Viis kõige värskemat postitust

reede, 24. oktoober 2014

Tugeva Ukraina programm


Sergei Tihipko konservatiivne erakond Tugev Ukraina kõigub küsitluste kohaselt kusagil valimiskünnise piiril. Mina soovin neile loomulikult selle ületamist. Olgu veel ka märgitud, et Tihipko tuli mais toimunud presidendivalimistel Eestis antud häälte järgi Petro Porošenko järel teiseks – teda toetas siis 22.9% siin valimas käinud Ukraina kodanikest. Seega võib öelda, et tal on meie ukrainlaste hulgas täiesti arvestatav toetus.
Vaata ka
Tugeva Ukraina põhiväärtused ja prioriteedid
Sergei Tihipko viimastest Ukrainaga seotud arengutest
Tugev Ukraina – see on üleriigiline Ukraina erakond. Meie platvorm on rajatud ideedele riigi ühtsusest, vabast ettevõtlusest, majanduslikust patriotismist, aktiivsest riiklikust toetusest võtmetähtsusega tööstusharudele ja tõhusast sotsiaalpoliitikast.

Täna, mil riik elab üle kõige raskemat kriisi oma iseseisvuse ajaloos, läheme me valimistele selgete prioriteetidega: saavutada püsiv rahu, taastada riigi majandus ja Ukraina kodanike sotsiaalsed standardid.

1. PÜSIV RAHU JA RIIGI ÜHTSUS

Rahuplaan

Tugev Ukraina taotleb järjekindla ja kõikehõlmava rahuplaani elluviimist, mis tagaks riigile vastupidava ja pikaajalise rahu. Plaan näeb ette:

1. Mitmepoolsed rahuläbirääkimised.

2. Rahuprotsessi toetamine ÜRO peasekretäri eriesindaja poolt.

3. Ukraina tugev läbirääkimispositsioon, rajatud meie riigi iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõtetele.

4. Valimiste läbiviimine kohalikesse omavalitsusasutustesse Donbassis rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalve all.

Valitsemise regionaliseerimine

Püsiv rahu Ukrainas ei ole võimalik ilma valitsemise regionaliseerimiseta.

Kohalikud kogukonnad (linnade ja rajoonide tasandil) peavad saama reformide käigus õiguse:

1. Valitseda oma vara ja suurema osa eelarveliste vahendite üle, mis nende territooriumilt kogutakse

2. Omada mõju kohalike õiguskaitse- ja järelevalveorganite juhtide määramisele

Regionaalsed (oblastite) nõukogud peavad saama õiguse:

1. Valida valitsevaid organeid (täitevkomiteesid ja nende juhte)

2. Langetada otsuseid investeerimiskliima parandamiseks

3. Reguleerida kohalike maksude määrasid sõltuvalt regiooni vajadustest.

Välispoliitika, riiklik julgeolek ja riigikaitse peavad olema üksnes keskvõimu pädevuses. Õigus määrata riigi piire peab kuuluma üksnes Ukraina rahvale ning igasuguseid otsuseid selles osas tohib võtta vastu ainult üleriigilisel rahvahääletusel.

Presidendi esindajate funktsioonid regioonides peavad piirduma kontrolli läbiviimisega Ukraina seaduste järgimise üle antud territooriumil.

Humanitaarsfääris peavad regioonid saama õiguse määrata iseseisvalt keele- ja kultuuripoliitika põhimõtteid, võttes arvesse kõigi rahvuste vajadusi.

Keskvõimu ülesanne – toetada ukraina kultuuri, keele ja ajalooõpetuse arengut, et kasvatada uute põlvkondade hinge kodanikkonna ühtekuuluvust.

Professionaalne armee

Ukraina rahumeelne areng ei ole võimalik ilma kaasaegse professionaalse armeeta, mis on suuteline lööma tagasi igasuguse välise agressiooni. Sõjaväereform näeb ette järgmiseid samme:

1. Uue sõjalise doktriini vastuvõtmine, mis kajastaks tänapäeval esinevaid ohte ja riske riiklikule julgeolekule.

2. Ukraina Relvajõudude struktuuri ja rahastamispõhimõtete reform. Prioriteedid – korralikud palgad ja sotsiaalne kaitse sõduritele ja ohvitseridele, kaasaegse relvastuse kasutuselevõtt.

3. Uue mobilisatsiooniplaani koostamine, arvestades, eelkõige, olemasolevaid kaadrireserve ja õiguskaitseorganite töötajaid.

2. TÖÖSTUSE TAASELUSTAMINE JA MAJANDUSLIK PATRIOTISM

Tugev Ukraina seisab läbimõeldud ja efektiivse tööstuspoliitika eest, rajatuna majanduslikule patriotismile.

Majanduslik patriotism

Riik peab aktiivselt kaitsma ja toetama kodumaise tööstuse arengut. Tugev Ukraina pakub välja meetmete paketi tööstuse taaskäivitamiseks:

Tagada riigi poolt tellimused kodumaistele tööstusettevõtetele, eelkõige – masinaehituses, metallurgias, toiduaine- ja põllumajandustööstuses.

1. Taastada sotsiaalsed standardid ja siseturu kasv.

2. Kaitsta kaupade siseturge nende ajutise sulgemisega kuni kuueks kuuks.

3. Läbirääkimised Ukraina rahvusvaheliste partneritega, et meie kaupadele avataks Euroopa Liidu, USA ja teiste riikide turud, kompenseerimaks Vene turu kadumist.

