reede, 13. jaanuar 2017

Väärkoheldud lapsed saavad laiapõhjalisemat abi

Jaanuaris avati Eestis pilootprojektina lastemaja, mis pakub seksuaalse väärkohtlemise kahtluse või kinnitusega lastele mitmekülgset abi. Kohapeal panustavad lapse heaolusse lastekaitsetöötaja, psühholoog, politseiametnik, kohtuarst ja teised lastega töötavad spetsialistid.

„Oluline on, et kuriteo lahendamise kõrvalt saaks traumeeritud laps koheselt ka professionaalset tuge,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Lastemaja pakub lapsele turvalist ja sõbralikku keskkonda, kus teda toetatakse juhtunust rääkima.“

Lastemaja hindab lapse tervislikku olukorda ja abivajadust. Kui võimalik väärkohtlemine leiab kinnitust, alustab politsei juhtunu uurimist ning samal ajal annavad teised spetsialistid lastekaitsetöötajale infot teenuste kohta, mida laps vajab.

Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanema Reimo Raiveti sõnul on seksuaalkuritegude ohvritel erakordselt raske läbielatust rääkida. „Erilist lähenemist vajavad lapsed, kellega tuleb saavutada kontakt ja piisav usaldus enne, kui nad on valmis end avama. Ohvritega, seda eriti lastest kannatanutega, töötamisel on üks väljakutsetest asjaolude selgitamine kannatanuid taasohvristamata ja lapsele lisakannatusi põhjustamata. Lastemajast võiks kujuneda usalduslik keskkond, kus ühe katuse all saavad lapsele vajalikke ravi- ning nõustamisteenuseid pakkuda valdkonna eksperdid.“

Raiveti arvates on laste väärkohtlemine probleem, mida endiselt paljud inimesed ei suuda või taha teadvustada ning mille ees ebamugavusest pea kõrvale keeratakse. „Et seksuaalselt väärkoheldud lapsed jõuaksid õiguskaitseorganiteni ning hädavajalike rehabilitatsiooniteenusteni, tuleb esimeste kahtluseilmingute korral pöörduda koheselt politseisse või lastemajja, sest lapse ülekuulamine professionaalide või ekspertide järelevalveta võib hilisemat asjaolude selgitamist hoopis segada. Kuriteokahtluse korral jääb alati esmaseks kontaktiks hädaabinumber 112, ent lastemaja on alternatiivne koht abisaamiseks,“ rõhutas politseileitnant.

Lastemaja avati 2. jaanuaril Tallinnas Laste Vaimse Tervise Keskuse ruumides. Erinevate erialade esindajatest koosnev personal võtab vastu seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega lapsi, kellega viiakse läbi intervjuu. Kui intervjuu käigus saab kahtlus kinnitust, pakutakse lapsele teenuseid lastemajas. Muu abivajaduse korral nõustab Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus kohalikku omavalitsust lapsele sobivate teenuste pakkumisel. Väärkoheldud lapsele antakse vajalikku ravi ning meeskond hindab, milliseid täiendavaid teenuseid lapsele või tema perele veel pakkuda. Hiljem on keskuses võimalus saada ka psühholoogilist abi.

Henn Põlluaas: Eesti võiks julgeoleku huvides kaaluda kinnisvara müügi keelustamist kolmandatele riikidele

Eesti riik on kinnisvaratehingutes Venemaaga käitunud Eesti huve ja julgeolekut kahjustavalt, ütles Riigikogu väliskomisjoni liige Henn Põlluaas (EKRE), lisades, et julgeoleku huvides võiks soomlaste eeskujul kaaluda kinnisvara müügi keelustamist Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kodanikele ja ettevõtetele.

„Enne okupatsiooni kuulus Nõukogude Liidu saatkonnale vaid üks Pika tänava hoone, kuid täna on Vene saatkonna käsutuses pea terve Pika ja Laia tänava vaheline kvartal,“ osutab Põlluaas.

