Viis kõige värskemat postitust

esmaspäev, 27. aprill 2015

Briti konservatiivide seisukohad Euroopa-poliitikas


Briti Konservatiivne Partei annab oma valimisprogrammis selge lubaduse viia 2017. aasta lõpuks läbi sees-või-väljas referendum Euroopa Liidu liikmelisuse küsimuses, kohustudes ühtlasi austame selle referendumi tulemust, milline see ka ei oleks.

Tõeline muutus meie vahekorras Euroopa Liiduga

Meie lubadus teile:

Liiga kaua on teie häält Euroopa küsimuses ignoreeritud. Meie:

* anname teile õiguse öelda, kas me peaksime jääma või lahkuma Euroopa Liidust, viies 2017. aasta lõpuks läbi sees-või-väljas referendumi

* kohustume hoidma naela ja jääma välja eurotsoonist

* kavatseme reformida Euroopa Liidu töömehhanisme, mis on liiga suured, liiga kamandavad ja liiga bürokraatlikud

* taotleme teie nimel tagasi võimu Brüsselilt ja kaitseme Briti huve ühisturus

* toetame ettevõtteid töökohtade loomisel Britannias sellega, et viime lõpule ambitsioonikad kaubanduskokkulepped ja vähendame bürokraatiat.

Euroopa Liit peab muutuma. Ja on aeg, et Briti rahvas – mitte poliitikud – saaks öelda oma sõna. Ainult Konservatiivne Partei toob tõelise muutuse ja tõelise valiku Euroopa küsimuses, viies 2017. aasta lõpuks läbi sees-või-väljas referendumi.

Tööpartei kukkus läbi teile Euroopa Liidu osas valiku andmisel. Nemad andsid uusi suuri volitusi Brüsselile üle ilma teie nõusolekuta, ja andsid ära seitse miljardit naela Briti tagasimaksest. Meie oleme astunud Euroopas samme, et edendada teie majanduslikku julgeolekut. Me kärpisime Euroopa Liidu eelarvet esmakordselt ajaloos, säästes Briti maksumaksjatele 8.15 miljardit naela. Me võtsime Britannia välja eurotsooni väljaostuskeemidest, sealhulgas Kreeka puhul – üldse esimene kord, mil võimu Brüsselist tagasi tuli. Meie peaminister vetostas uue Euroopa Liidu lepingu, mis oleks kahjustanud Britannia huve. Ja me oleme järginud julget, positiivset, ettevõtjasõbralikku agendat, vabastanud väiksemaid ettevõtteid bürokraatiast, edendanud vabakaubandust ja avaldanud survet ühisturu laiendamiseks uutesse sektoritesse, näiteks digimaailma.

Aga palju rohkem on veel teha. Euroopa Liit on liiga bürokraatlik ja liiga ebademokraatlik. See sekkub liiga palju meie igapäevaellu ning migratsioonilainel, mille vallandas viimastel aastatel uute liikmete ühinemine, on olnud tõeline mõju kohalikele kogukondadele. Meie oleme selged selles, mida me Euroopalt tahame. Me ütleme: jah ühisturule. Jah vabakaubanduse hoogustamisele. Jah ühiselt töötamisele seal, kus me oleme koos tugevamad kui üksi. Jah rahvusriikide perekonnale, mille liikmed on kõik Euroopa Liidu osad, aga kelle huvid, kriitilise tähtsusega, on tagatud sõltumata sellest, kas nad kasutavad eurot või mitte. Ei "üha tihedamale liidule". Ei võimu pidevale kandumisele Brüsseli. Ei mittevajalikule sekkumisele. Ja ei, loomulikult, eurole, osalemisele eurotsooni väljaostuskeemides või sellistes väljamõeldistes nagu Euroopa Armee.

Tulevase konservatiivse valitsuse fundamentaalseks printsiibiks saab olema, et Euroopa Liidu liikmelisus sõltub Briti rahva nõusolekust – ja viimastel aastatel on see nõusolek kahanenud imeõhukeseks. See on põhjus, miks me peame, pärast valimisi, läbirääkimisi uue kokkuleppe saavutamiseks Britannia jaoks Euroopas ning küsime seejärel Briti rahvalt, kas nad tahavad jääda Euroopa Liitu sellel uuel alusel või lahkuda. David Cameron on võtnud kohustuse, et ta juhib ainult sellist valitsust, mis pakub sees-või-väljas referendumit. Me viime selle sees-või-väljas referendumi läbi enne 2017. aasta lõppu ja austame selle tulemust.