4. Ekspordiagentuuri loomine ja laenuintresside kompenseerimine eksportööridele – stimuleerimaks kõrge lisandväärtusega kaupade eksporti.

5. Tooraine ekspordi piiramine.

6. Piirangud valmiskaupade impordile, mida toodetakse Ukrainas – kasutades WTO mehhanisme ja mittetariifseid instrumente.

7. Rahaline-laenuline toetus riigi poolt tellimustele kodumaistelt ettevõtetelt kaasaegsete seadmete ja tehnoloogiaga, energiakandjate hinna langetamine tööstusele.

8. Madalamad sisseveomaksud toorainele ja seadmetele, mille analooge Ukrainas ei valmistata, maksukoormuse vähendamine kõrge lisandväärtusega tööstusele.

Võitlus korruptsiooniga

Tugev Ukraina taotleb seda, et võetaks vastu plaan kiireloomulistest meetmetest võitluseks korruptsiooni vastu, mille raames on vaja:

1. Vähendada järelevalveorganite hulka, nende kontrollifunktsioone ja neis töötavate ametnike arvu.

2. Keskenduda esmastele ja kõige rangematele meetmetele, et juurida välja korruptsioon võimu kõrgematest ešelonidest.

3. Öelda lahti karistavast maksupoliitikast. Kontrollida ainult neid, kelle puhul on selgeid märke maksudest kõrvalehoidumisest.

4. Viia sisse süsteem ametnike isiklikuks vastutuseks järelevalveorganites, mis kontrollivad äritegevuse õiguspärasust.

5. Laiendada kodanikuühiskonna õigusi võitluses korruptsiooniga.

Majandusvabadus ja investeerimiskliima

Tugev Ukraina taotleb seadusandlike ja teiste meetmete vastuvõtmist, mis on suunatud majandusvabaduse kasvatamisele ja investeerimiskliima parandamisele:

1. Maksude hulga vähendamine ja nende administreerimise lihtsustamine.

2. Lubade ja litsentside hulga vähendamine mõistlikult vajatava miinimumini.

3. Riiklike garantiide sihtprogrammi käivitamine laenudeks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mahus kuni 1% SKP-st.

4. Viieaastase moratooriumi kehtestamine maksukontrollidele väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetes aastakäibega kuni 10 miljonit grivnat.

5. Ühtse sotsiaalmaksu langetamine Euroopa keskmisele tasemele (mitte rohkem kui 20%).

3. SOTSIAALPÄÄSTE JA VÕITLUS TÖÖTUSEGA

Tugev Ukraina leiab, et riik ei tohi taganeda, varjudes sõja taha, oma sotsiaalsetest kohustustest kodanike ees. On vaja võtta vastu kiireloomuline plaan sotsiaalpäästeks, mis võimaldaks viia sotsiaalsed standardid tagasi varasemale tasemele.

Taastada sotsiaalsed standardid

1. Peatada riigipanga aktiivse regulatiivse poliitika ja valitsusreformi abil grivna langemine.

2. Vaadata üle elatusmiinimum, alampalga ja pensionide suurus minimaalselt neli korda aastas. Pensione ja toetusi tuleb tõsta vastavalt hindade kasvule.

3. Keelata praktika langetada palkasid ning saata eelarvesektori töötajaid ja riigiteenistujaid palgata puhkusele.

4. Taastada sotsiaalselt kõige haavatavamatele noortele peredele ettenähtud riigipoolne igakuine lastehoiutoetus.

5. Taastada riiklike sotsiaaltöötajate amet, et osutada abi sotsiaalselt kaitsetutele kodanikele.

6. Taastada suurem riiklik kontroll elamu- ja kommunaalteenuste hindade kujundamise üle.

7. Kehtestada, et suurus ja mehhanism indekseerimaks kodanike sissetulekuid kuuluvad läbivaatamisele ainult seadusega, aga mitte valitsuse otsusega.

Peatada töötuse kasv

1. Kindlustada kiiresti riigipoolsete tellimustega Ukraina tööstusettevõtteid.

2. Alustada professionaalse armee loomist, mis aitab ühtlasi kaasa tööhõivele.

3. Avada riiklik programm sooduslaenudeks ja toetusteks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

4. Tugevdada töölepinguseadust spetsiaalsete meetmetega nende ettevõtete toetamiseks, mis loovad töökohti kriisiperioodil.

Me üritame ühendada selle platvormi ümber kõik ühiskonna terved jõud, mobiliseerida riik ja kodanikud viimaks läbi vajalikke reforme, mis viivad maa sisemise leppimise ja majandusliku õitsenguni.

MEIE USUME TUGEVASSE UKRAINASSE!

neljapäev, 23. oktoober 2014

"Opositsioonilise bloki" valimisplatvorm


Vaatamata sellele, et olukord on pehmelt öeldes keeruline, kujutab "Opositsiooniline blokk" endast täna parimat võimalust selle jaoks, et Donbassi elanike huvid Ukraina parlamendi valitavas koosseisus vähemalt veidigi esindatud saaks.
Vaata ka
"Opositsiooniline blokk" Ukraina parlamendivalimistel
Opositsiooni tagakiusamine Ukrainas jätkub täie hooga
Selle erakonna edust või ebaedust valimistel ja neile järgnevas poliitilises paigutuses sõltub tõenäoliselt kogu konflikti edasine kulg. Kui see osutub selles osas edukaks, siis on Ukraina murenemise tagasipööramine Donbassis veel mõeldav, aga kui see ebaõnnestub, siis on seda kujutleda juba väga raske.

