPK suhtes seisukoha. See jõhker vaimne terror, mida Ekspress Grupp on rakendanud nüüd SAPTK suhtes selle väidetavate sidemete tõttu nimetatud organisatsiooniga, nõuab seda.

reede, 25. juuli 2014

Rahvusvaheline vandenõu loomuliku perekonna toetuseks

Ekspress Grupp ja Eesti Rahvusringhääling levitasid eile agaralt infot selle kohta, et sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks nõukogu liikmete Paul Herzog von Oldenburgi ja Sławomir Olejniczakiga seotud teised organisatsioonid ning Venemaa Raudteede presidendi Vladimir Jakunini rahastatud fond on kõik partnerid Maailma Perede Kongressiga, üritades jätta sellega ilmselt muljet, et SAPTK on mingi venelaste rahastatud variorganisatsioon, mille niidid viivad välja otse Vladimir Putini lähikonda.

Kuna mina ei tea nimetatud sihtasutuse rahaasjadest mitte midagi, siis ei hakka sel teemal spekuleerima, vaid teen järgnevalt ainult lühikese ülevaate sellest, mida kujutab endast ja millega tegeleb see "salapärane" Maailma Perede Kongress, võttes aluseks peamiselt organisatsiooni enda veebilehel avaldatud info, mis on igaühele, sealhulgas kindlasti ka Eesti ajakirjanikele, interneti kaudu avalikult kättesaadav.

Tegemist on traditsioonilise perekonna eest seisva katusorganisatsiooniga, mille peakorter asub Ameerika Ühendriikides, Illinoisi osariigis, Rockfordi linnas. Selle presidendiks on dr. Allan C. Carlson, kes on ka Howardi Keskuse president ja juhtinud varem konservatiivset mõttekoda Rockfordi Instituut, mis on tuntud ajakirja Chronicles väljaandjana. Maailma Perede Kongressi nõukogu liikmeteks on lisaks temale veel 12 ameeriklast, nende hulgas näiteks tuntud sotsiaalpsühholoog Milton Rosenberg, kelle saateid erinevatel teemadel nüüd ja edaspidi ikka kuulata soovitan.

Samas on see organisatsioon tõepoolest seotud ka Venemaaga, kaheksas ülemaailmne Maailma Perede Kongress oli koguni kavandatud toimuma Moskvas. Viimane pressiteade, mis pärineb märtsist, annab aga teada, et ettevalmistused selle läbiviimiseks on peatatud.
Ettevalmistused kaheksanda Maailma Perede Kongressi – Moskva Kongressi (kavandatud toimuma 10-12 september, 2014) – läbiviimiseks on hetkel peatatud. Olukord Ukrainas ja Krimmis (ning sellest tulenevad USA ja Euroopa sanktsioonid) on tõstatanud küsimusi reisimise, logistika ja muudes asjades, mis on vajalikud MPK VIII kavandamiseks.

Ettevalmistuste peatamine ei ole mõeldud väljendama negatiivsust vene rahva, kirikute või üksikisikute suhtes, kes on võtnud juhtiva rolli võitluses elu, abielu ja loomuliku perekonna hoidmise eest kodumaal ning osana rahvusvahelisest perekonda toetavast liikumisest.

MPK on olnud Venemaal aktiivne alates asutamisest aastal 1995. Lomonossovi nim. Moskva Riikliku Ülikooli professor Anatoli Antonov – üks riigi juhtivaid demograafe ning MPK VIII korraldava komitee liige – oli selle loomise juures.

See tegevus kasvas hüppeliselt isa Maksim Obuhhovi esitlusega MPK IV-l (Varssavis) aastal 2007, Aleksei Komovi määramisega regionaalseks esindajaks Venemaal ja SRÜ-s aastal 2010 ja maailma esimese Demograafia Tippkohtumisega Venemaa Riiklikus Sotsiaalülikoolis aastal 2011. See tippkohtumine oli esimene selline rahvusvaheline kogunemine, mis oli pühendanud üksnes üle kogu maailma toimuvast sündivuse langusest tingituna saabuvale kriisile. Sellele järgnes teine Demograafia Tippkohtumine Venemaa Uljanovski oblastis aastal 2012.

Me oleme uhked oma Vene partnerite saavutuste üle ning avaldame tunnustust vene rahva sammudele – nende valitud esindajate kaudu – elu, perekonna ja laste süütuse kaitsmisel. Ajal, mil Lääne valitsused liiguvad tagasi paganliku maailmavaate juurde, on Venemaa võtnud juhtiva rolli loomuliku perekonna edendamisel.

Maailma Perede Kongress ei võta mingit seisukohta välisasjades, välja arvatud siis, kui need mõjutavad loomulikku perekonda. Loomulik perekond seisab kõrgemal riiklikest muredest ning peaks ületama ja ühendama kõiki hea tahtega inimesi, kes tunnistavad perekonna keskset tähtsust tsivilisatsiooni alusena. Meie Vene partneritel ja teistel, kellega me oleme Venemaa Föderatsioonis töötanud, on meie palved ja julgustus nende perekonda toetavas töös.

Edasisest anname teada vastavalt olukorra arengule.
Moskva Kongressi korraldava komitee liikmete hulgas on nii Eestis kasvanud Jakunin kui ka tema abikaasa Natalja. Samuti on sellega tihedalt seotud erakonna Õiglane Venemaa parlamendisaadik Jelena Mizulina, kes on mujal maailmas tuntud peamiselt selle poolest, et algatas Venemaa Riigiduumas homopropaganda vastu suunatud seaduste vastuvõtmise, mistõttu kuulub ta nüüd ka nende isikute hulka, kelle vastu lääneriigid on Ukraina kriisiga seoses juba kehtestanud sanktsioonid – seda vaatamata tõsiasjale, et Venemaa Ukraina-poliitika väljatöötamisega ta seotud ei ole.

Ukraina sündmustega seoses väljastati MPK poolt märtsis aga alljärgnev pressiteade.
Maailma Perede Kongressi tegevdirektor Larry Jacobs kutsus rahvusvahelist elu-toetavat ja perekonda-toetavat võrgustikku üles palvetama rahu eest Ukrainas. "Me oleme mures kriisi pärast Ukrainas ning palvetame, et maailma riigijuhid tuleksid kokku, et edendada rahu ja see konflikt lahendada," ütles Jacobs. "Me kordame paavst Franciscuse palvet: et kõik selle riigi osad töötaksid arusaamatuste ületamise nimel ja ehitaksid üheskoos rahvuse tuleviku." Meil on palju kristlastest sõpru ja perekonda toetavaid juhte kõigist uskudest kõigis Ukraina regioonides. Me palvetame nende ohutuse ja nende olulise töö eest autentsete inimõiguste edendamisel, loomuliku perekonna toetamisel ja inimelu kaitmisel eostamisest kuni loomuliku surmani.

Jacobs teatas, et ettevalmistused spetsiaalseks Maailma Perede Kongressi ürituseks Ukraina pealinnas Kiievis jätkuvad. "Olles rääkinud meie sõprade ja toetajatega Ukrainas on meil rõõm teatada, et nad jätkavad oma jõupingutusi, et korraldada Maailma Perede Kongressi regionaalne kohtumine Kiievis sel suvel, koostöös MPK juhtidega Ida-Euroopast ja Venemaalt, et propageerida loomulikku perekonda kui vaba ja stabiilse ühiskonna alusüksust, mis ületab kõiki poliitilisi erimeelsusi ning riikide ja armeede huvisid," ütles ta.

Tsiteerides paavst Benedictus XVI-t, ütles Jacobs: "Rahu algab kodust." Ta jätkas: "Olgu need sõnad maailma riigijuhtidele inspiratsiooniks Ukrainas tõelise, püsiva rahuni jõudmisel... "Kus leiab aset tõeline harimine rahu ja õigluse osas? Eelkõige, perekonnas, sest vanemad on esimesed õpetajad. Perekond on ühiskonna algrakuke; see on perekond, kus lapsed õpivad neid inimlikke ja kristlikke väärtusi, mis võimaldavad neil konstruktiivselt ja rahumeelselt koos eksisteerida. See on perekond, kus nad õpivad solidaarsust põlvkondade vahel, austust reeglite vastu, andestamist ning seda, kuidas võtta vastu teisi. Perekond on esimene kool, kus meid koolitatakse õigluses ja rahus." Aamen. Olgu see nii," lõpetas Jacobs.
MPK eelmine üritus toimus Ukrainas läinud aasta novembris, kui seal käisid üheskoos visiidil MPK saadik Euroopa institutsioonide juures Pavel Parfentiev ja Luca Volontè (Itaalia, Tsentristlik Liit), kes oli 2008-2013 Euroopa Liitu valitseva Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees.

MPK sidemetest Venemaaga pajatas aga pikemalt ka käesoleva aasta jaanuaris ajakirjas The Nation, mis on üks juhtivaid sotsiaalliberaalseid väljaandeid Ameerika Ühendriikides, ilmunud artikkel pealkirjaga "How US Evangelicals Fueled the Rise of Russia’s ‘Pro-Family’ Right", millest võis lugeda, et Venemaal on mitte homoõiguslaste liikumine, vaid just "uus konservatiivne avangard – homovastane, abordivastane ja "traditsioonilist perekonda" toetav – see, mis on kõige edukamalt hankinud Lääne rahalist ja institutsionaalset toetust."

"Venemaa homovastase ja abordivastase liikumise keel näib laenavat aga kõige tugevamalt Ameerika Ühendriikide ning Euroopa peavoolu evangeelsete kristlaste ja konservatiivsete poliitikute omast," täheldas The Nation. "Kummalisel kombel näib see õigeusklike ja evangeelsete kristlaste liit tähistavat üht vähestest eredatest kohtadest muidu pingestunud suhetes Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel."

The Nation tõi ka välja, et ülalpool juba mainitud Demograafia Tippkohtumiste korraldaja ja "MPK esindaja Venemaal on Aleksei Komov, 41-aastane sotsiaalteaduste doktorant Moskva Riiklikus Ülikoolis. Komov, kes õppis Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis, on osa uuest põlvkonnast noortest valikuvastastest aktivistidest Venemaal, kes lähtuvad taktikatest, mis on hakanud iseloomustama võitlust reproduktiivõiguste üle Ameerika Ühendriikides..."