Seega on valik nendel valimistel selge: Tööpartei ja Liberaaldemokraadid ei anna teile Euroopa Liidu osas sõnaõigust. UKIP ei suuda seda teile anda. Ainult Konservatiivne Partei toob tõelise muutuse Euroopas – ning ainult konservatiivid suudavad ja toovad sees-või-väljas referendumi.

Meie tegevusplaan:

Me laseme teil otsustada, kas jääda või lahkuda Euroopa Liidust

Me võtame järgmise parlamendi esimesel istungjärgul vastu seadused, et sees-või-väljas referendum Britannia liikmelisuse üle Euroopa Liidus viidaks läbi enne 2017. aasta lõppu. Me peame läbirääkimisi uue kokkuleppe saavutamiseks Britannia jaoks Euroopa Liidus. Ja seejärel küsime me Briti rahvalt, kas nad tahavad sellele alusele tuginedes jääda või lahkuda. Me austame selle referendumi tulemust, milline see ka ei oleks.

Me kaitseme Britannia majandust

Me kaitseme meie majandust eurotsooni edasise integratsiooni eest. Eurotsooni integratsioon on tõstatanud akuutseid küsimusi eurotsooni mittekuuluvate riikide, nagu Ühenkuningriik, jaoks. Me saame kasu ühisturust ega soovi jääda ette eurotsooni teele, kui see lahendab oma probleeme. Tegelikult, arvestades kaubavahetust Britannia ja eurotsooni riikide vahel, soovime me näha nende majanduste pöördumist tagasi kasvule. Aga me ei lase eurotsooni integratsioonil seada ohtu ühisturu terviklikkust või kahjustada kuidagi Ühendkuningriiki.

Me taotleme võimu Brüsselilt tagasi

Meie tahame näha võimu voolamist Brüsselist ära, mitte sinna. Me oleme juba astunud samme, et tuua tagasi sadakond volitust, aga me tahame minna kaugemale. Me tahame, et rahvusparlamendid saaksid töötada üheskoos, et blokeerida soovimatut Euroopa seadusandlust. Ja me tahame teha lõpu meie pühendumisele "üha tihedamale liidule", mis on sätestatud aluslepingus, mille iga Euroopa Liidu riik peab allkirjastama. Enamgi veel, me jätkame selle tagamist, et kaitsepoliitika jääks kindlalt Briti rahvusliku kontrolli alla, hoides meie kaitse- ja julgeolekupoliitika nurgakivina NATO ja transatlantilise suhte.

Me tühistame inimõiguste seaduse

Me tühistame Tööpartei inimõiguste seaduse ja viime sisse Briti õiguste deklaratsiooni, mis taastab terve mõistuse inimõiguste rakendamises Ühendkuningriigis. Selles jäädakse truuks inimõiguste aluspõhimõtetele, millele me kirjutasime alla algse Euroopa inimõiguste konventsiooniga ühinedes. See kaitseb põhiõigusi, nagu õigus ausale kohtupidamisele ja õigus elule, mis on kaasaegse demokraatliku ühiskonna oluline osa. Aga see pöörab ümber laieneva praktika, mis on tähendanud inimõiguste seaduse kasutamist aina rohkematel ja rohkematel otstarvetel ning hoolides sageli vähe laiema ühiskonna õigustest. Muu hulgas peatab uus seadus võltside inimõigusalaste argumentide kasutamise terroristide ja teiste ränkade välispäritolu kurjategijate poolt selle jaoks, et vältida väljasaatmist.