Erakonna "Opositsiooniline blokk"
VALIMISPROGRAMM
Ukraina: õigus tulevikule

Ukraina läbib raskete katsumuste aega. Poliitilised konfliktid määravad meid majanduslikule kukkumisele, elanikkonna totaalsele vaesumisele, ähvardavad humanitaarkatastroofiga. See, mis täna riigiga toimub – see on võimude, mitte rahva valik. Meie ühiskond annab eksamit täiskasvanulikkuse ja võimekuse kohta tagada sisemine rahu. Inimesed tahavad rahu, stabiilsust ja Ukraina taassündi.

RAHU

Ukrainale on vaja rahu. On tulnud aeg kompromissideks, sisemiste vastasseisude ületamiseks, ühiskondliku dialoogi alustamiseks meie tuleviku üle.

Meie eesmärgid:

Töötada välja ning viia ellu rahvusliku leppimise plaan, nähes ette platvormid dialoogi läbiviimiseks kohalike nõukogude ja kõigi Ukraina regioonide esindajate vahel, uurimise läbiviimise rahumeelsete kodanike massilise hukkumise osas sündmuste ajal maidanil ja Kiievis, Odessas ja Ida-Ukrainas, amnestia kodanikele, kes ei ole sooritanud raskeid õigusrikkumisi. Tolerantsus ja kompromiss – need on hädavajalikud tingimused dialoogiks Ukraina rahumeelse tuleviku nimel.

Öelda lahti radikaalsetest otsustest, mis võivad õõnestada rahu Ukrainas. Tunnistada meie riigi püüdlemist neutraliteedi ja blokkidevälise staatuse säilitamise poole.

Aktiviseerida läbirääkimisi Venemaaga Euroopa Liidu riikide, USA ja teiste riikide vahendamisel, eesmärgiga luua stabiilsed tingimused rahuks Ida-Ukrainas. Ülejäänud problemaatilised küsimused on vaja jätta nende läbirääkimiste raamidest välja.

Korjata ära relvad kõigilt ebaseaduslikelt sõjalistelt rühmitustelt.

Tagada põhiseadusliku õiguse kehtimine Ida-Ukraina elanikele, põgenema sunnitutele ja Ukraina kodanikele, kes elavad Krimmi Autonoomses Vabariigis, osaleda Ukraina Ülemraada valimistel.

Hoolitseda Ukraina kaitsevõime tugevdamise, armee moderniseerimise, sõjaväelaste ja nende perekondade, korrakaitsjate, hukkunute perekonnaliikmete ja terrorismivastases operatsioonis osalenutest haavatute sotsiaalse kaitse parandamise eest. Programmide elluviimine armee moderniseerimiseks kindlustab riiklike tellimustega enam kui 160 Ukraina sõjalis-tööstusliku kompleksi ettevõtet.

STABIILSUS

Ukraina on väsinud sisemistest rahutustest, majanduslikest eksperimentidest ja poliitilisest radikalismist. Maa vajab uut ühiskondlikku kokkulepet, mis tugineb põhimõtetele sotsiaalne õiglus, võrdsus seaduste ees, avalik turvalisus, inimõiguste ja kodanikuvabaduste tagatus.

Meie eesmärgid:

Alustada konstitutsiooniliste muudatuste protsessi. Tagada täielikult inimese ja kodaniku õigused ja vabadused sõltumata regioonist, kus elatakse, usust, suhtluskeelest, maailmavaatest, kindlustada Ukraina stabiilne majanduslik, ühiskondlik-poliitiline areng – see on põhiseaduse uuendamise peamine eesmärk.

Detsentraliseerida võim. Kodanikud peavad saama õiguse ise, otsevalimiste teel, valida regioonide juhid ning neid tagasi kutsuda. On vaja tagada funktsioonide, pädevuste ja finantside üleandmine territoriaalsetele kogukondadele, luua kohalike nõukogude täidesaatvad organid, likvideerida rajoonide riiklikud administratsioonid.

Kiita heaks riiklik plaan Donbassi ülesehitamiseks ja nimetada minister rahumeelse lahenduse ja Ida-Ukraina ülesehitamise küsimustes, et koordineerida selle ellurakendamist. Sõjalises tegevuses kannatada saanud regioonide elanikud peavad nägema endal perspektiivi ühtse Ukraina raamides. Perekonnad, kes kaotasid eluaseme, kelle liikmed said surma või vigastada, peavad saama riigilt täieliku materiaalse kompensatsiooni.

Näha Ukraina kriminaalkoodeksis ette vastutus regioonidevahelise vaenu õhutamise eest. Kõigi Ukraina oblastite elanikud peavad tundma ennast õdusalt ühtses riigis sõltumata poliitilistest, religioossetest, maailmavaatelistest seisukohtadest.

Keelustada kõigi selliste organisatsioonide tegevus, mis õhutavad rahvustevahelist ja regioonidevahelist vaenu, kutsuvad üles jõu kasutamisele instrumendina poliitilises võitluses, algatavad ebaseaduslike sõjaliste rühmituste moodustamist.