The Nation paljastas muide, et Bradley sihtasutus, mis on tuntud selliste konservatiivsete USA institutsioonide nagu mõttekoda Heritage rahastamise poolest, finantseerib ka mitmesuguseid ettevõtmisi Venemaal, sealhulgas üht teoloogilist heategevusfondi, mille asutasid Vadim Jakunin ja Leonid Sevastjanov, ning perekonna, armastuse ja truuduse päeva, mille suureks eestvõitlejaks on teatavasti praegu Venemaa peaministri ametit pidava Dmitri Medvedevi abikaasa Svetlana (vaata lisaks: Venemaale tahetakse pakkuda uut perepoliitikat), tähistamist.

"Me tahame edendada ideed ühistele kristlikele juurtele tuginevast ühtsusest Lääne ja Venemaa vahel," tsiteeris The Nation seda, mida Sevastjanov oli öelnud varem ajakirjale Inside The Vatican. "Meie usume liitu traditsiooniliselt kristlike riikide vahel... ja me usume seda, et me võime olla tugev jõud selle radikaalse ilmaliku maailma vastu, mis on muutunud domineerivaks meie ühiskondades."

Maailma Perede Kongressi tegevdirektor Larry Jacobs märkis seda The Nationi artiklit kommenteerides: "See lugu ei maini üldse Venemaa katastroofiliselt madalat sündivust 1.5 last naise kohta – 2.1 on vaja juba ainult selleks, et asendada praegust elanikkonda, seda maailma suurimas riigis, mille pindala katab 16 ajatsooni. Selle tagajärjel võib Venemaa kaotada käesoleva sajandi keskpaigaks 30 miljonit inimest. Lisaks abordi moraalsetele ja inimõigusalastele aspektidele on ka see venelastele tohutuks stiimuliks, et mõelda tõsiselt selle peale, mida on vaja oma rahva demograafilise languse ümberpööramiseks."

Jacobs lisas: "The Nationi artikli pealkiri väidab, et perekonda toetavat liikumist Venemaal on kannustanud evangeelsed kristlased. Aga Maailma Perede Kongress ei ole rohkem evangeelne kui katoliiklik. See kongress on liit usklike ja mitteusklike vahel, mis katab religioosset spektrit katoliiklastest kuni evangeelsete kristlaste, kuni õigeusklike, kuni juutideni. Meie 40 MPK partnerit hõlmavad juhte kõigist nendest uskudest ning veel enamatestki, mis tunnistavad, et loomulik perekond on ühiskonna alusüksus ning võti autentsete inimõiguste ja terve tsivilisatsiooni jaoks."

Kui kaugele ulatuvad selle rahvusvahelise vandenõu harud, sellest tuleb siin pikemalt juttu homme – võib ainult loota, et oma paljastamistööd antud organisatsiooni suhtes jätkab ka Eesti kartellimeedia, sest teema on ju tõesti äärmiselt huvitav ja oluline.

neljapäev, 24. juuli 2014

Eriarvamus Krimmi küsimuses viis Prohhorova tagasiastumiseni


Irina Prohhorova teatas läinud nädalal Venemaa Kodanike Platvormi föderaalse kodanike komitee (ehk volikogu) koosolekul, et soovib vabatahtlikult lahkuda erakonna juhi kohalt, põhjendades seda isikliku seisukohaga Krimmi küsimuses, mis läheb vastuollu erakonna enamuse hoiakuga.

"Enamik regionaalsetest harudest toetab Krimmi ühendamist. Mina kui intellektuaal ei saa selle seisukohaga nõustuda, see tekitab tohutult raske konflikti tunnete ja kohustuste vahel. Ma ei saa lubada erakonnas lõhesid, seetõttu võtan vastu selle raske otsuse," selgitas Prohhorova, rõhutades samas, et jääb erakonna föderaalse kodanike komitee liikmeks.

"Jäädes föderaalse kodanike komitee aktiivseks liikmeks, leian ma, et erakonnale tuleb valida uus juht, kes on võimeline väljendama seisukohta, mis on lähemal meie regionaalsete harude omale. Minule annab see aga vabaduse oma isiklikeks hinnanguteks. Kui ma väljendaksin toetust Krimmi ühendamisele, siis tunneksin, et reedan ennast," ütles ta.

Meenutuseks, et märtsis kutsus ta kõigepealt üles mitte vallandama sõjalist konflikti ning seejärel korraldama ka Venemaal rahvahääletust Krimmi saatuse küsimuses. Samuti osales ta siis enne Krimmi rahvahääletust Moskvas toimunud rahumarsil ning hiljem korraldatud kongressil "Sõja vastu, Venemaa eneseisolatsiooni vastu, totalitarismi taastamise vastu" moderaatorina, allkirjastades ka ürituse algastusgrupi avaliku pöördumise.

Erakonna neljakümne kaheksast regionaalsest harust 37 ehk 77.1% otsustas aga toetada Krimmi küsimuses Venemaa ametlikku poliitikat.

РБК allika andmetel on Prohhorova otsus küpsenud mõned kuud, kuid ta hoiatas sellest ette ainult oma venda Mihhail Prohhorovi, mistõttu tuli tema avaldus erakonna föderaalse kodanike komitee teistele liikmetele üllatusena, enamik koosolekul osalenutest seda otsust ei toetanud ja arutelu keskendus sellele, et veenda teda siiski erakonna juhina jätkama.

Emotsioonid keesid aga kohati üle pea, näiteks Leonid Jarmolnik, kes toetab Ukraina osas president Vladimir Putini poliitikat, otsustas koosolekult lahkuda.

Vaata ka: Jarmolnikist võib saada Arbati esindaja Moskva Linnaduumas

Tema esines üleskutsega "lõpetada etendus", nagu vahendas näitleja sõnu Независимая газета. "Kõik, mida me siin arutame, on juba internetis! Kõik juba teavad kõike!" märkis Jarmolnik, lisades, et selliseid otsuseid tuleks arutada ilma ajakirjanikke kutsumata.

Jarmolnik ning mitmed teised leidsid, et juhi järjekordne vahetamine, eriti enne valimisi, kahjustaks erakonda. "Halvemat otsust erakonna mainele – kaks kuud enne valimisi – kujutleda on raske," märkis erakonna Moskva haru juht Mihhail Võšegorodtsev. "See on ebanormaalne, kui ehitusplatsil vahetatakse töödejuhatajat kord-kaks kuus."

Meenutuseks, et Prohhorova valiti erakonna juhiks alles eelmise aasta detsembris, kui tema vend sellelt kohalt taandus.

Mihhail Prohhorov tegi ettepaneku lükata juhiküsimuse otsustamine edasi septembrisse, valimistele järgnevasse aega, ning töötada ühtlasi välja ühine seisukoht Krimmi küsimuses.

Lõpuks lükatigi asi kahe kuu võrra edasi. "Me lükkasime selle edasi septembri keskpaika – see on aeg järelemõtlemiseks ja lõpliku otsuse langetamiseks," teatas Prohhorova ise.

Üldiselt paistab tema otsus olevat aga juba siiski langetatud.

"Mul on äärmiselt kahju tema sellise otsuse pärast. See otsus raskendab kõigi meie kandidaatide valimiskampaania läbiviimist. Kuid, selline on Irina Dmitrjevna otsus. On selge, et see ei olnud talle kerge," kommenteeris Võšegorodtsev, kes on nüüd ise üks võimalikest kandidaatidest erakonna juhi kohale, seda hiljem Facebookis.

"Kes saab erakonna juhiks – oluline, aga veel olulisem on hoida erakonda üldisemalt. Ja mitte lihtsalt hoida, vaid teha sellest poliitilisel maastikul aktiivne tegija, mis kaitseb oma valijate huve. Ma loodan, et erakond läbib selle katsumuse. Seda enam, et Irina Dmitrjevna, nagu ka Mihhail Dmitrjev, erakonnast kuhugi ei lähe ja jäävad selle juhtorganitesse," lisas ta samas.

"Mina arvestasin tema osalemisega valimiskampaanias," tunnistas Võšegorodtsev ajalehele Ведомости, "on üks asi, kui kohtumisele valijatega tuleb erakonna juht, aga teine – realiige, kes istub tooliserval, see, loomulikult, kahjustab tuntavalt meie võimalusi septembris."

Vene poliitikaekspertide tõlgendused juhtunust ja prognoosid edaspidiseks

Poliitiliste Tehnoloogiate Keskuse asedirektor Aleksei Makarkin avaldas arvamust, et Krimmi küsimus oli üksnes sobiv ettekääne, tegelikult on Prohhorovid kaotanud poliitika vastu huvi ja ennast teadlikult erakonnast distantseerimas. Seda kinnitavat tõsiasi, et nad ei kandideeri sügisel ise valimistel ja Mihhail Prohhorov loobus juba mais erakonna föderaalse kodanike komitee esimehe kohast, jäädes selle tavaliseks liikmeks.

"Ta [st. Irina Prohhorova] on tõhus kultuuritegelane, tuntud aktivist, aga mitte poliitik. Erakonnatöö kurnab teda," ütles Makarkin ajalehele Новые Известия, ennustades samas erakonna peatset hääbumist.

Kodanike Platvormi Moskva haru endine asejuht Aleksandr Osovtsev tõi aga välja, et Krimmi küsimus on lõhestanud riigis ka mitmed teised poliitilised jõud. "Ja see mõjub ühtmoodi halvasti kõigile," ütles Osovtsev, meenutades, et selles osas on omavahel teraval eriarvamusel ka Vasakrinde juht Sergei Udaltsov ja sinna kuuluv Riigiduuma saadik Ilja Ponomarjov ning Jabloko loobus koguni seadmast Moskva Linnaduuma valimisteks üles neid kandidaate, kes väljendasid avalikult toetust Krimmi ühendamisele Venemaaga.

"Erakonna ellujäämise võimalused ei ole, pehmelt öeldes, absoluutsed – vähem kui 50%," arvas Osovtsev. "Ellujäämise all pean ma silmas erakonna esindatust poliitilises elus."