„Majad anti venelastele tervikuna. Toonase välisministri Trivimi Velliste sõnul oli põhjuseks asjaolu, et need olid ENSV siseministeeriumi tegutsemise ajal juba omavahel ühendatud. Osadel majadel olid õigusjärgsed omanikud, kuid Venemaa keeldus neist välja kolimast. Selle asemel et okupatsiooniajal seintesse omavoliliselt tehtud uksed kinni müürida ja majad omanikele tagastada, ostis Eesti riik maksumaksja rahadega need enne venelastele andmist välja.“

Põlluaas märgib, et kuigi vaidlused kestsid muu kinnisvara suhtes, näiteks piirivalvekordon Viimsis, mida Venemaa endale nõudis, loobus Eesti samal ajal meie Moskva saatkonna omanduses olnud korteritest ja laohoonest. „Need anti tasuta üle Moskva linnale, ilma et neid kuidagi läbirääkimistel ära kasutada.“

2014. aastal sõlmiti välisministrite Urmas Paeti ja Sergei Lavrovi vahel leping, mille alusel sai Eesti endale 99 aastaks rendile saatkonnahoone Moskvas, üldpinnaga 5254 m2, vastu anti Venemaale hoonestusõiguse alusel kordades rohkem. Pika/Hobusepea/Laia tänava saatkonnahoone ja terve rea teiste kinnisvaraobjektide üldpind kokku oli 26 180 m2.

Põlluaasa sõnul paneb imestama, kuidas ja miks lasti Venemaal sellised tingimused välja kaubelda.

„Venelaste taktika oli nõuda endale võimalikult palju kinnisvara ja argument oli alati üks: hooneid on vaja diplomaatide majutamiseks. Läbirääkimiste tulemusel said nad peaaegu kõik, mida soovisid. Mitte miski ei õigusta Eesti jaoks niivõrd kahjulikku kokkulepet.“

Põlluaas märgib, et tänaseks on Vene saatkond hankinud endale juurde terve hulga muud kinnisvara, kuid salapäraseim neist on Viimsi piirivalvekordon ja selle kasutamine.

„Tegemist ei ole pelga majutuskohaga, aktiivne tegevus käib seal ka päevasel ajal. Sellistes hoonetes on Eesti ametiasutustel juriidiliselt keeruline takistada riigivastast või luuretegevust, sest tegemist on diplomaatilise puutumatusega kaetud pindadega, kuigi tõenäoliselt just selleks antud kompleksi kasutataksegi. Huvitaval kombel on kompleksi vastas endale maja üürinud USA saatkonna töötaja. USA-s sulgesid hiljuti võimud peale jälgimist mitmeid selliseid venelaste omanduses olnud hoonekomplekse, mida kasutati USA-vastase luure- ja koordinatsioonikeskustena.“

Põlluaas tõdeb, et tähelepanu ei tule pöörata mitte üksnes Vene Föderatsiooni omanduses olevale kinnisvarale, vaid vene kodanike ja ettevõtete kinnisvarale laiemalt.

„Näiteks Soome kaitsepolitsei on pööranud tähelepanu sellele, et vene kodanikud ja firmad ostavad viimastel aastal üha rohkem kinnisvara strateegiliselt tähtsate objektide nagu sõjaväeobjektid, lennubaasid, sidekeskused ja elektrijaamad vahetus läheduses. Ostetud on ka endisi, tegevuse peatanud suvelaagreid, hotelle ja muid komplekse, mida on võimalik kasutada suurema hulga isikute majutamiseks. Olukord on piisavalt tõsine, et teemat on riikliku julgeoleku võtmes arutatud ka Soome parlamendis. Pole välistatud, et kolmandate riikide kodanikele keelatakse kinnisvara ostmine ära,“ ütles Põlluaas.

„See peaks mõtlema panema ka meid ning kahtlemata tuleb KAPO-l ja meie luureasutustel jälgida, kus ja mis eesmärgil teatud isikud ja vene juriidilises omanduses olevad firmad Eestis kinnisvara omandavad. Ka Eestis võiks soomlaste eeskujul kaaluda kinnisvara müügi keelustamist kolmandate riikide kodanikele ja ettevõtetele.“

Liivat ja Matto nõuavad Tallinna TV eelarve osas selgitusi

Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Anto Liivat ja volinik Hanno Matto nõuavad SA Tallinna Televisioon juhatuselt ja nõukogult telekanali eelarve osas selgitusi.

„Võimatu on mööda vaadata Tallinna linnavalitsuse aina kasvavatest propagandakuludest, mis valimisteaastal ulatuvad enam kui 15 miljoni euroni. On äärmiselt taunitav, et  Keskerakond põletab maksumaksja raha Tallinna TV katlas järjest eredama leegiga. Kuna telekanal täidab avalikku ülesannet, on linlastel õigus teada, kuidas ja milleks see raha kulub,” selgitas Liivat teabenõude esitamise tagamaid.

matto_smallVolinik Matto lisas, et jätkuvalt on avalikustamata Tallinna TV propagandaseriaali „Savisaare protsess“ eelarve, aga ka Keskerakonna kongressi otseülekannete kulud. „Taavi Aas on öelnud, et telekanal rahastas „Savisaare protsessi“ omateenitud vahendite arvelt. Linlastena peame teadma, kust ja kuidas on need omavahendid teenitud ning kas eelarve kulupoolel on mustreid, mis viitavad maksumaksja raha väärkasutamisele Keskerakonna huvides,“ ei välistanud Matto pöördumist ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni poole.