Tagada ukraina keele kui riigikeele igakülgne areng. Luua kogukondadele võimalus määrata vene keelele ja teistele keeltele regionaalkeele staatus paikades, mis on kompaktselt asustatud vähemusrahvustega. Kindlustada seadusandlikult garantii regionaalkeelte arenguks kohtupidamise, kultuuri, hariduse, administratiivsete teenuste osutamise valdkonnas.

Peatada arutu riigiteenistujate vallandamine ja poliitiliste oponentide tagakiusamine lustratsiooni sildi all. Võitlust korruptantidega tuleb pidada kehtivate seaduste raamides.

Reformida õiguskaitsesüsteemi, tagada selle vaieldamatu vastutus ja allumine ühiskonna kontrollile.

Viia läbi kohtureform. On vaja minna üle kohtunike korpuse valitavusele, laiendada kohtute autonoomiat.

Töötada välja ja kiita heaks inimarengu kontseptsioon "Ühtsus mitmekesisuses", eesmärgiga tagada seadusandlikult orgaanilised alused iga inimese vaimseks arenguks.

TAASSÜND

Ukraina peab saama riigiks, kus inimestel on kindlus homse päeva suhtes, kus toimub vaba dialoog, mille käigus saab ilma hirmuta väljendada isiklikke mõtteid ja poliitilisi seisukohti, mis on soodus äritegevuseks, investeeringuteks ja ettevõtlusega tegelemiseks.

Meie eesmärgid:

Peatada majanduse allakäik. Viia läbi reformid, et parandada investeerimiskliimat, tõmmata ligi välisinvesteeringuid, hoida ja luua juurde töökohti.

Tagada palkade ja pensionide indekseerimine vastavalt inflatsioonile, pärast kriisi ületamist – taastada elanikkonna reaalsissetulekute kasv.

Kärpida inflatsioon tasemele mitte rohkem kui 5%.

Vähendada maksukoormat väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning kehtestada moratoorium selle läbivaatamisele.

Vähendada Euroopa Liiduga sõlmitud assotsiatsioonilepingu ratifitseerimise negatiivseid tagajärgesid läbi riikliku programmi kodumaiste tootjate toetamiseks.

Minna üle ettearvatavale rahapoliitikale, eesmärgiga vältida järske kõikumisi vahetuskursis.

Astuda reaalseid samme energiatõhususe ja riigi energiasõltumatuse parandamiseks.

Peatada kärped riigieelarvelistel töötajatel, esmajärjekorras pedagoogidel, teadlastel, meditsiinitöötajatel ning tagada nende töö eest väärikas palk.

Viia sisse laenu- ja maksupuhkused ettevõtjatele regioonides, mis on sõjategevuse tõttu kannatada saanud.

Viia sisse ravikindlustus, tagada õigus tasuta arstiabi saamiseks vähekindlustatud elanikele ja pensionäridele, tõsta meditsiiniteenuste standardeid.

Parandada noorte perede sotsiaalset kaitset läbi abi suurendamise lapse sünni puhul ja läbi lapsepuhkuse võimaldamise kuni lapse saamiseni kolme aastaseks.

Viia sisse soodustingimustel laenud noortele peredele eluaseme soetamiseks.

Võtta vastu seadus "Noortele, kes on saanud kõrg- või erialase tehnilise hariduse, esimese töökoha tagamise kohta", eesmärgiga muuta praktikat ekspluateerida noori spetsialiste tasustamata katseaja kasutamise kaudu.

Laiendada kooliväliste haridusasutuste võrku – spordiklubid, spordikoolid, huvialaringid, noorte tehnikamajad.

Tagada kodaniku- ja omandiõigused põgenikele, ümberasunutele ja Ukraina kodanikele, kes elavad Krimmis.

Täna peame me leidma üheskoos tee Ukraina taassünniks. Me peame õppima kuulama teineteist, leidma kompromissi, koos riigi uuesti üles ehitama. On vaja loobuda politikaanlusest, alandamisest, nende süüdistamisest, kellel on teistsugune arvamus. Toome Ukrainale tagasi tuleviku, kodanikele aga – kindluse homse päeva suhtes!

kolmapäev, 22. oktoober 2014

Venemaa Kodanike Platvorm hingitseb veel edasi


Läinud kuul Venemaal toimunud valimised näitasid, et paremtsentristlike valijate jaoks puudub seal jätkuvalt tõsiseltvõetav alternatiiv erakonnale Ühtne VenemaaKodanike Platvorm ei ole korralikult jalgu alla saanud ja paistab liikuvat pigem ikkagi hääbumise suunas. Samas ei ole see erakond veel siiski püssi põõsasse visanud ja teeb vaikselt plaane 2016. aasta parlamendivalimisteks.

Eelmisel nädalal jõustus lõpuks Irina Prohhorova tagasiastumine Kodanike Platvormi föderaalse kodanike komitee juhataja kohalt. Avalduse selleks esitas ta juba juulis, põhjendades seda isikliku seisukohaga Krimmi küsimuses, mis läks vastuollu erakonna enamuse hoiakuga.

Vaata: Eriarvamus Krimmi küsimuses viis Prohhorova tagasiastumiseni

"Me suhtume austusega Irina Prohhorova otsusesse astuda tagasi föderaalse kodanike komitee juhataja kohalt," kommenteeris seda nüüd erakonna föderaalse poliitilise komitee juhataja Rifat Tšaihhoutdinov, kellest on saanud praegu Kodanike Platvormi sisuline juht. "Olukorras, kus tema seisukoht välispoliitilistes küsimustes on vastuolus enamike erakonna liikmete seisukohaga, on see aus tegu ja, kahtlemata, võetud vastu Kodanike Platvormi arengu huvides."