Kodanikuühiskonna Arendamise Fondi juht Konstantin Kostin, kes töötas Dmitri Medvedevi ajal presidendi administratsioonis, selgitas, et see on mitte erakonna lõpp, vaid vahepealne etapp selle arengus – kõik sõltub sellest, kellest saab erakonna juht, mil määral toetavad teda erakonna kohalikud harud ja kas ta suudab erakonnatöö käima panna.

"Erakond, iseenesestmõistagi, jääb alles, sellel on esindatus erinevatel tasanditel, on oma valijaskond, ja ka Prohhorov oma toetusest, nii palju kui mina tean, ei keeldu. Loomulikult, see elab läbi kriisi ja, nagu näitab sellise liberaalse projekti nagu Paremjõudude Liit krahh, väga palju sõltub juhist," võttis Kostin otsad kokku.

Parimaks valikuks sellele kohale oleks tõenäoliselt, kui Mihhail Prohhorov uuesti juhtivat rolli võtta ei taha, Võšegorodtsev.

2012. aastal Venemaa presidendiks kandideerides sai Prohhorov üleriigiliselt 7.98%, aga Moskvas 20.45% häältest, ületades seal isegi kommunistide juhti Gennadi Zjuganovit. Kandidaatide ülesseadmisel Moskva Linnaduuma valimisteks said nüüd vajalikud allkirjad kokku kõik kuus Kodanike Platvormi kandidaati. Kui erakonna potentsiaalne valijabaas on kõige suurem seal, siis peaks tulema sealt ka selle juht.

Otsustavat tähtsust erakonna tuleviku jaoks omavad aga muidugi ka septembris terves reas Venemaa Föderatsiooni subjektides toimuvad valimised. Mis puudutab Krimmi, siis Krimmi Vabariigi Riiginõukogu valimistest kavatseb võtta osa 14 erakonda, kuid Kodanike Platvorm nende hulka ei kuulu, sest ei ole oma organisatsiooni sinna veel laiendanud – Prohhorova oli vastu.

kolmapäev, 23. juuli 2014

Prantsusmaa kavatseb oma kohustused Venemaa ees täita

Viimastel päevadel on kõlanud USA ning üksikute USA administratsiooni seisukohtadest juhinduvate Euroopa Liidu liikmesriikide poolt taas üleskutseid ja nõudmisi, et Prantsusmaa jätaks andmata Venemaale üle kaks venelaste tellitud Mistral-klassi sõjalaeva. Leping laevade ehitamiseks sõlmiti president Nicolas Sarkozy (Rahvaliikumise Liit) ametiajal, aga François Hollande (Sotsialistlik Partei) ei taha sellest taganeda.

Ukraina kriisiga seoses tõstatati see teema juba märtsis, kui jutt käis reageerimisest Krimmi hõivamisele. "Mis puudutab teisi sanktsioone, eriti sõjalise koostööga seonduvaid, siis need on sanktsioonide kolmas tase. Praegu oleme me esimesel," ütles Hollande siis ajakirjanike küsimustele vastates lühidalt.

Endine kaitseminister Hervé Morin (Demokraatide ja Sõltumatute Liit), kes kuulub opositsiooni, rõhutas siis aga, et "meil on vaja praegu venelastele väga selgelt öelda, et neid laevu ei anta kätte ja kõik sõltub nendest tingimustest, mille alusel dialoog Venemaaga jätkub", meenutades ühtlasi, et tema ise oli see, kes Venemaaga sõlmitud lepingu üle läbirääkimisi pidas.

Ametisolev kaitseminister Jean-Yves Le Drian (Sotsialistlik Partei) kinnitas siis, et esimene laev "Vladivostok", mis oli selleks ajaks juba praktiliselt valmis, peaks jõudma Venemaale vastavalt kokkulepitud graafikule oktoobris, aga välisminister Laurent Fabius (Sotsialistlik Partei) mainis ka võimalust, et tehing tuleb Ukraina kriisi tõttu katkestada.

Rahvusrinde asepresident Florian Philippot märkis selle peale omakorda, et Venemaale sõjalaevade müümise tühistamine kahjustaks rängalt Prantsusmaa huve. Tema avaldus:
See ei ole enam välisminister, kes meil siin on, vaid Prantsuse tööstuse ja tuhandete töökohtade saboteerimise juhataja. Tõepoolest, eile õhtul tõstatas Laurent Fabius ametlikult võimaluse tühistada 2011. aastal Prantsusmaa ja Venemaa vahel sõlmitud leping kahe amfiibse dessantlaeva (Mistral-klass) tarnimiseks. Seda tehes sooritab ta väga ränga vea, mis kahjustab otseselt meie riigi fundamentaalseid huve.

Meenutagem kõigepealt, et see leping tähendab Saint-Nazaire'i tööliste jaoks viite miljonit töötundi nelja aasta jooksul, selline luksus praegusel kriisiajal, mille hoidmist härra Fabius ei pea vajalikuks...

Sellise tühistamise puhul – ja seda tunnistab isegi minister – oleks Prantsusmaa kaotajaks. Enda kanda tuleks võtta laevade ehitamise kulud ja maksta Venemaale ränki rahalisi trahve. Eelkõige annaks see aga väga kõva löögi kogu Prantsuse sõjatööstuse tulevikule, mille niigi habras eksport variseks kokku, võies viia kümnete tuhandete töökohtade kadumiseni.

Me peame mõistma kuidas selline otsus kahjustaks meie riigi huve.

See kompromiteeriks sisuliselt meie sõna ja seega Prantsusmaa usaldusväärsust, seda ülitundlikus valdkonnas, kus lepinguid sõlmitakse enamasti riikide vahel. Keeldumine seda laadi sõjalise lepingu austamisest sellises mahus (enam kui miljard eurot) sellise olulise suurriigi nagu Venemaa suhtes, millega Prantsusmaad seovad lisaks ka arvukad koostööprogrammid (eriti kosmosevaldkonnas), mis sai 2011. aastal esmakordselt sõjanduse ajaloos selliseks kliendiks ühele lääneriigile, nõrgestaks jäädavalt meie riigi edaspidist relvaeksporti, seda nii Venemaale (mis ei tahaks saada uuesti sarnast kogemust) kui ka teistesse riikidesse maailmas, sest lepingu sõlmimisel Prantsusmaaga lisanduksid nüüd riskid, mis on seotud selle juhtide diplomaatilise kõikumisega.

See hoolimatus, mis on tingitud rumalast joondumisest euroatlantismile, on erakordselt ränk. Terve haru Prantsuse sõjatööstusest tahetakse ohverdada heade kavatsuste ning Krimmi ajaloolise tegelikkuse ignoreerimise altarile.

Venemaad ähvardatakse selliste sanktsioonidega, mida rakendatakse tavaliselt Prantsusmaa vaenlaste suhtes, kahjustades avalikult oma sõna ja oma huve.

Härra Fabius söendas asetada samale pulgale selle suure sõjalise lepingu tühistamise ja väga tagasihoidlikud (definitsiooni poolest ajutised) mõningate venelaste varade külmutamised Ühendkuningriigis. Täielik järjekindlusetus, Prantsusmaa tulistaks endale lihtsalt jalga!

"Minu prioriteediks on tööhõive," väitis François Hollande, kuid need on just Prantsuse töölised ja nende perekonnad, kes kannavad selle hoolimatu ja mittevajaliku "Krimmi kampaaniaga" kaasnevat kahju, need Prantsuse valijad näivad olevat juba ammu unustatud ega huvita enam sotsialiste.
Mais, enne eurovalimisi, oli teema jälle üleval. Sotsialistlik Partei tõi siis oma mõttepaberis Ukraina kriisi kohta sel teemal välja: "Prantsusmaal on erihuvid seoses kahe sõjalaevaga (Mistral-klass), mille ta peab andma üle Venemaale. Majanduslike sanktsioonide korral (näiteks kui Venemaa jätkab Ukraina regioonide annekteerimist) võidakse see müük tühistada, mis selgitab Pariisi vastumeelsust selliste sanktsioonide suhtes."

Rama Yade (Demokraatide ja Sõltumatute Liit), endine minister inimõiguste küsimuses, kuulutas siis Ida-Ukrainas toimunud rahvahääletused illegaalseteks ja kritiseeris seda, et presidenti on hakanud iseloomustama Venemaale lähenemisel "realpolitik".

"François Hollande ütleb, et ta on täielikult Venemaa sanktsioneerimise poolt, aga Mistrali müüki Venemaale küsimuse alla ei seata," pahandas Yade, lisades samas, et "Prantsusmaa ei ole suvaline riik", "maailm vaatab meid", "meil on kohustus seista koos ukrainlastega Venemaa vastu" ning "me peame liikuma kõrgema taseme sanktsioonideni".

Teema tõstatus loomulikult ka mitmetel kohtumistel valijatega, näiteks Rahvusrinde juhtiv geopoliitika ekspert Aymeric Chauprade, kelle koolkonnaks ongi realpolitik, ründas ühes oma kampaaniakõnes sellega Rahvaliikumise Liidu eurosaadikut Alain Lamassoure'i.

"Härra Lamassoure toetab ka tugevalt TTIP lepingut ja tahab hävitada meie Mistrali lepingu Venemaaga," märkis Chauprade. "Seda täielikku allumist Ameerika Ühendriikidele on härra Lamassoure taaskord demonstreerinud oma nõudmisega jätta andmata üle Venemaale ehitatud Mistral-klassi laevad, kui isegi härra Hollande demonstreeris vähemalt Prantsusmaa minimaalsetki iseseisvust selles asjas, mis puudutab meie kaitsetööstuse ja meie allkirja usaldusväärsust, meie õigust luua strateegilisi partnerlusi kellega ise tahame, allumata USA välisministeeriumile!"

Lamassoure ei esindanud samas muidugi Rahvaliikumise Liidu peavoolu. Eurovalimiste tulemused: Rahvusrinne 24.86%, Rahvaliikumise Liit 20.81%, Sotsialistlik Partei 13.98%, Demokraatide ja Sõltumatute Liit 9.94% jne. Seal toetas nüüd seega vaid umbes kümnendik valijatest neid poliitikuid, kes soovivad kõnealuses küsimuses sellist lähenemist, mis domineerib Eesti poliitilise klassi hulgas.