Liivat ja Matto esitasid telekanali juhatuse liikmele Toomas Raagile ja nõukogu esimehel Allan Alakülale teabenõude, milles nõuavad Tallinna TV eelmise aasta kolme esimese kvartali eelarvet tulu- ja kuluallikate kaupa. Vastavalt Avaliku teabe seaduse §18 tuleb nõudele vastata viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

ELAK: terrorismiohu vähendamisele aitab kaasa riikidevaheline infovahetus

Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) tutvus tänasel istungil Euroopa Liidu sisejulgeoleku hetkesisuga ja kavandatavate tegevustega sisejulgeoleku tagamisel. Parlamentaarse kuulamise käigus tekkinud arutelul leiti, et info vahetamine aitab kaasa terrorismi tõkestamisele.

Komisjoni istungit juhatanud aseesimehe Jaak Madisoni sõnul saab julgeolekuohtu Euroopas minimaliseerida infovahetuse parandamisega e-lahenduste kaudu ning Eesti saab siin teistele riikidele oma kogemust jagada. „Eesti on kasutanud oma talupojatarkust ja tegelenud ettevalmistusega, et oma ohutaset madalal hoida,“ ütles Madison.

Kitsaskohana tõi Madison välja, et kuigi inimeste liikumist kontrollitakse ohu ennetamiseks lennuliikluse puhul, ei ole maismaal liikumise kontroll veel piisav. Euroopa Liidu sisepiiridel tuleks tema sõnul senisest enam teha pistelist kontrolli. Eesti peaks tema hinnangul pöörama suuremat tähelepanu välispiiri kontrollile, takistamaks välisvõitlejate transiiti Eesti kaudu.

Komisjoni liige Kalle Palling tõi ohuallikana esile, et kui põgenikelaagrites uut võimalust kaua ootavaid inimesi ei aidata, võib neid värvata mõni terroristlik rühmitus. Tema sõnul tuleb Euroopa Liidul investeerida pagulasi vastu võtnud riikide tervishoiusüsteemi, töökohtade loomisesse ja haridusse, et peale ei kasvaks uus põlvkond lapsvõitlejaid. Pallingu sõnul on teada fakt, et kui meie ei anna neile haridust, teevad seda terroristid.

Komisjonile andis selgitusi siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Ta rääkis, et Süüriasse välisvõitlejateks läinud inimesed on kasutanud Euroopa Liidu riike, sealhulgas Eestit transiitmaadena.

Koort ei näe Eestis radikaaliseerumise ohtu, kuna kogukond, mis ohustaks avalikku korda või julgeolekut, on väike. „Olukord Eestis on hetkel rahulik ja me ei näe Eestis terrorismiohu kasvu,“ ütles Koort. Samas lisas ta, et Euroopa Liidu eesistumine tõstab Eesti nähtavust ja suurendab ka terrorismiohtu.

Terrorismis kahtlustatavate paremaks tabamiseks näeb Koort võimalusena e-lahendusi. Ta tõi eraldi välja kaks meedet – lennureisijate andmete kontrollivõimaluse ja majutuskaartide digitaliseerimise, mis aitavad leida terroristlike ühenduste mustreid ja sobivad võitluseks narkokaubandusega. Samuti vahetavad riigid omavahel inimeste sõrmejälgi ja DNAd.

Eestis asuv IT agentuur tegeleb viisaregistriga, kuid andmevahetust ei toimi täna veel kõikide liikmesriikidega. Koorti sõnul on oluline IT agentuuri mandaadi laiendamine, et lisaks olemasolevate süsteemide kasutamisele suurendada ka infosüsteemide omavahelist koostoimet. Turvalisuse tagamiseks on üheks eesmärgiks veel piirihaldussüsteem, mis toimiks tulevikus koos tollisüsteemiga.