"Irina Prohhorova staatuse formaalne muutus erakonnas ei mõjuta meie töö efektiivsust," lisas ta samas. "Irina Dmitrjevna ideed ja projektid kultuuri ja hariduse valdkonnas on olulised meie maa arengu jaoks. Ei ole kahtlust, et need saavad olulisteks elementideks meie valimisprogrammis 2016. aasta Riigiduuma valimistel."

Sel nädalal ajalehes Известия ilmunud intervjuus märkis Tšaihhoutdinov muu hulgas, et erakonna juhiks võib saada taas ka selle asutamist juhtinud Mihhail Prohhorov.
Erakond kandis kaotusi Mihhail ja Irina Prohhorovide lahkumise näol juhtkonnast. Kas on kandidaate neid asendama?

Praegu mingeid uusi muudatusi plaanis ei ole. Vaatamata sellele, et Mihhail Dmitrjev ja Irina Dmitrjevna läksid ära juhtivatelt kohtadelt, jätkavad nad tööd erakonnas. Iga teema jaoks on meil oma kõneisik – majandusteemade osas jääb selleks Mihhail Prohhorov, kultuuri osas – Irina Prohhorova, poliitilisi uudiseid helindan mina, on veel Aleksandr Ljubimov, Jevgeni Roizman ja teised inimesed, kes on võimelised väljendama erakonna seisukohta ühes või teises küsimuses. Me vaatame, kuidas selline süsteem toimib meie valijate peal, ja pärast seda moodustame 2016. aastaks meeskonna, kes läheb erakonna föderaalsesse nimekirja.

Irina Prohhorova, Andrei Makarevitš, Ljudmila Ulitskaja astusid välja Krimmi Venemaa koosseisu võtmise vastu ning kritiseerisid teid toetuse pärast referendumile ja ühendamisele. Tuleb välja, et Krimmi küsimus ning olukord Ukrainas lõhestasid erakonna?

Lõhest rääkida ei saa. Otse vastupidi, see ühendas selle, sest Irina Prohhorova ja Ljudmilla Ulitskaja väljaütlemised ei leidnud kõlapinda erakonna liikmetelt. Seetõttu ei saa Irina Dmitrjevna väljendada erakonna nimel oma seisukohta, kuna tema seisukoht ei kattu erakonna omaga, siis ta lahkus. Aga see ei ole lõhe. Ja ei Makarevitš ega Ulitskaja ega Jarmolnik ole erakonna esindajad, nad on lihtsalt Kodanike Platvormi ühiskondliku nõukoja liikmed. Aga erakonnal oli seisukoht, mida toetasid kõik regionaalsed harud – me jagame Venemaa presidendi välispoliitilist kurssi.

Kas sellega seoses muutub ka erakonna enda ideoloogia, sest varem te sellist toetust ei väljendanud? Kas see jääb liberaalseks või muutub rohkem tsentristlikuks?

Ei, me oleme parempoolne erakond, aga millegi pärast lihtsalt meid, liberaale, peetakse kõiki reeturiteks. Me oleme parempoolne erakond, aga ikkagi patriootliku suunitlusega suhtumises meie riiki ja meie rahvasse.

Kas vastab tõele info, et Mihhal Prohhorov võib naasta erakonna etteotsa?

Jah, võib iga hetk. Aga mina arvan, et see otsustatakse 2016. aastal, kui me saame aru, kuidas meil tuleb minna Riigiduuma valimistele. Praegu me proovime, kuidas me seda tegema hakkame, ja seetõttu eksperimenteerime erinevate vormidega. Aga Mihhail Prohhorovil endal, selleks, et juhtida erakonda ning viia see parlamenti, tuleb kõigepealt tegeleda oma läänes asuvate varadega. Vastavalt poliitilises tegevuses osalemise seadusele ei ole see välismaiste varadega võimalik.

Prohhorovil oli ju piisavalt kaua aega, et nendest varadest vabaneda, ta nagu ei kiirusta neist lahti saama.

Aga kas te arvate, et kriisi tingimustes on kerge müüa miljarditesse ulatuvaid varasid? Praegu on rohkem aeg osta, aga mitte müüa. Hinnad ju langevad. Muide, minu meelest on ta mingid varad juba müüki pannud, ma tean, et korvpalliklubi Brooklyn Nets on juba tehingule lähedal ja veel rida varasid, aga kõik ei käi nii kähku, kahjuks.

Te ütlesite, et on aeg osta. Tuleb välja, et Mihhail Prohhorov naases taas veidi ettevõtlusse?

Jah.

Kuidas erakond hindab enda jaoks viimaste valimiste tulemusi?

Nende valimiste tulemuste kohaselt jagame me parlamendiväliste erakondade nimekirjas esikohta Venemaa Patriootidega. Meie saadikud on esindatud kuues seadusandlikus kogus, kahekümne kahes linnanõukogus ning, vastavalt, valimiskomisjonides on meil 8.4 tuhat otsustava hääleõigusega liiget. Iga järgneva aastaga kasvatame me enda osalust seadusandlikes kogudes ja, vastavalt sellele, kavatseme tugevalt muuta erakonna koosseisu kohtadel. Need, kes osutuvad teovõimetuteks, vahetatakse Riigiduuma valimisteks välja nende vastu, kes on teovõimelised.