Juunis G7 tippkohtumise järel Brüsselis antud pressikonverentsil ütles Hollande ühe ajakirjaniku küsimusele vastates: "Seal mainiti meetmeid, mida saaks rakendada tõsiste sündmuste korral, aga mingilgi moel ei tõstatatud Mistralite küsimust. Ja kui seda ka oleks tehtud, siis ei oleks see omanud mingit mõtet, ei nähtud ette mingeid meetmeid peale nende, mida nimetatakse teiseks tasemeks. Ma oleksin öelnud, et Prantsusmaa on pühendunud lepingute täitmisele ja on olemas üks leping, mis allkirjastati aastal 2011 ja läheneb täitmisele. Ja seetõttu, me otsustame selle oktoobris. Täna täidame me seda lepingut ja seda täiesti legaalselt, sest, nagu ma olen teile öelnud, me ei ole jõudnud selle taseme sanktsioonideni."

Samal kuul saabus Prantsusmaale 400 Vene madrust, lisaks juba varem tulnud neljakümnele ohvitserile, et õppida "Vladivostokiga" manööverdama.

Juulis külastas Pariisi aga Eesti peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond), kes toonitas kohtumisel Prantsusmaa presidendiga, nagu teatas meie valitsuse pressibüroo, et dessantlaevade müük Venemaale avaldab selget mõju Euroopa julgeolekuolukorrale ning paneb eestlasi muretsema.

"Ütlesin selgelt, et meie jaoks on murettekitav selle relvatehinguga edasiliikumine. See muudab julgeolekuolukorda Läänemere ääres," kinnitas Rõivas kohtumise järel Eesti Päevalehele ja Delfile.

Siinkohal lihtsalt teadmiseks, et venelaste plaanide kohaselt peaksid need laevad hakkama baseeruma Kamtšatkal.

Ja eelmisel nädalal toimunud lennukatastroofi järel vallandus nüüd siis viimane laine nõudmisi see tehing katki jätta.

"Mis puudutab Venemaad, siis on kindel, et tema ei saa olla selle tragöödiaga kuidagi seotud, lihtsalt seetõttu, et tema on kõige viimane, kellel on huvi "panustada" pingetele. Seda on näha juba sellele tragöödiale järgnenust, sest seda tragöödiat kasutavad ära need jõud, mis tahavad nurjata Prantsuse laevade Mistral müümist Venemaale," märkis Chauprade juhtunut kommenteerides. "Olles juba tabatud sanktsioonidest, ei ole Venemaal mingit huvi õõnestada oma projekte Euroopa Liiduga kasutades eskalatsiooni-strateegiat."

Esmaspäeval ajakirjanikega õhtustades ütles Hollande, et esimene laev antakse oktoobris üle, nagu on kokku lepitud, lisades, et vastasel korral tuleks maksta Venemaale tagasi 1.1 miljardit eurot, aga lepingu ülejäänud osa täitmine "sõltub Venemaa suhtumisest, seda ütlen ma väga selgelt. Kuid, praeguses staadiumis, ei ole otsustatud mingeid sanktsioone, mis meilt loobumist nõuaksid."

Xavier Bertrand, kes paistab praeguse seisuga Rahvaliikumise Liidu kõige tõenäolisem kandidaat 2017. aasta presidendivalimistel, kiitis presidendi otsuse heaks ja teatas, et venelastele antakse üle ka teine laev. "Riiklik suveräänsus on minu jaoks midagi üliolulist ning see ei ole nii, et kui ameeriklased meile midagi ütlevad, siis just täpselt seda teemegi," kinnitas Bertrand. "Prantsusmaa sõna, Prantsusmaa allkiri, need peavad olema austatud."

Eesti äärmuspopulistlik meedia on aga prantslaste käitumise tõttu täielikult aru kaotanud. Delfi ning Eesti Päevaleht nõudsid, et Eesti tõmbaks koheselt välja võitlejad Kesk-Aafrika Vabariigist, sest "selliste liitlastega pole vaenlasi vajagi." Õhtuleht kuulutas: "Pariis peab valima, millist tsivilisatsiooni ta toetab."

Euroopa Liidu missioon Kesk-Aafrika Vabariigis on Eesti Vabariigi kaitseväe senistest välismissioonidest võib-olla üldse üks mõtkemaid ja võitlejad on sinna saadetud üheks korraks, neljaks kuuks, millest üle poole on möödas. Ma väga loodan, et Eesti poliitikud ei ole läinud veel peast nii segi nagu Eesti ajakirjanikud. Ja on muidugi selge, et Pariis ei hakka mitte kunagi toetama sellist "tsivilisatsiooni", mille eest seisab Õhtuleht.

teisipäev, 22. juuli 2014

Eesti valitsus võiks koostada nüüd keelatud artistide nimekirja


Eesti ukrainastumisest ilmselt kõvasti innustust saanud Läti välisminister Edgars Rinkēvičs (Reformierakond) langetas eile otsuse lisada Vene lauljad Oleg Gazmanov, Jossif Kobzon ja Alla Perfilova* (artistinimega Valeriya) määramata ajaks nende isikute nimekirja, kellel on keelatud siseneda Läti territooriumile, tuues põhjenduseks, et "need isikud on aidanud oma tegevusega kaasa Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse õõnestamisele" ehk käinud esinemas Krimmis, mistõttu ei tohi neil lasta sõita täna Jurmalas algavale noorte lauljate konkursile "Uus laine", mille programmi nad pidid kuuluma.
Vaata ka: Eurovisiooni lauluvõistluse politiseerimisest
"Ma usaldan välisministrit," toetas tema otsust ka peaminister Laimdota Straujuma (Ühtsus), lisades, et välisminister tegutses vastavalt riiklikele huvidele. (Alternatiivse teooria kohaselt küll vastavalt isiklikele ning erakondlikele, pidades silmas seda, et sügisel toimuvad Lätis parlamendivalimised ja enne neid on ju vaja kuidagi oma reitingut kasvatada.)

Rinkēvičsile eeskujuks olnud Eesti välisminister Urmas Paet (Reformierakond), kelle tauniva kommentaari järel otsustasid festivali Augustibluus korraldajad jätta ära Steven Seagali kavandatud esinemise Eestis, võiks sellest nüüd ju omakorda sammu edasi astuda ja tulla välja algatusega koostada pikem poliitilistel põhjustel keelatud artistide nimekiri.

Seagali juhtum näitas, et ühiskondlik tellimus, mida väljendas näiteks Märt Avandi, sellise nimekirja järele on Eestis täiesti olemas. Ametliku nimekirja puudumine viiks ka edaspidi vältimatult selleni, et initsiatiivi haaravad vihased kodanikud, nagu seda tegi praegusel juhul Tõnis Mägi, kelle üleskutsed võivad jõuda välja ka avalike korrarikkumiste õhutamiseni, nagu Toomas Raudamil. Rääkimata sellest, et kui ürituste korraldajad peavad tühistama taolise surve tõttu juba sõlmitud kokkuleppeid, siis võib see tähendada neile mitte üksnes kaotatud aega ehk töö tühja jooksmist, vaid ka leppetrahve.

Seetõttu oleks parem, kui koostataks ametlik nimekiri, kuhu kantakse eranditult kõik Eestis domineeriva autoritaarse liberalismi seisukohalt poliitilistel põhjustel mittesobivad artistid. Sellisel juhul muutuksid asjad kõigile kohe oluliselt selgemaks, edaspidi tekiks ühiskonnas palju vähem segadust ja pingeid. Nimekirja koostamist võiks juhtida muidugi välisminister Paet, konsultantideks Avandi, Mägi ja Raudam.

Loomulikult ei tohiks siis aga piirduda ainult sissesõidukeeldude kehtestamisega, vaid tuleks edastada ka konkreetne nn. must nimekiri telekanalitele, raadiojaamadele, kirjastustele, ajakirjandusväljaannetele jne. nendest isikutest, kelle loomingu vahendamist peetakse Eestis ebapatriootlikuks, näiteks Emir Kusturica (igavene putinoid sihuke!) filmid peaksid olema siis kindlasti ebasoovitavad. Sellega kõrvuti võiks koostada ka nimekirja nendest, keda peetakse poliitilistel põhjustel soovitavateks, näiteks Pussy Riot ja teised sellised grupeeringud, mis meelestatud vaenulikult Venemaa võimude suhtes. Teisi sõnu: Valeriya ebasoovitatav, Pussy Riot soovituslik.

Nende nimekirjade alusel toimuv läänelike väärtuste juurutamine võiks alata otse loomulikult juba sünnitusmajades või vähemalt lasteaedades, et Eestis kasvaksid ikka tublid riigitruud kodanikud, kes mõistavad juba maast madalast õigesti liberaalse demokraatia, poliitilise pluralismi ja tolerantsuse tähendust. Täiskasvanud, kellele see veel selgeks ei ole saanud, suunata ümberkasvatamisele, vastuhakkajatelt (rahvavaenlastelt) võtta Eesti kodakondsus, saata välja Venemaale või kuulutada vähemalt paariateks (ehk midagi sarnast nagu nn. puutumatute kast Indias, maailma suurimas demokraatias).

Usun, et kui Eesti võimuringkonnad järgiksid senisest veelgi hoolikamalt sellistes moodsa ühiskonna ehitamise käsiraamatutes nagu "Fahrenheit 451" ja "1984" toodud juhtnööre, siis kirjutaksid sellest mitte ainult Wall Street Journal ja Guardian, nagu nüüd Seagali juhtumist, vaid me ärataksime enda vastu huvi, nagu Põhja-Korea, kogu maailmas.

Iroonia lõpp. Venemaa välisministeerium kutsus Moskvas eile juba välja Läti suursaadiku Astra Kurme ning asevälisminister Sergei Rjabkov väljendas talle nördimust ja protesti Läti välisministri otsuse üle.