Me astume Euroopas samme, et parandada teie elujärge

Meie tahame sellist Euroopa Liitu, mis aitab Britannial liikuda edasi, mitte sellist, mis hoiab meid tagasi. Me oleme juba õnnestunud meie väikseimate ettevõtete vabastamisel uutest Euroopa Liidu regulatsioonidest ja löönud käima läbirääkimised ulatusliku Euroopa Liidu kaubanduskokkuleppe üle Ameerika Ühendriikidega, mis võib olla UK majanduse jaoks väärt miljardeid naelsterlingeid. Me jätkame sellele tuginedes. Meie tahame hoida ühisturu terviklikkust, nõudes kaitset nende riikide jaoks, mis on hoidnud alles oma raha. Me tahame laiendada ühisturgu, murdes allesjäänud kaubandustõkked ja tagades, et Briti firmadele avatakse uusi sektoreid. Me tahame kindlustada, et uue reeglid ohjeldavad hoolimatut käitumist finantsteenuste alal, kindlustades samas Britannia rolli globaalse finantskeskusena. Seega oleme me vastu Euroopa Liidu katsetele piirata legitiimset tegevust finantsteenuste alal. Me avaldame survet Euroopa Liidu kulutuste vähendamiseks, edasisteks reformideks ühise põllumajanduspoliitika ja struktuurifondide osas, ning selleks, et Euroopa Liidu raha suunataks töökohtade ja majanduskasvu edendamiseks.

laupäev, 25. aprill 2015

Eesti nädala eurooplane: Yana Toom


Meie eurosaadik Yana Toom (ALDE, Keskerakond) teatas eile, et saatis Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Federica Mogherinile (Itaalia, Demokraatlik Partei) ametliku päringu praeguse Ukraina valitsuse oponentide salapäraste surmade ja mõrvade kohta.

"Igaühel on meeles hiljutised ajakirjanik Oles Buzina ja poliitik Oleg Kalašnikovi mõrvad. Lisaks sellele koostas autoriteetne inimõiguste kaitse organisatsioon Amnesty International nimekirja kuuest inimesest, kes on surnud kahtlastel asjaoludel," märkis meie eurosaadik. "Ukraina võimud kiirustasid kuulutama need enesetappudeks. Õiguskaitsjad aga leiavad, et igakülgset uurimist ei toimunud ning on alust arvata, et tegemist oli poliitiliste mõrvadega. Igatahes surid kõik kuus lühikese ajaperioodi jooksul ning nad kõik olid opositsioonis praeguse Ukraina võimuga."

"Ukrainas valitseb sallimatus praeguse valitsuse oponentide vastu. Korraldatakse reklaamikampaaniaid, mis kutsuvad inimesi üles "koputama“ "olmeseparatistide“ peale. Samal ajal esitab Ukraina julgeolekuteenistuse juhtkond poliitilistele oponentidele halvasti varjatud ähvardusi," selgitas eurosaadik. "Kahjuks eiravad Ukraina võimud oma tegudega Euroopa Liidu poliitika alusprintsiipe. Euroopa Liit peab saatma Ukraina valitsusele selgesõnalise sõnumi, et kiireimas korras tuleb korraldada Buzina ja Kalašnikovi ning terve rea endiste kõrgete poliitikute kummaliste surmade põhjalik uurimine."

Päringuga ühinesid Lätist valitud sotsiaaldemokraat Andrejs Mamikins (Koosmeel) ning ALDE fraktsiooni liikmed Petras Auštrevičius (Leedu Vabariigi Liberaalne Liikumine), Fernando Maura (Hispaania, Progressi ja Demokraatia Liit), Ivo Vajgl (Sloveenia Pensionäride Demokraatlik Partei), Ilhan Kyuchyuk (Bulgaaria, Liikumine Õiguste ja Vabaduste Poolt) ning Javier Nart (Kataloonia, Kodanikud – Kodanike Partei).

Eesti ajakirjanduslik-poliitiline kompleks on asetanud Ukraina tänased võimud president Ilvese ja teiste selliste ameerikalike "neokonservatiivide" mõjul suuresti väljapoole kriitikat, aga Euroopa liberaalid mõistavad järjest enam, et tegelikult toimuvast ei saa enam mööda vaadata – kui tahetakse jääda truuks läänelikele väärtustele, siis tuleb nõuda nende eest seismist mitte üksnes loosungites.

Vaata ka
Uudised Ukrainast: Võimupööre Dnipropetrovskis
Ukraina opositsioon otsib kaitset Brüsseli käest

"Arvestades Ukraina-Vene konflikti tõttu plahvatusohtlikku õhkkonda, peame me vältima seda, et neid mõrvu kasutataks ära poliitiliselt. Seetõttu peavad Ukraina võimud viima läbi läbipaistva ja sõltumatu uurimise," rõhutas neljapäeval Hans van Baalen (Holland, Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei), ALDE fraktsiooni kõneisik Ukraina küsimustes.