Kuidas toimub kandidaatide väljavalimine Riigiduuma valimisteks? Näiteks, VFKP pöörab tähelepanu ideoloogilisele truudusele, Õiglane Venemaa – kandidaadi silmapaistvusele. Mida peab tegema üks juht, näiteks Rjazani oblastis, et oma positsiooni säilitada?

Me kontrollime oma kandidaate tegudes – esmajärjekorras, milliseid tulemusi nad saavutavad valimistel. Selge see, et kandidaat peab jagama meie – parempoolset – ideoloogiat. See tähendab, et isik peab esindama nende inimeste huve, kes teenivad palju ja tahavad teenida rohkem ning, loomulikult, kaitsma parempoolseid väärtusi.

7. novembril kavatseb erakond viia läbi föderaalse kodanike komitee koosoleku, seejärel aga erakonna kongressi? Millest selline ajastus ja mida hakatakse arutama?

Tegelikult, novembriks kavandasime me kongressi. Praegu täpsustatakse kuupäeva küsimust. Kongressi peamine ülesanne – kiita heaks programmi ettevalmistamine 2016. aastaks, mis jagatakse kaheks osaks. 2015. aastal tuleb meil suur ekspeditsioon regioonides üle riigi, mille käigus viiakse läbi massiüritusi eesmärgiga määrata kindlaks ja parandada programmi, millega me läheme Riigiduuma valimistele, aga ka valida neid inimesi, kellega me läheme. Aga 2016. aastal kujundame me juba konkreetsed ühiskondlikud projektid, millega me valimistele läheme.
Nende plaanide taustal tuleb aga siiski märkida, et Kodanike Platvormi reiting on praegu küsitluste kohaselt praktiliselt olematu ja ka meedia tähelepanu varasemaga võrreldes oluliselt väiksem. Mida tulevik toob, seda näitab muidugi tulevik, nagu tavaliselt.

teisipäev, 21. oktoober 2014

Pääs valitsusse tähendas U-FA jaoks suuri kompromisse

Belgia sai hiljuti uue valitsuse. Koalitsioon sündis sel korral suhteliselt kiiresti, vähem kui viie kuuga. Esimest korda pärast aastat 1988 jäid valitsusest välja sotsid ning esimest korda pärast aastat 1958 kuulub sinna ainult üks valloonide erakond. Samas on selle erakonna käes pooled ministrikohtadest, sealhulgas peaministri portfell.

Valimised tõid küll taas välja riigi sügava poliitilise lõhestatuse (Flandrias kogusid enim hääli flaami rahvuslased ja kristlikud demokraadid, aga riigi prantsuskeelses osas sotsid ja liberaalid), kuid loodud paremtsentristlik koalitsioon võib osutuda isegi tavapärastest tugevamaks, sest selle moodustanud erakondade programmiline ühisosa on küllaltki suur. Mis muidugi ei tähenda seda, et neil ei oleks põhimõttelisi erimeelsusi.

Juhtivat rolli mängib uues valitsuses paremliberaalne Reformistlik Liikumine, mille ridadest tulevad nii peaminister Charles Michel kui ka välisminister Didier Reynders, kes oli samal ametikohal juba eelmises valitsuses. Valimistel taas enim hääli kogunud flaami rahvuslaste erakond Uus-Flaami Allianss, mis pääses Belgia valitsusse üldse esimest korda, sai endale siseministri, kaitseministri ja rahandusministri portfellid. Flaami kristlikud demokraadid ning flaami liberaalid pidid leppima kahe ministrikohaga.

Sarnase koalitsiooni moodustamise pakkus pärast valimisi esimesena välja konservatiivse Rahvapartei juht Mischaël Modrikamen, kes nägi selle osana ka oma väikest erakonda, millel on Belgia Esindajatekojas ainult üks koht 150-st.
Vaata ka
Uus-Flaami Allianss liitus europarlamendis EKRE fraktsiooniga
Belgia valitsuse moodustamine muutus keerulisemaks
Koalitsioon moodustati ilma selle vallooni väikeparteita, kuid erakonna saadik Aldo Carcaci oli ainus, kes jäi reedel parlamendis toimunud usaldushääletusel erapooletuks. Rahvapartei ei avaldanud valitsusele usaldust, aga ei ole ka täielikult selle vastu.

Carcaci tõi hääletusele eelnenud arutelus välja, et kavatseb toetada valitsuse algatusi majanduse, energeetika ja julgeolekuga seotud küsimustes, aga on samas näiteks selgelt vastu koalitsiooni ideele suunata Lähis-Idast naasvad džihadistid "ümberkasvatamisele". Tema sõnul ei ole terroristide koht Belgias ning neilt tuleks kodakondsus ära võtta, neid värvanud vihaõhutajad aga koheselt riigist välja saata.


Flaami iseseisvuslaste erakonna Vlaams Belang, millel on Belgia parlamendis praegu kolm saadikut, läinud nädalavahetusel valitud uus esimees Tom Van Grieken (fotol), kritiseeris erakonna kongressil peetud kõnes teravalt U-FA poliitikuid, süüdistades neid selles, et nad reetsid valitsusse pääsemise nimel oma valijatele antud lubadusi.