"Suursaadikule osundati, et see ebasõbralik samm, mis astuti vastavalt ametliku Riia venevastasele liinile Ukraina sündmuste kontekstis, ei saa jääda mõjumata negatiivselt kahepoolsete suhete seisule. Kogu vastutus selle eest lasub Läti poolel. Me jätame endale õiguse adekvaatseteks vastumeetmeteks," lisati ministeeriumi pressiteates.

Võimuerakond Ühtne Venemaa leidis, et Läti võimud piiravad meelsusvabadust. Riigiduuma saadiku Olga Batalina sõnul ei olnud Läti välisministri otsus midagi muud kui tsensuur ja väljendusvabaduse piiramine.

"Selline lähenemine on lühinägelik, see põhjustab parandamatut kahju festivali mainele," kommenteeris Batalina.

"Jossif Kobzon, Oleg Gazmanov ja Valeriya toetasid vennasrahvast tema jaoks raskel ajal, ähvardava genotsiidi ja kaasmaalaste kallal omavolitsemise tingimustes," teatas Batalina, märkides, et need artistid "käitusid samamoodi, nagu miljonid venelased".

"Viies sisse piirangud, paneb Läti nüüd iga artisti mõtlema, kas ta on valmis ütlema festivalil osalemise nimel lahti oma kodanikuõigustest," leidis Batalina.

Tema erakonnakaaslane, Venemaa Riigiduuma kultuurikomisjoni liige Olga Kazakova teatas omakorda, et teda "üllatas ja pahandas tõsiasi Läti võimude ebaprofessionaalsusest" ning see Läti välisministri otsus võib aidata kaasa sellele, et tulevikus mõeldakse ümber rahvusvaheliste festivalide teiste riikide lavadel korraldamise osas.

"Venemaa ei ole seotud Ukraina konfliktiga, kuritegudega, mida pannakse praegu toime riigi idaosas," rääkis Kazakova. "Pealegi, need venelased, kes pandi "musta nimekirja", esindavad kultuurisfääri, kusjuures, Kobzon, Gazmanov, Valeriya – need on artistid, keda armastatakse mitte ainult Venemaal, vaid ka Ukrainas ja Lätis. Leian, et Läti võimud, võttes vastu sellise otsuse, ilmutasid ebaprofessionaalsust."

Kazakova märkis, et sellised üritused nagu "Uus laine" omavad Läti jaoks olulist tähtsust. "Jurmala elab sellest üritusest, elanikud ootavad külalisi, nende juurde "saabub" raha. Aga selliste tegudega õõnestab Läti ise omaenda jalgealust," rõhutas parlamendisaadik.

"Seetõttu, kui Lätis leitakse, et seal ei tohi toimuda sellised üritused, siis võib nende jaoks alati leida teisi, sõbralikumaid territooriume," leidis Kazakova. "Meil on olemas Krimm, Sotši, siin on suurepärased väljakud, kuhu tulevad rõõmuga mitte üksnes Venemaa, vaid ka välismaised kultuuritegelased."

Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei reaktsioon Läti välisministri poolt rakendatud sanktsioonidele oli veelgi teravam.

"Kui kaua Läti solvab meie kodanikke?" küsis erakond. "LDPR kutsub kõiki Venemaalt pärit osavõtjaid loobuma festivalile "Uus laine" sõitmisest, tavalisi kodanikke hoiduma Läti külastamisest. See riik suhtub vaenulikult venelastesse ja meie maasse – vene keelt tõrjutakse, venelaste endi seisund on alandav."

"Varem LDPR-i fraktsioon juba tegi ettepaneku viia festival "Uus laine" üle mõnda Venemaa mereäärsesse linna. Leiame, et festivali korraldajal Igor Krutomil oleks mõtekas kuulata LDPR-i ettepanekut ning loobuda Läti lavast," lisati samas.

Kas see tähendab Jurmala festivali hingusele minekut või mitte, seda näitab tulevik. Samas oli aga Läti välisministri otsuse näol nüüd ju tegemist just ühega võimalikest sanktsioonidest Venemaa vastu, mille nõrkuse või puudumise pärast Paet ja mitmed teised Eesti poliitikud on viimasel ajal kõvasti hädaldanud.

Kui siinsed poliitikud seda tõesti tahaksid, siis saaksid nad ise kehtestada üsna vabalt ka mitmesuguseid muid sanktsioone, näiteks piirata transiiti (peaks meeldima eriti sotsidele!) või seada takistusi Venemaalt turistide saabumisele. On palju selliseid sanktsioone, mille jaoks ei ole üldse vaja üleliidulist otsust.

Kui Paet & Co. neid aga ei rakenda, vaid halavad ainult selle pärast, et Lääne-Euroopa ei taha karmimaid sanktsioone kehtestada, siis näitavad nad sellega, et ei ole tegelikult ka ise valmis seda tegema. Käib ainult rahva hullutamine, mille abil üritatakse lõigata sisepoliitilist profiiti – valimised ei ole enam väga kaugel.

* Perfilova muutis tegelikult juba mõne aasta eest oma eesnime ametlikult ära Valeriyaks, mistõttu ei pruugi tal hetkel olla juriidilisi takistusi Läti Vabariiki sisenemisele, sest ta lisati musta nimekirja vana nimega, aga ta otsustas jätta nüüd siiski Jurmalasse sõitmata.

esmaspäev, 21. juuli 2014

Eurosaadikud olukorrast Ukrainas

Eelmise nädala neljapäeval võttis Euroopa Parlament häältega 497 poolt, 121 vastu, 21 erapooletut, 112 mittehääletanut vastu järjekordse Venemaa vastu suunatud resolutsiooni Ukraina kohta. Vastu hääletanuid leidus kõigis fraktsioonides, poolt ei hääletanud aga ükski Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni kuuluv saadik.

Arutelu teemal olukord Ukrainas toimus parlamendis teisipäeval. Neljapäeval vastuvõetud resolutsiooni suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud vasakpoolsete liitfraktsiooni nimel võttis sõna Jiří Maštálka (Tšehhi Kommunistlik Partei): "Proua eesistuja, tervitan seda, et see teema on Euroopa Parlamendis arutusel. Tahan aga rõhutada, et tõsised arutelud pidanuks algama oluliselt varem, enne assotsiatsioonilepingu sõlmimist, see tähendab enne 2013. aasta novembrit.

Assotsiatsioonileping kuulub nimelt peamiste faktorite hulka, mis viisid avaliku relvastatud konflikti ning kodusõjani. Suur osa olukorra eskaleerumises on Euroopa Liidul, eriti komisjonil, aga ka Euroopa Parlamendil, mis õigeaegselt ei sekkunud. Igal juhul peaksime meie olukorda jälgima, kujundama objektiivse seisukoha ja saatma ka õigeaegselt vaatlejaid, kes hindaksid olukorda objektiivselt. Nüüd seisame me Euroopa kontinendil silmitsi sõjaga ja seda ajal, mil möödub 100 aastat Esimese maailmasõja puhkemisest.

Ühtlasi oleme me vastakuti fašiseerumise ja humanitaarkatastroofiga. Ebaõnnestunud idapartnerluspoliitika on viinud muu hulgas selleni, et pool miljonit Ukraina kodanikku otsib varjupaika Venemaa Föderatsioonist. Oleks hea, kui ka nende inimeste käest küsitaks, mida nemad Ukrainale tahavad. Nendele asjaoludele tuginedes olen mina veendunud, et Euroopa Liit peaks looma komisjoni, mille ülesandeks oleks uurida sooritatud kuritegusid, selliseid nagu snaiprite lasud Kiievi Iseseisvusväljakul, veresaun Odessas ning mitte viimases järjekorras ka ülemäärane jõu kasutamine Ida-Ukrainas. Pean hädavajalikuks, et Euroopa Parlament kutsuks Ukraina võimuorganeid üles viima läbi põhiseadusreform, mis austaks kõigi regioonide ajaloolisi iseärasusi. Euroopa Parlament peab seisma vastu etnilisele puhastusele, mida võib kahjuks oodata.

Lubage mul väljendada ühtlasi ka põhimõttelist mittenõustumist ähvardava parlamendierakonna keelustamisega, mis puudutab Ukraina Kommunistlikku Parteid. Mina pean seda sammu märgiks ohtlikust suunast fašiseerumisele..." (Tšehhi kommunisti sõnavõtt katkestati istungi juhataja poolt, kes lülitas tema mikrofoni lihtsalt välja.)

Vasakpoolsete liitfraktsiooni saadikutest võttis hiljem sõna veel ainult Miguel Viegas (Portugali Kommunistlik Partei): "PKP väljendab oma mure halveneva olukorra pärast Ukrainas. Kuid seejuures, tuleb meenutada, ja ma palun vabandust tundlikumate kõrvade ees, et see olukord tuleneb riigipöördest, mis leidis aset möödunud veebruaris ning mida iseloomustasid eskaleeruv vägivald ja poliitilised repressioonid, mida edendasid Ukraina oligarhia kõige reaktsioonilisemad sektorid ja loomu poolest fašistlikud jõud. Riigipöördest, mida toetasid varjamatult Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit ja NATO, demonstreerides ülimal määral täielikku silmakirjalikkust ning austuse puudumist riiklike institutsioonide ja rahvusvahelise korra suhtes.

Samal moel väljendame me kõige tungivamalt nördimust ja mure halveneva humanitaarolukorra pärast Ukrainas, mõistame hukka igasugused meetmed Ukraina Kommunistliku Partei tegevuse vastu ning võimuletulnud valemängijate ennekuulmatu nõudmise see riiklikult keelustada, märkides veel nüüdki, selles osas, käesoleva parlamendi vaikimist antud küsimuses."

Balti riikidest valitud saadikutest hääletasid neljapäeval resolutsiooni vastu ainult Yana Toom (Keskerakond) ja Tatjana Ždanoka (Vene Liit Lätis), kes esindasid mõlemad vähemuse seisukohta ka oma fraktsioonides. Toom jõudis juba Delfile öelda, et kui hääletus oleks toimunud pärast samal päeval asetleidnud lennukatastroofi, siis oleks ta jäänud erapooletuks, aga Ždanoka muidugi selline tuulelipp ei ole.