"Ma mõistan tugevalt hukka need ajakirjanike ja endise Ukraina parlamendisaadiku hiljutised tapmised. Oma volitustes Euroopaliku Ukraina informaalse sõprusrühma esimehena Euroopa Parlamendis, kutsun ma Ukraina võime üles andma endast parim ning kindlustama kiireid, sõltumatuid ja läbipaistvaid uurimisi kõigi nende traagiliste juhtumite osas. Lisaks, täielik kinnipidamine sõnavabadusest, sõltumata poliitilistest vaadetest, peab olema tagatud. Demokraatlike muutuste ulatuse ja kvaliteedi üle Ukrainas otsustatakse selle võimekuse järgi tegeleda nende ja samalaadsete juhtumitega tõeliselt professionaalsel ja erapooletul moel," teatas samas liberaalide fraktsiooni asepresident Petras Auštrevičius, kes kuulus ka Toomi päringuga ühinenute hulka.

Vaata ka
Taavi Minnik: Lääs Ukraina pisaraid ei usu

reede, 24. aprill 2015

Soome Kristlikud Demokraadid mõtlevad uuele juhile

Kristlike demokraatide parlamendisaadikud Sari Essayah, Peter Östman, Päivi Räsänen, Antero Laukkanen ja Sari Tanus

Kui homme peavad kongressi Rootsi Kristlikud Demokraadid, kellel on plaanis kinnitada erakonna uueks juhiks Ebba Busch Thor, siis Soome Kristlikud Demokraadid kavatsevad koguneda augustis ja praegu paistab, et neil seisab samuti ees juhivahetus.
Vaata ka
Rootsi Kristlikud Demokraadid saavad uue juhi
Rootsi Kristlike Demokraatide tulevase juhi lühivisioon
2015. aasta aprillis toimunud Soome parlamendivalimistest
"Kongress on suve lõpus ning vastus on selleks ajaks valmis," kinnitas erakonna suurim häältekoguja Sari Essayah esmaspäeval ajalehele Savon Sanomat, et kaalub erakonna juhiks kandideerimist, meenutades ühtlasi, et praegune esinaine Päivi Räsänen on varem öelnud, et kui erakond jääb opositsiooni, siis loobub ta selle juhtimisest.

Samas on Essayah nüüd kommentaare jagades rõhutanud, et tema otsus ei sõltu Räsäneni omast. See justkui viitab, et ta kavatseb igal juhul erakonna juhiks kandideerida. Ja tema võidus ei ole sel juhul ilmselt suurt kahtlust.

"Sari Essayah naasmine parlamenti on valimiste rõõmuhetk," pealkirjastas selle erakonna ametliku häälekandja KD-Lehti peatoimetaja Kristiina Kunnas oma valimisjärgse juhtkirja, väljendades sellega nähtavasti Soome kristlike demokraatide hulgas laiemalt levinud meeleolusid. "Erakond sai parlamendivalimistel lüüa, aga sai parlamendirühma kenaks boonuseks Sari Essayah poliitilised kogemused ja isikliku karisma."

Eelmisel aastal sai erakond eurovalimistel oma ajaloo parima häältesaagi, 5.24%, ning Essayah üksi kogus enam kui 61 tuhat häält, kuid kaotas sellele vaatamata koha Euroopa Parlamendis. Nüüd sai ta oma valimisringkonnas enam kui 11 tuhat häält, olles sellega seal suurim häältekoguja. Paljud loodavad, et tema valimine erakonna juhiks aitaks sellel lõpuks väljuda Soome parlamendivalimistel langustrendist, mis on kestnud kogu Räsäneni ametiaja ehk juba kolmandaid valimisi järjest.
Vaata ka
Sari Essayah visioon Euroopa Liidu tulevikust
Sari Essayah välis- ja julgeolekupoliitilised suunad
Essayah jäi viimaseks, aga oli siiski suhteliselt edukas
Soome kristlike demokraatide põhiseisukohad eurovalimistel
Eile kogunes esimest korda oma uues koosseisus erakonna nüüdsest ainult viieliikmeline parlamendifraktsioon, mille juhina jätkab Peter Östman, kes kandideeris ise erakonna juhiks 2004. aastal, aga jäi alla siis valituks osutunud Räsänenile. Lisaks eelpool nimetatutele kuuluvad sinna veel Antero Laukkanen ja Sari Tanus.