"Kamraadid, sõbrad, see on nii sõpradele kui ka vaenlastele selge, et U-FA ei muutnud Belgiat, vaid Belgia on muutnud U-FA-d!" kuulutas Van Grieken. "Kui see valitsus (ja selles eriti U-FA) lõpuks ühe asja väga selgeks on teinud, siis selle, et täna on rohkem kui kunagi varem vaja sotsiaalset ja parempoolset flaami võitlusparteid. Seetõttu ütleme meie Martin Lutheri sõnadega – kes seadis valitseva süsteemi kahtluse alla viie sajandi eest: "Siin me seisame, ja teisiti me ei saa." Siin seisab Vlaams Belang, sest teisiti ei saa. Siin seisab see flaami võitluspartei, millel ei ole ambitsiooni tähistada Belgia 200. aastapäeva."

Van Grieken teatas, et VB jätkab tema juhtimisel radikaalse flaami rahvusluse traditsioone ning taotleb Flandria iseseisvusreferendumi korraldamist.

U-FA, mis esindas selles osas mõõdukamat suunda juba varasemalt, on nüüd tõepoolest kompromisse sõlminud. Kas see viib erakonna reitingu langemise ning selle arvelt VB uue tõusuni, seda on veel vara ennustada. U-FA fraktsiooni esimees Peter De Roover vastas eile kriitikutele, et erakond ei ole oma seisukohtadest loobunud, aga ei leidnud liitlasi ja peab arvestama poliitilise reaalsusega.

"Me käisime seal välja lahenduse (konföderalism), aga ei leidnud liitlasi, et seda ellu viia. Siis võib minna kas nurka istuma ja pöörduda tagasi muu poliitilise tegevuse juurde või aktsepteerida seda, et mäng käib praegusel ametiajal vastavalt nendele vanadele iganenud reeglitele," selgitas De Roover, "ning üritada anda endast parim."

"Meie mudeli puhul toetaks konföderaalset valitsemist enamus nii põhjas kui lõunas. Teised surusid meile peale mängu seniste reeglite järgi (mida meie eelistanuks muuta). Belgia mängureeglite kohaselt piisab 76 kohast 150-st, need kohad oleks ka kokku saadud," märkis De Roover samas. "Väljakul mängitakse käsipalli. Kui osad mängijad tahavad hakata mängima jalgpalli, aga ei suuda veenda enamust, kas saab neid siis süüdistada selle eest, et nad jäävad ikkagi spordiga tegelema ja palli matši käigus käega puudutavad?"

Vallooni kristlikud demokraadid olid valmis moodustama koalitsiooni ainult koos sotsidega, kellega koos nad on täna võimul Valloonias ja Brüsselis – Reformistlik Liikumine kuulub seal nüüd opositsiooni.

Üldiselt tasub jääda Belgia uue valitsuse suhtes äraootavale seisukohale. Selle taga olev koalitsioon ei ole siinsest vaatepunktist kindlasti ideaalne, aga pidades silmas parlamendi praegust koosseisu on see hetkel võimalikest ilmselt üks parimaid.

Belgia Esindajatekoja eelmine koosseis paistis silma sellega, et seadustas esimesena laste eutanaasia – ei jää üle muud kui loota, et parlamendi praegune koosseis suudab kirjutada ennast maailma ajalukku millegi positiivsemaga.

esmaspäev, 20. oktoober 2014

Oktoobrirevolutsioon andis tõuke iseseisva Eesti riigi sünniks

Esmaspäeval, 23. oktoobril (ukj. 5. novembril) aastal 1917 sai Tallinnast alguse riigipööre Venemaal. On üks ajaloo suurtest paradoksidest, et just sellega anti tõuge iseseisva Eesti Vabariigi sünniks. Kui varem oli meie poliitiliste juhtide taotluseks Eesti osariik demokraatliku Venemaa autonoomse osana, siis pärast võimu haaramist enamlaste poolt kaldusid lõpuks kõik peale nende endi separatistide leeri.

Põhjused olid muidugi erinevad. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei häälekandja Sotsiaaldemokraat kirjutas reedel, kui enamlased juba ka pealinnas võimu enda kätte olid haaranud, et oleks väga hea, kui see riigipööre ilma suurema verevalamiseta korda läheks, kuid pidas tõenäolisemaks kodusõja puhkemist ja isegi reaktsiooni võitu.
Riigipöörde puhul.

Vapustavad sündmused, mille lähenemisest juba ammu kõneldi, on kätte jõudnud. Enamlastest juhitavad väeosad panid pealinnas vastuhakkamise toime. Nende hüüdsõnaks on: valitsusevõim tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kätte. Petrogradist on saanud Prantsusmaa kommune aegne Paris.

Kui eilast agenturi telegrammi uskuda, siis on ajutine valitsus oma paigast paisatud, üksikud ministrid vangi võetud, vabariigi nõukogu laiali aetud ja kõik tähtsamad ametiasutused vastuhakkajate kätte võetud.

Oleks väga hää, kui riigipööre ilma suurema verevalamiseta ning põrutusteta korda läheks. Kahjuks ei ole meil seda kindlustust mitte. Kõnelemata kaugematest riigiosadest, kus nüüd napoleonismuse jaoks paras pind on loodud, leidub isegi vastuhakkajate eneste pesas – Petrogradis – sarnaseid väeosasid, kes uuele riigipöördele kaasa ei tunne.