Teisipäeval toimunud arutelul ütles Ždanoka: "Härra president, on kahetsusväärne, et meiega ei ole täna siin kõrge esindaja Ashton. Kohe pärast 2014. aasta 2. mai traagilisi sündmusi Odessas, kus enam kui 40 inimest põletati elusalt või peksti surnuks ametiühingutemajas, saatsin ma paruness Ashtonile kirja, paludes tal alustada protseduuri, et lisada Ukraina rühmitus Paremsektor Euroopa Liidu poolt koostatud terroristlike organisatsioonide nimekirja. See ametiühingutemaja pandi põlema Paremsektori aktivistide poolt, pärast seda kui nad piirasid ümber ja hävitasid valitsusvastaste meeleavaldajate telklaagri. Paruness Ashton, oma vastuses minu kirjale, ütles, et neid intsidente tuleb põhjalikult uurida ning kõik need, kes vastutavad, kohtu ette tuua. Ei ole aga ühtegi sõna selle kohta, kes viib läbi selle juhtumi sõltumatu uurimise. Pealegi, on vaja viia läbi paralleelne uurimine selle kohta, kas Paremsektor vastab terroristliku organisatsiooni määratlusele. Ma kutsun härra Fület üles viima läbi kõik need tegevused, mida on selle jaoks vaja."

Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsioonist hääletas resolutsiooni vastu ka kolm Hispaaniast valitud vähemusrahvuste esindajat. Liberaalide fraktsioonist hääletas lisaks Toomile vastu veel ainult hollandlane Matthijs van Miltenburg (Demokraadid 66).

Lennukatastroofis kõige enam kannatanud hollandlaste hääled jagunesid Euroopa Parlamendis üldse järgmiselt: 11 poolt, kaheksa vastu, viis erapooletut ja kaks mittehääletanut, saadikuid kokku 26, kusjuures vastu hääletasid veel kõik Vabaduspartei ja Sotsialistliku Partei liikmed ning Anja Hazekamp, kes on loomaõiguslaste ainus esindaja europarlamendis.

Vabaduspartei juht Geert Wilders säutsus hiljem Twitteris: "Ruttel [Hollandi peaminister] on õigus. Süüdlased tabada ja karmilt karistada. Kes nad ka poleks. 189 hollandlase mõrvamine [viimastel andmetel 193] on rünnak meie kõigi vastu." Sotsialistliku Partei juht Emile Roemer rõhutas ohvrite lähedastele kaastunnet avaldades, et on väga oluline, et saabuks kiiresti selgus katastroofi täpse põhjuse osas. "Me soovime kiiresti sõltumatut uurimist selle kohta, kuidas see tragöödia sai juhtuda. Selle üle spekuleerimine ei oma mõtet, kõigepealt peavad faktid lauale saama," märkis Roemer.

Hollandi kristlike demokraatide kõik viis eurosaadikut jäid hääletusel erapooletuks. Nende erakonna juht Sybrand Buma rõhutas oma avalduses hiljem samuti vajadust viia kiiresti läbi sõltumatu uurimine juhtunu asjaolude kohta.

Euroopa Rahvapartei fraktsioonist hääletas ainsana vastu Hermann Winkler (Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit), Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonist Marcus Pretzell (Alternatiiv Saksamaale) ning sotsiaaldemokraatide fraktsioonist Clare Moody (Suurbritannia, Töölispartei). Teisipäeval keegi neist sõnavõtuga ei esinenud.

Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioonist hääletasid neljapäeval vastuvõetud resolutsiooni vastu Briti Iseseisvuspartei saadikud, enamik Itaalia Viie Tähe Liikumise esindajatest (vähemus jäi erapooletuks), erakonna Rootsi Demokraadid mõlemad saadikud, prantslanna Joëlle Bergeron (osutus valituks Rahvusrinde nimekirjas, kuid ei kuulu enam selle liikmete hulka) ning Tšehhi Vabade Kodanike Erakonna juht Petr Mach.

Paul Nuttall (Briti Iseseisvuspartei): "No kas pole kõik lihtsalt imetore, eks ole? Ma kuulen siin ainult palju tühja tuult. Mitte keegi ei tule välja lahendustega. Me ei räägi siin mingist tähtsusetust riigist, me räägime Venemaast, mis kaotas eelmisel sajandil 80 miljonit inimest: Leningradi blokaad, Stalingradi lahing, revolutsioon. Sanktsioonid ei hakka toimima, militarism ei hakka toimima. Nii et, kuulge, andke meile vastuseid, sest mitte keegi ei esita ju konstruktiivseid ettepanekuid."

Mike Hookem (Briti Iseseisvuspartei): "Proua eesistuja, ma olen üsna kindel, et selle parlamendi liikmed ühinevad minuga väljendamaks mure nende pärast, kes kannatavad jätkuvas konfliktis Ukrainas, ja soovimaks kiiret lahendust. Aga see on minu kindel veendumus, et EL andis panuse, et see konflikt üldse puhkeks, ja et Ukrainaga lepingu allkirjastamine sügavamateks poliitilisteks sidemeteks oli lihtsalt vastutustundetu, eriti kui samal ajal mõnitati Venemaad sanktsioonidega. Milline hullumeelne viis käituda erapooletult, nagu mõned on siin parlamendis nõudnud, et me teeksime. Kas teie ei mõista, et suur osa Euroopast sõltub Vene gaasist, et talvel sooja saada, ning et enamik valijatest, keda mina esindan, on juba niigi hädas oma energiaarvete igakuise tasumisega, ilma veel lisanduva hulgihindade tõusutagi?

Olete te kõik nii arrogantsed ja reaalsustaju kaotanud, et arvate nagu oleks Euroopa Liidu senine tegevus teinud midagi muud kui visanud õli konflikti leekidesse, mis on eriti ohtlik tegevus olukorras, mis ähvardab viia meid tagasi vanade halbade külma sõja päevadeni? Mulle näib, et Euroopa Liidu poliitika Ukraina osas keerleb rohkem selle ümber, et lisada poliitilise välksõjaga veel üks riik oma diktaatorlikku impeeriumi, mis ei tee muud kui vaid edendab omaenda isekat agendat, ükskõik millise hinnaga.

Seda vaatamata võimalusele konflikti eskaleerumiseks ning edasikandumiseks, mis ohustab kogu regiooni julgeolekut ja stabiilsust, ning vaatamata kasvavale julgeolekuohule Suurbritannia jaoks, mida me oleme juba näinud. Veel üks konflikt on viimane asi, mida Suurbritannia vajab, pärast enam kui kahtekümmend aastat Töölispartei sõdu ja ajal, mil toorid kärbivad metsikult meie juba niigi ülekoormatud relvajõudusid. Meie Briti Iseseisvusparteis ei poolda Clausewitzi teooriat, mille kohaselt sõda on vaid poliitika jätkamine teiste vahenditega. Sõda ei ole mitte kunagi soovitav. Briti Iseseisvuspartei soovib näha kõigi rahvaste vahel rahu, milleni jõutakse demokraatia, diplomaatia ja sisulist tähendust omava dialoogi kaudu."

Dario Tamburrano (Itaalia, Viie Tähe Liikumine): "Härra president, lugupeetud kolleegid, see vägivallalaine, mis laastab jätkuvalt Ukraina rahvast, nagu näiteks pogromm Odessas, paneb meile kohustuse mõelda Porošenko valitsuse ja tema ministrite legitiimsuse ja tegeliku võimekuse peale.

Me küsime, kui suures osas on see tragöödia tingitud hoopis Lääne strateegilistest ja ärihuvidest, mis on seotud Vene gaasi transiidiga ning Ukraina kildagaasi varudega, mida paljud käed tahaksid ekspluateerida takistusteta ning hoolimata selle hinnast majandusele, inimestele ja keskkonnale.

Euroopa ei saa lubada konflikti energiaressursside pärast otse oma piiridel, seda eetilistel põhjustel ja ka seetõttu, et Venemaa ressursid võimaldaksid majandusliku heaolu veel ajaks, mida Euroopa vajab selle jaoks, et muutuda sõltumatuks fossiilkütustest.

Sellest tulenevalt leiame meie, et assotsiatsioonilepingu sõlmimine Ukrainaga oli enneaegne ja ettevaatamatu samm, ning me tahame, et Euroopa jääks nii neutraalseks kui võimalik ning aktiveeriks kõik võimalikud vahendid, et saaks saata sõltumatud vaatlejad, et tuvastada vastutajad ja tegelikud peasüüdlased selles ettearvamatute tagajärgedega verises kodusõjas."

Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni kuulus 28 ehk 23.1% vastu hääletanud saadikutest, vasakpoolsete liitfraktsiooni 36 ehk 29.8%. Kõige suurem osa – 48 saadikut 121-st ehk 39.7% – olid aga fraktsioonilise kuuluvuseta, nende hulgas kõik Austria Vabaduspartei, Prantsuse Rahvusrinde, erakondade Liikumine Parema Ungari Nimel, Kuldne Koidik (Kreeka), Lega Nord (Itaalia), Uus Parempoolne Kongress (Poola) ning Saksamaa Natsionaaldemokraatliku Partei, Kreeka Kommunistliku Partei ja flaami iseseisvuslaste erakonna Vlaams Belang esindajad. Poolt hääletas kogu sellest seltskonnast, kuhu kuulub üldse kokku 52 saadikut, kellest kolm aga kõnealusest hääletusest osa ei võtnud, ainult Diane Dodds (Põhja-Iirimaa, Demokraatlik Unionistlik Partei), erapooletuid seega ei olnud.

Harald Vilimsky (Austria Vabaduspartei): "Proua eesistuja, mu lugupeetud daamid ja härrad! Ma tunnen teatavat jahmatust, kui ma näen, et ühest küljest on Euroopas sõjaoht Euroopa väravatel, aga teisest küljest näen ma siin, et 80% saadikutest ei võta isegi debatist osa ja kannavad oma vastutust tõenäoliselt kohvikus – halb märk Euroopa Liidu jaoks.