Terrorismiohu maandamiseks toimus eelmisel aastal Eestis eriüksusi koondava võrgustiku ATLAS õppus. Euroopa suurimas terrorismivastases õppuses osales 400 inimest kokku 15 Euroopa Liidu riigist, Šveitsist ja USAst.

Samuti tõi Koort olulise probleemina välja ebaseadusliku relvakaubanduse vastu võitlemise Ukrainas. „Lääne-Balkanil lõppes sõda 16 aastat tagasi ja Euroopa Liit tegeleb ikka veel sealse illegaalse relvakaubanduse probleemidega. Kuna Ukrainas sõda veel kestab, liigub seal ebaseaduslikke relvi veelgi rohkem,“ rääkis Koort ja lisas, et Euroopa julgeolekut ohustava relvakaubanduse väljajuurimine on Eesti Euroopa Liidu eesistumise üks olulisi suundi.

Europoli andmetel toimus eelmisel aastal Euroopas 34 terrorirünnakut. Aasta varem oli see number 17. Probleemsemad piirkonnad on Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa ja Austria.

Vabaerakond võtab kasutusele elektroonilise hääletamise

Vabaerakonna juhatus otsustas võtta juba järgmisel üldkoosolekul kasutusele elektrooniline hääletamine. Eesmärk on anda neile Vabaerakonna liikmetele, kes ei saa üldkoosolekule kohale tulla, võimalus avaldada oma seisukoht nii esimehe, juhatuse, aukohtu kui ka revisjonikomisjoni liikmete valimisel.

„Vabaerakonna üldkoosolekute osalemisprotsent on kõrge, 2016. aastal osales erakonna esimehe valimistel 27,8% liikmetest. Elektroonilise valimise võimaluse lubab veel paremat osalemisprotsenti,“ ennustas Vabaerakonna IT valdkonna eest vastutav juhatuse liige Kalle Pilt.

Vabaerakonna liikmed on valminud süsteemi testinud 2016. aastal erakonnasisesel Vabariigi Presidendi kandidaadi kandidaadi kaalumisel. Nüüd, enne üldkoosolekut saab hääletamiskeskkonda veel timmida ning sätestada erakonna elektroonilise hääletamise kord, et välistada vähimgi võimalus hääletamistulemustega manipuleerida või neid võltsida.

Reformierakonna aseesimehed on Kaja Kallas, Jürgen Ligi ja Urmas Paet

Reedel kogunenud Reformierakonna juhatus kinnitas erakonna esimehe Hanno Pevkuri ettepanekul erakonna aseesimeesteks Kaja Kallase, Jürgen Ligi ja Urmas Paeti.

„Aseesimeeste esitamisel lähtusin põhimõttest, et nendeks peaksid saama juhatuse valimistel enim hääli kogunud kandidaadid. Nii Kaja, Jürgen kui ka Urmas on kõik väljapaistvad ja kogenud poliitikud, kes on alati liberaalsete väärtuste kaitsel väljas ning aitavad muuta Reformierakonda veelgi avatumaks,“ ütles Reformierakonna esimees Hanno Pevkur.

„Erakonna auesimees Siim Kallas, kes kogus juhatuse valimistel enim hääli, loobus ise aseesimehe kohast ja panustab erakonna arengusse juhatuse liikmena. Praegu tuleb talle soovida jõudu ja vastupidamist operatsioonist taastumisel,“ lausus Pevkur.

Pevkur tegi erakonna volikogule ettepaneku moodustada põhikirja muutmise juhtrühm, mis analüüsiks ja valmistaks ette võimalikud muudatused erakonna põhikirjas.

"Erakonna juhiks kandideerides tegin ettepaneku, et juhatus peaks olema laiapindsem. Samuti tuleks minu arvates üle vaadata erakonna volikogu moodustamise põhimõtted. Haldusreformi tulemusena muutub omavalitsuste arv ja seega tuleb tagada, et volikogus ei vähene meie liikmete esindatus piirkondadest," sõnas erakonna esimees.

neljapäev, 12. jaanuar 2017

Mikser: tugev ja ühtehoidev Euroopa on meie ühiste väärtuste, rahu ja stabiilsuse parim tagaja



Välisminister Sven Mikser arutas täna Vilniuses kohtumisel Leedu välisministri Linas Linkevičiusega Eesti ja Leedu suhteid, julgeolekut, Euroopa tulevikku ning regionaalset koostööd.