neljapäev, 23. aprill 2015

Šotimaal teevad ilmselt puhta töö vasakrahvuslased

Juba kahe nädala pärast toimuvad Suurbritannias parlamendivalimised, mille eel jätkub küsitluste kohaselt äärmiselt tasavägine rebimine esikoha pärast leiboristide ja konservatiivide vahel. Üldiselt ennustatakse, et nendel valimistel varisevad kokku tsentris asuvad Liberaaldemokraadid ning tõusevad paremalt UKIP ja vasakult rohelised – kui liberaalide häving näib olevat juba (kahjuks) vältimatu, siis selle peale mina siiski ei panustaks, et UKIP ja rohelised nüüd tõesti nii võimsad tulemused teevad, nagu neile ennustatakse, kuigi oma häältesaaki nad kahtlemata parandavad.
Vaata ka
Kaks kuud parlamendivalimisteni Suurbritannias
Briti liberaalid lubavad radikaalset narkoreformi
Lühike kokkuvõte Briti erakondade põhiseisukohtadest
Briti majoritaarne valimissüsteem soosib suuremaid erakondasid ja kui võidu pärast käib nii tasavägine rebimine, siis kalduvad paljud väiksemate poolehoidjad eelistama lõpuks ikkagi üht või teist kahest suurest. See on kindlasti olnud ka üks liberaalide languse põhjustest. Eelmine kord said nad 23% häältest, aga nüüd ennustavad küsitlused vaid kolmandikku sellest, sest paljud nende toetajad jõudsid vahepeal järeldusele, et otstarbekam on anda hääl leiboristidele või konservatiividele, sest nemad määravad suuna.

Tööpartei ja Konservatiivne Partei ise on kaotanud samal ajal toetajaid paremale ja vasakule, aga valimispäeva lähenedes võivad paljud vahepeal neis pettunud naasta oma vana eelistuse juurde, sest jõuavad lõpuks järeldusele, et väiksemate valimine kujutaks endast praeguse valimissüsteemi juures lihtsalt hääle raiskamist.

Kohtade arvestuses ennustatakse suurimaks tõusjaks hoopis vasaktsentristlikku Šoti Rahvusparteid, mis teeb nüüd Šotimaal ilmselt peaaegu puhta töö, kujunedes sellega nende valimiste ainsaks tõeliseks võitjaks. Eelmine kord said nad sealt kuus kohta 59-st, nüüd võidakse saada kaheksa-üheksa korda rohkem. Rahvusvaheliselt on see erakond osa Euroopa Vabaliidust, mis ühendab väikerahvaste enesemääramisõigust toetavaid jõude, kuigi sinna kuulub ka näiteks Vene Liit Lätis. Euroopa Parlamendis, kus Šoti Rahvusparteil on kaks saadikut, on nad moodustanud liitfraktsiooni rohelistega.

Šotimaa iseseisvumine kukkus eelmisel aastal rahvahääletusel läbi ning Šoti Rahvuspartei juht Nicola Sturgeon on valimisdebattide käigus öelnud, et nende valimine ei tähenda nüüd seda, et tuleb uus rahvahääletus ja Šotimaa saab iseseisvaks, küll aga võivad nad panna vastava lubaduse oma programmi sisse järgmisel aastal Šotimaa parlamendivalimistel, et hankida siis mandaat uue rahvahääletuse läbiviimiseks – eriti sel juhul, kui Suurbritannia peaks langetama otsuse lahkuda Euroopa Liidust.

Šoti Rahvuspartei programmiline lubadus on mitte aidata võimule toorisid, vaid töötada koos teiste erakondadega, kui parlamendis on vastav enamus, et nad võimust eemal hoida. Päris koalitsiooni nad Tööparteiga teha ei taha, aga toetavad seda, et peaministriks saaks leiboristide juht Ed Miliband. Sturgeon on samas öelnud, et valida soovitab ta Inglismaal rohelisi ja Walesis sealsete vasakrahvuslaste partei Plaid Cymru. De facto võib nende soovituste järgimine aidata seal kaasa tooride võidule.