Teine asi, mida ma endalt küsin, on eelkõige see, mis puudutab enamuse moodustavate fraktsioonide esindajaid, kes siin nende asjade kohta, mida nad paberilt maha loevad, nähtavasti üldse mingit uurimistööd ei ole teinud, ning jääb mulje, et see on siin enamuses Ameerika Ühendriikide Euroopa saatkond, mitte eneseteadlik Euroopa Parlament.

Meenutage endale palun, mis juhtus maidanil, kuidas seal see väidetavalt demokraatlik liikumine, mida toetati Euroopa Liidu poolt, kõigepealt automaate ja kuulipildujaid kasutas ja seejärel valitsuse putšiga eemaldas, mitte Kiievi Raadas nõutava kvoorumiga 75%, mida läinuks vaja, vaid sellest vähemaga. Selle väärsammu ees suleti silmad. Seejärel suleti simad ka siis, kui järsku avastati Ukrainas – nagu teatas Saksa ajakiri Der Spiegel – 400 USA administratsiooni teenivat Blackwateri palgasõdurit.

Ma palun Euroopa Liidul mitte asuda siin ühekülgselt ameeriklaste positsioonile, vaid võtta, otse vastupidiselt, neutraalne roll, et muuta võimalikuks kolmepoolsed läbirääkimised – venelased, ukrainlased ja eurooplased. Asi on siin elanikkonnas, asi on selles, et hoida ära surmasid ja kindlustada rahu."

Ulrike Lunacek (Austria, Rohelised) esitas talle selle peale küsimuse: "Härra Vilimsky, te rääkisite siin kummalisel kombel sellest, et maidanil oli "väidetavalt demokraatlik liikumine", mis eemaldas valitsuse putšiga.

Kas te olite seal? Minu kolleeg Rebecca Harms oli seal – korduvalt. Ta rääkis inimestega, tema tunneb neid, mitte alles nüüd, vaid juba aastaid, ning paljud teised siin kojas.

Teie ja teie kolleegid, AVP-st ja teised, olid Venemaa valitsuse, Vene organisatsioonide kutsel Krimmis ja vaatlesite seal seda nii-nimetatud referendumit. Kuhu jääb teie elutruu pilk selles asjas? Teie ei olnud maidanil."

Vilimsky: "Proua kolleeg Lunacek! Ma olin kaheksa aastat Austria-Ukraina parlamentaarse sõprusrühma esimees. Ma olen viinud abisaadetisi Ukraina lastele. Ma olen viinud Ukrainasse ühe Austria päevalehe, abistanud enne euro tulekut isegi Ukraina loomi. Ja mul on seal väga palju vestluspartnereid. Kui te kritiseerite täna seda, et me lõime endale Krimmis kohapeal pildi, sel ajal kui teie Viinis või kus iganes istusite ning lugesite mingisuguseid ajalehti, mis kujutavad endast teie jaoks tõde, siis olen mina tõesti seisukohal, et ma olen kohapeal, ennast seal kurssi viin ja need asjad oma argumentatsiooni aluseks võtan, mitte aga selle, mida keegi teile räägib."

Georgios Epitideios (Kreeka, Kuldne Koidik): "Proua eesistuja, tahaksin teha üldise kommentaari seoses olukorraga Ukrainas, mis on mõjutanud oluliselt strateegilist partnerlust Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Minu vaatepunktist, Euroopa Liidu poolt Ukraina suhtes rakendatud poliitika oli ebaõige. Poliitilise otstarbekuse huvides kasutati ära riigi elanikkonna etnilisi erinevusi, rahumeelne meeleavaldus viidi verevalamiseni ning inimesed, kes varem rahumeelselt koos elasid ja töötasid, hakkasid omavahel võitlema.

Mis juhtus Ukrainas, see võib kergesti juhtuda igas Euroopa Liidu riigis, kus on olemas suured religioossed ja etnilised vähemused. Seetõttu peaks Euroopa Liit käsitlema erilise tähelepanuga vähemuste tundlikku teemat. Ei tohiks olla ükskõikne, kui nende õigusi rikutakse, aga ka mitte õhutama, stimuleerima ja motiveerima oma poliitikaga vähemusi mässama, sest sellisel juhul on tõsine risk, et võib sekkuda mõni kolmas riik väljastpoolt Euroopa Liitu ning tekitada probleeme Euroopa Liidus. Kui see juhtub, siis riskeerib EL sellega, et hakkab põhjustama ise püsivat kaost oma liikmesriikides."

Jean-Luc Schaffhauser (Rassemblement Bleu Marine, seotud Prantsuse Rahvusrindega): "Proua eesistuja, daamid ja härrad, meie parlament toetas juba kunagi desinformeeritult sõda Iraagis. Meie parlament kiitis heaks NATO pommitamised austusest vähemuste vastu ja Kosovo enesemääramisõiguse. Meie parlament kannatab nüüd samasuguse desinformatsiooni all, millele on aidanud kaasa Euroopa valitsused ja USA tegevus; samasuguste meediamanipulatsioonide all, millele lisandub sel korral ka topeltstandardite poliitika, Ukraina osas.

Kui me järgiksime varasemate aktsioonide ja hääletuste loogikat, siis tuleks Kiievit praegu karmilt hoiatada, kuid sel korral kiidab meie parlament Kiievi heaks ja laseb tal vaikselt jätkata tsiviilelanike tapmist. Me peame ennast kokku võtma!

Tuleb teha koheselt ettepanek tõeliseks vaherahuks, panna paika OSCE vaatlejad ja rahuvalvejõud, nagu on pakkunud ka Venemaa, toetada Ukraina föderaalset ülesehitust eristaatusega idapoolsetele regioonidele. Lühidalt, toetada rahu!"

Udo Voigt (Saksamaa Natsionaaldemokraatlik Partei): "Härra president, lugupeetud kolleegid! Mul läheb kogu selles debatis kaduma küsimus: kuidas saaks de-eskaleerida Ukraina ja Venemaa vahel? Selle asemel kuulen ma ikka ja jälle ainult küsimust ja üleskutset sanktsioonideks.

Sanktsioonid ei ole aga mingi de-eskaleerimise instrument, need on mürgiks koostööle Euroopa rahvaste vahel. Mina arvan, et Venemaa on täpselt samamoodi Euroopa riik nagu Ukraina.

Härra Juncker ütles täna hommikul: "Ma õnnitlen Ukraina rahvast, mis on üks Euroopa rahvas ja kuulub Euroopasse." See, lugupeetud kohalviibijad, kehtib loomulikult ka Venemaa kohta, mis kuulub Euroopasse – otse vastupidiselt Ameerika Ühendriikidele.

Ma küsin teilt veel: mida on EL võtnud seni ette, et uurida inimsusvastaste kuritegude asjaolusid ja selgitada välja toimepanijaid seoses massimõrvaga Odessas? Ma ootan teie vastuseid."

Janusz Korwin-Mikke (Poola, Uus Parempoolne Kongress): "Siin räägitakse, et me oleme Venemaa agressiivse propaganda mõju all. On aga üks palju ohtlikum asi. Mulle näib, et suur enamus siin sõnavõtnutest isegi ei mõista, et nad on omaenda äärmiselt agressiivse ja valeliku propaganda mõju all. See on palju ohtlikum, sest see annab olukorrast täiesti eksliku pildi."

Eestis on mõningad nii-nimetatud analüütikud avaldanud neljapäevase lennukatastroofi järel arvamust, et nüüd võib saabuda Ukraina kriisile kiire lahendus, aga mina seda praegu küll kusagilt tulemas ei näe – konfrontatsioonipoliitika jätkumisel võib sõjategevus kesta seal veel aastaid või isegi aastakümneid, nagu Liibanonis ja Afganistanis, kujuneda välja pikalt veniv proxy war, kus ühe poole taga on Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid, teisel aga Venemaa Föderatsioon. Samal ajal toimub aga ka Euroopa nö. ukrainastumine, mille üheks ilminguks oli läinud nädalal Steven Seagali personaalküsimuses Eestis käinud kammajaa.

PS. Kuna mitmed agressiivselt meelestatud isikud, kes on nähtavasti mõjutatud kohaliku ajakirjanduslik-poliitilise kompleksi kujundatud ühiskondlikest meeleoludest, on pidanud vajalikuks esitada käesoleva ajaveebi kohta seda majutavale ettevõttele arvukalt kaebusi, sest neile ei meeldi see, kuidas siin on käsitletud Ukraina kriisi, siis võib juhtuda, et Google Inc. otsustab neist ühel hetkel tüdinedes selle ajaveebi täielikult kustutada, nagu ei oleks seda kunagi olnudki. Ma ei ole kindel, et viitsin avada sellisel juhul kusagil uue sarnase ajaveebi, aga samas ei kavatse ka lasta ennast sellistel kaebustel häirida ega muuda nende mõjul oma vaatenurka Ukraina kriisile.

pühapäev, 20. juuli 2014

TTIP arutelust Euroopa Parlamendis

Kõige olulisemaks teemaks Euroopa Parlamendi päevakorras oli sel nädalal minu hinnangul Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) arutelu, mille puhul ilmnes suures osas kahjuks taas jagunemine täiesti kriitikameeleta toetajateks ja põhimõttelisteks vastasteks, mis ähvardab viia selleni, et esimeste toetusel saadakse selline leping, mis lõpuks viimaste survel põhja lastakse.

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni seisukoht on kõnealuses küsimuses põhimõtteliselt toetav, kuid kriitiline, nagu nähtus ka selle liikmete sõnavõttudest...

Emma McClarkin (Suurbritannia, Konservatiivne Partei): "Härra president, ma tahaksin tänada volinikku TTIP küsimuse meiega siin parlamendis täna arutamise eest. On ülioluline, et me peaksime meeles, kui oluline see kokkulepe Euroopa Liidu jaoks on. Me peame haarama sellest võimalusest: vabakaubanduskokkulepped tulevad kasuks majanduskasvule ja töökohtadele, aga eriti kehtib see nii suuremastaabilise lepingu kohta. Pikemas perspektiivis võime me oodata, et see võimendab Euroopa Liidu majandust saja miljardi naela ulatuses aastas, ning see ei võta isegi arvesse kasu, mis tuleneb sellest dünaamilisest tootlikkuse kasvust, milleni laiahaardeline kokkulepe võib viia.