Välisminister Mikser sõnas kohtumisel, et Eesti ja Leedu on head sõbrad, kes mõistavad välispoliitika- ja julgeolekuküsimusi sarnaselt. Mikser rõhutas, et tihe regionaalne koostöö on vajalik inimeste turvatunde ja heaolu suurendamiseks ning lisas, et Balti koostöö eesistujana keskendubki Eesti käesoleval aastal eelkõige Balti riikide julgeolekule ja kaitsele.

Eelseisvast Euroopa Liidu eesistumisest rääkides sõnas Mikser, et Eesti prioriteetideks on peale digitaalteemade ja julgeoleku ka kaasava, avatud ja uuendusmeelse majanduse ja ühiskonna arendamine. „Tugev, arenemisvõimeline ning ühtehoidev Euroopa on meie ühiste väärtuste, rahu ja stabiilsuse tagaja. Euroopa Liit on seeläbi usaldusväärne ka oma kodanike silmis, võimeline lahendama kriise ning viima ellu oma eesmärke,“ sõnas Mikser.

Välisminister Mikser märkis, et Eesti ja Leedu näevad ka Euroopa ees seisvaid murekohti väga sarnaselt. „Julgeolek on meie ühine katsumus nii Venemaa agressiivse käitumise kui terrorismiohu tõttu,“ sõnas Mikser.

Välisministrid rõhutasid ka pühendumust Rail Balticule ning kinnitasid, et uute ühenduste rajamine Euroopaga on piirkondliku energiajulgeoleku kindlustamise võti.

Välisminister Mikser viibib Leedus täna ja homme ning osaleb ka Trakai linnas toimuval traditsioonilisel mitteametlikul rahvusvaheliste julgeolekuekspertide kohtumisel.

Turuarendustoetust hakkavad saama ka tunnustatud tootjarühmad

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile turuarendustoetuse määruse eelnõu, millega laiendatakse toetuse sihtrühma tunnustatud tootjarühmadele ja toetatavate tegevuste loetelu. Muudatuste eesmärk on suunata toetusvahendid veelgi enam ekspordi edendamiseks.

„Ekspordi edendamine on valitsuskoalitsiooni üks prioriteetidest. Seepärast vaatame olemasolevad toetusinstrumendid üle, et suunata neid enam ekspordile. Turuarendustoetus on esimene näide sellistest sammudest,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Toidusektoriga toimunud arutelude tulemusel oleme otsustanud laiendada toetuse sihtgruppi tunnustatud tootjarühmadele ning toetada edaspidi ka välisriigis korraldatavaid turundusüritusi.“

Eelnõu kohaselt saavad alates 2017. aasta taotlusvoorust turuarendustoetust lisaks mittetulundusühingutele taotleda ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud tootjarühmad.

Turuarendustoetusest on toidusektori turustusvõimaluste tõstmiseks võimalik rahastada näiteks turu-uuringuid, teavituskampaaniaid, messidel osalemist nii Eestis kui välimaal, uue tegevusena ka välisriigis turundusürituste korraldamist.

Samuti on kavas määruse muudatusega kehtestada toetatavatele tegevustele minimaalsed toetuse taotlemise summad. „Muudatuse eesmärk on suunata taotlejaid teostama mahukamaid ja ambitsioonikamaid projekte, millel oleks ekspordivõimaluste avardamisel sektori jaoks suurem mõju,“ lisas Tamm.

Mullu said Eesti toidusektori organisatsioonid Eesti riigilt turuarendustoetust 75 projektile kogusummas 878 353 eurot. Riiklikku turuarendustoetust on toidusektori organisatsioonidel võimalik taotleda alates 2005. aastast.

Turuarendustoetust võib taotleda mittetulundusühing, kes on taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat ning kelle põhikirjaline eesmärk on nimetatud aja jooksul olnud toiduainetööstuse või põllumajandustoodete tootmise valdkonna edendamine. 2017. aasta taotlusvoorust alates saab toetust taotleda ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud tootjarühm.

Turuarendustoetus on riigieelarvest rahastatav toetus, millega on eesmärk suurendada põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete turustusvõimalusi sise- ja välisturgudel. Turuarendustoetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu, taotlusvoor on kavas 2017. aasta veebruaris.

Turuarendustoetuse tingimusi on ministeeriumis korduvalt arutatud põllumajandus- ja toidusektori esindusorganisatsioonidega. Kavandatavaid muudatusi tutvustati 19. detsembril toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungil.

Hooajatööliste värbamine välismaalt muutub lihtsamaks

Täna, 12. jaanuaril kinnitas valitsus määruse, millega pannakse paika hooajatööle esitatavad nõuded ja hooajaliste tegevusalade loetelu.