Šoti Rahvuspartei on vastu Euroopa Liidust lahkumisele ja kui vastav rahvahääletus Suurbritannias ikkagi tuleb, siis lubavad nad üritada muuta seadusandlust nii, et ühtegi Ühendkuningriigi konstitueerivat osa ei saaks võtta Euroopa Liidust välja vastu selle tahtmist. David Cameron on seni neile vastava vetoõiguse andmise välistanud.

Samuti pooldavad šoti vasakrahvuslased demokraatlikke reforme. "Westminster vajab hädasti reformimist. Mittevalitav teine koda ei ole kaasaegses demokraatias aktsepteeritav. Need, kellel puudub demokraatlik mandaat, ei peaks kirjutama riigi seadusi ja ŠRP parlamendisaadikud hääletavad Lordide Koja kaotamise poolt," lubavad nad. "Me hääletame ka esimesena-üle-joone valimissüsteemi asendamise poolt proportsionaalse esindatusega."

teisipäev, 21. aprill 2015

Realism on värskendav, konstruktiivsemad võiksid olla kõik

Välisministril on tegelikult õigus, kui ta ütleb, et oleks tore, kui tema kritiseerijad lisaksid ka sisulisi mõtteid selle kohta, mida nad ise teisiti teeksid.

Ei saa kuidagi nõustuda Ahto Lobjakase lahmiva väitega, et välisministri sisulisi mõtteid ei saa kritiseerida, sest neid (ikka veel) ei ole. Kui eeldada, et välisministri tegevuse aluseks on koalitsioonileping, mille punktides väljenduvad nüüd ka tema mõtted, siis selle välis- ja Euroopa Liidu poliitikat puudutav osa on tegelikult suhteliselt sisukas, aga samas ka isegi üllatavalt realistlik.

Meedia pööras koalitsioonileppe vastava alajaotusega seoses tähelepanu ainult sellele, et lõplikust redaktsioonist jäi välja lubadus tagada Eesti Euroopa Liidu eesistumise läbiviimine "hiilgavalt" – jäädi kinni ühte fraasi, pööramata sügavamat tähelepanu asja sisule.
"Valmistame nii korralduslikult kui ka sisuliselt hästi ette Eesti eesistumise Euroopa Liidus 2018. aastal. Eesistumise võimalike prioriteetidena näeme Euroopa Liidu ühtse turu ja digitaalse turu arendamist, energialiidu loomist ning ühtse välispoliitika ja idapartnerluspoliitika tugevdamist."
Euroopa Liidu eesistumist puudutava punkti lõplik sõnastus, toodud ülal, pärineb sotside valimisprogrammist (nende valijana on mul selle üle loomulikult hea meel), lisatud on vaid "võimalike", aga see on kooskõlas ka Reformierakonna valimisprogrammiga.

IRL võib ju olla pettunud selle pärast, et nende programmis sisaldunud sõna "hiilgavalt" jäeti koalitsioonilepingust lõpuks välja, aga sotside sõnastusele lisatud "võimalike", mis pärineb nähtavasti reformierakondlastelt, kes olid juba otsustanud jätta välisministri koht kindlalt selle praeguse valdaja kätte, näitab sügavat realismi, sest tegelikult on praegu peaaegu võimatu öelda, mis 2018. aastaks eesistumisaja prioriteetideks kujunevad – need sõltuvad mitte üksnes meie enda tahtest, vaid ka paljudest välistest teguritest.

See on väga suur sisuline muutus võrreldes viimaste Euroopa Parlamendi valimistega, kus Reformierakond lubas oma valimisprogrammis töötada "selle nimel, et 2018. aasta Eesti eesistumist jääks Euroopa Liidu ajaloos tähistama kokkulepped, mis muudavad Euroopa Liidu toimimise efektiivsemaks ja ühtsemaks (Tallinna Leping)."

Eesti laiatarbekommentaatorite käsitluses, kui nad vaevuksid sellele tähelepanu pöörama, kujutaks selline ambitsioonide ahenemine endast tõenäoliselt midagi negatiivset, aga nende jaoks meie hulgast, kes on olnud taoliste plaanide teostatavuse suhtes alati konstruktiivselt skeptilised, on see värskendav realism.