Iga üksik mees või naine ookeani mõlemal kaldal märkab, et neil on rohkem kaupu, mille hulgast valida – tooteid, mis vastavad parematele standarditele ja on odavama hinnaga. Aga me peame ühtlasi ka tagama, et see kokkulepe tuleks kasuks ettevõtetele Atlandi ookeani mõlemal kaldal, olenemata nende suurusest. Me saame aidata oma väiksemaid ettevõtteid tollimaksude elimineerimisega, koostööga tolliprotsessides piiridel ning Euroopa Liidu ja USA regulatoorse koherentsuse suurendamisega. Kui me astume need sammud, siis võime pürgida selle poole, et saame ühel päeval tõeliselt transatlantilise turu.

Leidub, loomulikult, muresid Euroopa laiema avalikkuse hulgas seoses selle kokkuleppega, eriti selles osas, mis puudutab toidustandardeid ning investorite ja riikide vahel puhkevate vaidluste lahendamist. Euroopa Liidu läbirääkijad on välistanud hormoonliha ja klooriga töödeldud kanaliha sissevõtmise, seetõttu ma loodan, et see hirmutamine lõpeb. Kuigi investorite-riikide vaidluste lahendamine (ISDS) jääb sisse kui tagatis investoritele, olen ma rahul, et Euroopa Komisjon on tunnistanud muresid, alustades konsultatsioone huvirühmadega selle sätete üle.

Volinik De Gucht, ma kutsun teid üles hoidma oma jalga gaasipedaalil – kui kasutada ameeriklaste väljendit – selle lepingu osas kuni oma ametiaja lõpuni. On otsustava tähtsusega, et me saaksime selle lepingu puhul hoo sisse, ning selle jaoks on meil vaja värskendada poliitilist toetust mõlemal kaldal. Samal ajal – kui oluline see kokkuleppe ka poleks – pidagem meeles, et me peame hoidma ja arendama oma olemasolevaid kaubandussuhteid, mille ülesehitamise nimel me oleme terve rea aastate jooksul rängalt töötanud. Me peame tooma töökohti ja majanduskasvu oma kodanikele ning jääma pühendunuks oma turgude hoidmisele avatuna."

Kosma Złotowski (Poola, Õigus ja Õiglus): "Härra president! Kallid kollegid! Leping, mis sõlmitakse rahvusvahelise kaubavahetuse parandamiseks, on reeglina hea. Kuid leidub mõningaid asju, mis võivad tekitada muresid. Läbirääkimised, nagu on juba korduvalt märgitud, on muudetud salastatuks. Ja me teame, et Ameerika Ühendriikide majandus on suurem ja tugevam kui Euroopa Liidu majanduste summa. Kui leping saab koostatud kehvasti – ja kuna seda koostatakse salajas, siis ei saa me välistada, et nii juhtub – võib minna sedasi, et Euroopast saab ruum ameeriklaste majanduslikule ekspansioonile, aga Euroopal on Ameerikas midagi öelda järjest vähem. Ma hoiatan selle eest, sest nii on juhtunud Poolas pärast 1989. aastat: meil on Poolas palju kaubanduskette, aga ainult üks neist kuulub poolakatele; teiste peakorterid asuvad Lääne-Euroopas.

Ameeriklased hoolivad looduskaitsest, kuigi meie arvame, et ei hooli sellest vähem. Nemad aga ei usu – vähemalt need, kes langetavad otsuseid majanduse jaoks – nagu võiks süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine mõjutada kliimamuutusi ning seetõttu on nende kaubad odavamad..."

Marcus Pretzell (Alternatiiv Saksamaale): "Härra president, minu daamid ja härrad kolleegid! Eksitava pealkirja "Vabakaubandus" all arutame me täna TTIP-d. Selle kaudu ähvardab lipsata tagauksest investorite kaitse ISDS all sisse edasine rahvusparlamentide võimupädevuse piiramine.

Kui Euroopa parlamendid peavad otsustama tarbijakaitse, andmekaitse, keskkonnakaitse, tervishoiupoliitika ja töötajate õigustega seotud küsimusi tulevikus kontsernide rahaliste nõuete Damoklese mõõga all, siis muudab see Euroopa poliitilist kultuuri. Vastutust selle eest kannate teie, mu daamid ja härrad komisjonis. Kas te olete valmis ja võimelised selle vastutuse endale võtma? Kas enamik elanikkonnast Euroopas tahab olla nendes küsimustes esindatud teie poolt?

TTIP läbirääkimised kuuluvad rahvusparlamentide kätesse. Komisjonil ei ole vajalikku demokraatlikku legitiimsust. Kui see aga ikkagi läbirääkimisi peab, siis palun ettevalmistajana üksnes vabakaubanduseks maailma rahvaste vahel. Sellisel juhul saaks leida ka kiiresti demokraatliku poliitilise ja ühiskondliku konsensuse.

Euroopa rahvaste vabadus, demokraatia ja enesemääramisõigus ei tohi kannatada – isegi mitte hinnana vabakaubanduse eest, härra volinik De Gucht."

James Nicholson (Põhja-Iirimaa, Ulsteri Unionistlik Partei): "Härra president, kõigepealt tahaksin ma juhtida teie tähelepanu sellele, et meie oleme siin Strasbourg'is, kui läbirääkimised leiavad tegelikult aset sel nädalal Brüsselis, aga võib-olla see on meie viga. Mina, põhimõtteliselt, toetan lepingu sõlmimist. Kuid läbirääkijad mõlemalt poolelt peavad tunnistama Euroopa Parlamendi olulist ja väärtuslikku rolli. Eurosaadikud on kõige otsesem ja sobivam vorm avalikuks konsultatsiooniks, meie valijaskonnad on need, kes on määratud kogema selle lepingu tulusid või kulusid, seetõttu on äärmiselt oluline, et meie kui nende esindajad oleksime mõistlikult kaasatud.

Põllumajanduse vaatepunktist peame me võtma omaks kahetise lähenemise, mis tunnistab nii võimalusi kui ka väljakutseid, mille suurem ligipääs turule toob. Meie aluspõhimõtteks on see, et TTIP ei tohi õõnestada Euroopa Liidu standardeid ega seada ohtu kohalikke tööstusi. Aus kaubandus liha osas on heaks näiteks sellest vajalikust tasakaalust, mida tuleb nõuda; hormoonliha ei tohi muutuda normiks meie farmerite jaoks, kes on turul juba niigi tohutu surve all."

Zbigniew Kuźmiuk (Poola, Õigus ja Õiglus): "Härra president! Härra volinik! Nii kogu liidu, kui ka minu riigi – Poola – vaatepunktist on üheks olulisimaks asjaks, milles me peame selles lepingus kokku leppima, litsentsipiirangute kaotamine ja gaasi vabakaubandus Ameerika ja Euroopa Liidu vahel, nagu on tehtud teiste riikidega, millega Ameerika Ühendriigid on allkirjastanud vabakaubanduskokkulepped. Olukorras, kus 2013. aastal oli keskmine gaasi hind USA-s kolm korda madalam kui Euroopa Liidus, tähendaks sellise vahekorra püsimine pikemas perspektiivis energiakulukate vabrikute liikumist EL-ist USA-sse lausa massilises ulatuses, ning see omakorda tähendaks sadade tuhandete töökohtade kadumist Euroopas. Teine küsimus, mis on väga oluline nii kogu liidu, kui ka Poola vaatepunktist, millega see leping tegeleb, on kaubavahetuse liberaliseerimine toidukaupade osas, sealhulgas kahjuks geneetiliselt modifitseeritud toiduained, aga ka hormoonide abil kasvatatud liha. Seda asja sellest lepingust tõenäoliselt ikkagi välja ei jäeta ja seetõttu on vaja Euroopa Liidu poolt kohest tegutsemist, et sellised toidukaubad oleksid selgelt tuvastatud, et tarbijatel Euroopa Liidu riikides oleks kaubaleti juures tõepoolest olemas võimalus valida. Kui me seda ei tee, siis surutakse tervislikum Euroopa toit, mis on tõenäoliselt veidi kallim USA omast, turult välja, ning see tähendab ka tõsiseid probleeme Euroopa põllumajandusele. Aitäh."

Kay Swinburne (Suurbritannia, Konservatiivne Partei): "Härra president, me ei tohiks alahinnata seda, milline tohutu saavutus vabakaubandusleping Ameerika Ühendriikidega oleks. Sellest saadav kasu Euroopa Liidu majandusele on konservatiivsetel hinnangutel mõõdetav miljarditega, ning see on üks praktiline samm, mille me saame astuda, et saavutada tegelik majanduse taastumine. Kuigi investorite-riikide vaidluste lahendamine ja läbipaistvus on tõelised teemad, on need lahendatavad ja neid ei tohiks kasutada ettekäändena protektsionismile.

Parim viis globaalne majandus taas käima saada on suuremate kapitalivoogude abil sobiva finantsjärelevalve ja regulatsioonide all, mis väldivad auke jurisdiktsioonide vahel. 95% derivaatidega kauplemisest ja 80% kõigist finantstehingutest leiab aset Euroopa Liidu ja USA vahel. Meil on lõpuks olemas kõrgetasemelised kokkulepped, et meie legislatsioon Atlandi mõlemal kaldal peaks jõudma samade tulemusteni, kuid barjäärid püsivad. TTIP peaks andma raamistiku nii USA kui EL-i jaoks, et vastata ja lahendada vaidlused allesjäänud valdkondades, isegi väljaspool formaalset kaubanduslepingut. Poliitiline tahe koos töötada on juba olemas. Nüüd on Ameerika ja Euroopa Liidu poliitikute – ning regulaatorite – ülesandeks näidata, et nad on võimelised saavutama käegakatsutavaid tulemusi, mis tõepoolest eemaldavad takistused kapitali, nagu ka kaupade ja teenuste, liikumiselt mõlemal poolel."

Märkus: EKRE fraktsioon Euroopa Parlamendis ei ole kuidagi seotud sama täheühendit kasutava Eesti erakonnaga (ja vastupidi).