Tööandjate vaatevinklist on olulisim ja oodatuim muudatus see, et edaspidi ei pea nad hooajatöölistele maksma 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka. Siseminister Andres Anveldi sõnul aitab see leevendada tööjõupuudust hetkedel, mil töökätest kõige suurem puudus on.

Selleks, et tööandja saaks endale välismaalt hooajatöölise palgata, peab pakutav töö kuuluma hooajaliste tegevusalade loetellu. Hooajast sõltuvad põllumajandus-, majutus- ja toitlustussektoris ning toiduainete ja alkoholivaba joogi tootmise valdkonnas olevad tööd. Siiani võis hooajatööks lugeda vaid põllumajandussektorisse kuuluvaid töid.

Teiseks peab töö olema hooajalise iseloomuga. See tähendab, et see peab olema seotud konkreetse ajaga aastas, mil nõudlus tööjõu järele on tavapärasest oluliselt suurem. Uuendusena võib hooajatööd teha kuni üheksa kuud aastas senise kuue asemel.

Väliskomisjon sai ülevaate Riigikogu välisdelegatsioonide tegevusest

Väliskomisjon tutvus täna Riigikogu välisdelegatsioonide tegevuse ülevaatega, mis aitab ette valmistada 9. veebruaril Riigikogus toimuvat välispoliitika arutelu.

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on delegatsioonide tööl oluline osa parlamendi välissuhtluses teiste rahvusriikide parlamentide kolleegidega.

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni asejuht Aadu Must ütles, et mullu 8.novembril tähistas Balti Assamblee oma 25. juubelit. Ta tõi välja, et Läti ja Leedu kolleegid tunnustasid Eesti algatatud koostööpõhimõtet moodustada delegatsioon lähtuvalt parlamendi komisjonidesse kuulumisest, mis on Eesti puhul oma õigsust ja otstarbekust tõestanud.

Must ütles, et sel aastal on Balti Assamblee eesistujamaa Eesti. „Meie rõhuasetused on suunatud Balti riikide julgeoleku- ja kaitsekoostöö tugevdamisele, energiaturu, transpordi ja taristu kõikehõlmavale käsitlusele ning teadus- ja innovatsioonisõbraliku keskkonna loomisele.

NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Ants Laaneots rääkis, et NATO Parlamentaarse Assamblee prioriteedid ja teemad olid 2016. aastal suurel määral mõjutatud juulis Varssavis toimunud NATO tippkohtumisest.

Laaneots tõi esile, et Eesti, Läti ja Leedu ning Läänemere regioonis valitsevad julgeoleku küsimused olid assamblees aktuaalsed ning olulisel kohal. Balti riikide võimekus ja ootused seoses Varssavi tippkohtumisega leidsid kajastamist kaitse- ja julgeolekukomitee raportis „NATO uus heidutustaktika: Wales´ist Varssavini“.

OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Mart Nutt ütles, et kogu aastat läbis arutelu pagulaste ja põgenike teemadel, kuidas toime tulla pagulaste voogudega ja kuidas neid paremini ühiskonda integreerida. Ta lisas, et väga tähtis teema oli ka Venemaa agressiooni hukka mõistmine Ukrainas ja Krimmis. Nutt tõi ühe töövormina esile veel valimisvaatlused. Eesti delegatsioon osales Valgevene, Gruusia ja Makedoonia parlamendi valimistel.

Parlamentidevahelise Liidu Eesti delegatsiooni juht Helmen Kütt tõstis esile noorte kaasamist demokraatlikku protsessi ja naiste rolli inimõiguste kaitsel. Eesti jaoks on tema sõnul oluline teema ka inimõigused internetis. Kütt tunnustas Eesti välisteenistust koostöö eest.

Vahemeremaade Liidu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikme Henn Põlluaasa sõnul käsitleti delegaatide algatusel palju pagulaskriisi temaatikat. Tema sõnul jäi kõlama mõte, et pagulaskriisi puhul tuleb tähelepanu pöörata selle algete likvideerimisele. Samuti on vaja parendada Vahemere-äärsete, eriti selle lõunakaldal asuvate riikide koostööd Frontexi, Europoli ja muude koha peal kriisi reguleerivate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Plenaaristungil pöörati tähelepanu keskkonnaolude halvenemisele Vahemere regioonis.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko annab ülevaate delegatsiooni tegevusest 16. jaanuaril.