Keegi võib ju kujutleda, et Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juhid Kalle Palling ja Jaak Madison istuvad kahekesi maha ning kirjutavad Euroopa Liidule uue aluslepingu, aga tegelik elu on siiski midagi muud, nagu kinnitab kogu Euroopa Liidu senine ajalugu, millest võib samas ammutada ka õppetunde edasiliikumiseks.

Meenutuseks, et algse ajakava kohaselt pidi Euroopa ühendustest sündima Euroopa Liit juba aastaks 1980. Belgia peaminister Leo Tindemans (Kristlik Rahvapartei) sai ülesandeks töötada 1975. aasta detsembriks välja Euroopa Liidu üldkontseptsioon, eesmärgiga anda ühisturule riikideülene poliitiline struktuur, aga olles sõitnud läbi ühenduste kõik üheksa liikmesriiki, oli ta sunnitud tõdema, et igaühes neist mõisteti poliitilist liitu isemoodi. Toona oli riike üheksa, nüüd on kakskümmend kaheksa.

Tindemansi poolt läbiviidud konsultatsioonide tulemuseks oli tookord vaid see, et otsustati korraldada Euroopa Parlamendi otsevalimised (varem oli tegemist sisuliselt parlamentaarse assambleega, mille liikmed määrati liikmesriikide parlamentidest) ja seada sisse Euroopa passid. Esimesed otsevalimised toimusid 1979. aastal, kuid parlament sai midagi tõelisele võimule sarnanevat alles pärast Lissaboni lepingu jõustumist kolmkümmend aastat hiljem ning kasutatavad valimissüsteemid on jätkuvalt äärmiselt erinevad. Euroopa passide saagat sobib samuti iseloomustama Paul McCartney laul "The Long and Winding Road".

Mis puudutab õppetunde edasiliikumiseks, siis selleks on ennekõike poliitiline integratsioon erakondade tasandil. 1976. aastal asutati Tindemansi algatusel Euroopa Rahvapartei, mille esimeseks presidendiks ta sai ja mis on mänginud Euroopa Liidu arengus üht juhtivat rolli, koondades ja kooskõlastades liikmeserakondade seisukohtasid, luues neile ühist poliitilist platvormi – liikumine reformide teostamise poole Euroopa tasandil peabki algama just erinevate riikide erakondade koostööst (ehk nende seisukohtade ühtlustamisest) sellistes struktuurides, nagu Tindemans siis tehtud ringsõidu mõjul mõistis.

Selles mõttes on väga hea, et Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme võttis vastu europarlamendi Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni kutse neid külastada ja koostöövõimalusi arutada. Kõik Eesti erakonnad võiksid taoliste kontaktide arendamisel tegutseda senisest aktiivsemalt ning seda mitte üksnes rahvusvaheliste struktuuride kaudu, vaid ka otse teiste riikide erakondadega kahepoolseid suhteid arendades, pidades muu hulga silmas Euroopa Liidu eesistumisaega.

Lissaboni lepingust tulenevalt peaks Eesti tegema Euroopa Liidu eesistujana meile eelneva Suurbritannia ja järgneva Bulgaariaga koostööd ühise poliitilise programmi elluviimiseks. Seda arvestades võiks meie välisminister arendada eriti tihedaid ja häid suhteid just oma Briti ja Bulgaaria kolleegide ja välisministeeriumitega, erakonnad oma sõsarerakondadega, ühtlustades seejuures nendega ka poliitilisi seisukohtasid – see on tänane konstruktiivne soovitus järgnevateks aastateks.

Riigikogu võiks aga muidugi alustada sellest, et loob ka Eesti-Bulgaaria parlamendirühma, mis kahjuks taas loomata on jäänud. Samuti olen jätkuvalt veendunud, et Eesti saatkonna sulgemine Bulgaarias oli viga, mis tuleks parandada, ükskõik mida arvab president Ilves või mingid teised kohalikud nn. poliitikagurud.

Radikaaldemokraadid ajavad muidugi samal ajal oma välispoliitikat, aga tuleb tunnistada, et Bulgaaria Radikaaldemokraatlik Partei on suhteliselt marginaalne ja koosneb valdavalt üle keskea jõudnud inimestest, kes elavad erakonna kunagise hiilguse lummuses, vaadates rohkem minevikku kui tulevikku. Suurbritannias näeme rohkem võimalusi koostööks, ühiste eesmärkide saavutamise nimel, erinevate organisatsioonide ja liikumistega.