Vähemalt loeme pealinna lehtedest, kudas valitsuse truud sõjaväe osad soomustatud autodega posti- ja telegrafiasutusi tagasi võtmas käisid, kudas visalt talvepaleed kaitstakse ja muud sellesarnast.

Pealinnas seisvad kasakad teatasid ametlikult, et nad mässajatega kaasa ei lähe, vaid valitsust kaitsevad. Ka Trotski kõnest selgub, et ümbrus kahtlastest vägedest puhas pole.

Kõik see sunnib arvama, et verised sündmused lähenevad, või juba alganud ongi. Ei ole midagi imestuseväärilist, kui enamlaste keskkohale kusagil mujal, näit. frondi pääl, vastu-keskkoht tekib. Igatahes pandi neil päevil kodusõjale kindel alus. Millega see lõpeb, on raske öelda, aga Venemaa vaimlist madalust arvesse võttes, peab küll tunnistama, et uue kroonikandja ilmumine sugugi võimata ei ole.

Piirimaade seisukohast tuleb üht öelda: meie peame oma saatust ja oma tulevikku iseseisvalt rajama. Juhtugu Venemaal mis tahes – meie hoiame oma vabadustest kinni.

Ei peaks Venemaa asutavat kogu kokku saama, siis kutsume oma kokku. Igatahes ei ole mitte öeldud, et piirimaad kõigele sellele kaasa peavad elama, mis Venemaal lahti.

Jääme lõpulikult kaineks ja oleme niikaua rahulised, kui kaua meile rahu antakse.

Võimalik ju, et meile kõrvalt uut ülemvõimu kaela hakatakse sundima. Võimalik, et meie maa veel palju kannatada saab ning mitmed laastamised üle peab elama, kuid ärahävitada meid ikkagi ei jaksata, tulgu "Vale Dmitrid" Saaremaa poolt, või kusagilt mujalt.

Meie loosungid jäävad endiseks, meie türanni kaela ei võta.

Oma politikas peame aga seda teed käima, mis ka teistele Venemaa kulturirahvaste demokratiale vastuvõetav on. Muidu jääks meie üksi.
Rahvuslaste juht Jaan Tõnisson arvas seevastu sama päeva Postimehes, et kodusõja puhkemine ei ole kuigi tõenäoline, kuid kahtlemata algab kirju aeg, täis mitmesuguseid võimalusi, mida ka eestlastel ära tuleks kasutada.
Mis nüüd?

Venemaa ajutine valitsus on nähtavasti kukutatud. Päälinnas on võim Tööliste ja soldatite saadikute nõukogu kätte läinud. Ajutise valitsuse liikmed on osalt vangi võetud.

Pääminister Kerenski on vägede kõrge ülemjuhataja telki sõitnud. Kuid vaevalt on arvata, et väerind tahab ajutise valitsuse hääks vahele segades Peterburi vägedega kodusõda alustada, kes nähtavasti täielikult nõukogu poole üle on läinud, ehk aga, nagu kasakad, erapooletuks on jäänud.

Nii tuleb ka arvata, et ajutise valitsuse poolt 25. oktobril "päälinna kaitse volinikuks" ehk diktatoriks määratud minister Kishkin midagi suuremat ära ei suuda teha.

Tööliste ja soldatite saadikute nõukogus on mõõdukamad sotsialrevolutsionärid ja vähemlased sotsialdemokradid enamlaste otsuse vastu, kõike võimu nõukogu kätte võtta, avalikult protesterinud. Nemad ei taha vastutust selle sammu tagajärgede eest mitte oma pääle võtta.

Kahtlemata nõrgendab seesugune vasturindlus just revolutsionilise demokratia suure osa poolt enamlaste teguvõimu ja sünnitab riigiasjade ajamisel algusest saadik vististi suuri raskusi.

Ühtlasi on aga selge, et nii kaua kui see vasturindlus ainult põhjusmõttelikuks jääb, ilma et protesti tegudega toetataks, siis enamlised võimu oma käes pidamata ei jäta.

Nii küsib siis igaüks meie hulgast: Mis siis nüüd edasi?

Kahtlemata algab nüüd Vene riigis koguni kirju aeg, täis mitmesuguseid võimalusi. Kuid see ei tohi meid mitte sundida pääd kaotama. Kes kainelt olukorra pääle vaatas, pidi juba ammu tunnistama, et niisugune silmapilk võib tulla. Et see nüüd on sündinud, ei ole kellegi ime. Ainus asi, mille üle veel võidaks imestada, oleks vahest see, et see kõik nii ruttu on tulnud.

Kuid sellestki võib aru saada.

Venemaa revolutsion on senises sihis just sellepärast nii ruttu arenenud, et Vene demokratlised ollused – niihästi mitte-sotsialistlised, kui ka sotsialistlised – riigiasjade tõsiseks korraldamiseks koguni võimatud ja vilumata on olnud.

Üleüldine korralagedus riigikaitse nõrkenemise ja toitlusehädaga on alatasa kasvanud, kuigi ajutist valitsust mitmel puhul on katsutud uute olluste poolest täiendada.

Kõige paremaks tunnistuseks senise ajutise valitsuse riigimehelikust teguvõimetusest on juba kurbloolik nähtus, et tema väikse vaevaga kukutatakse, ilma et keegi tõsisel tema kaitseks kättki tõstaks. Keegi ei usu, et need mehed, kes on katsunud ilmariiki sõnade abil valitseda, suudaksid Venemaad nüüdsest ajaloolisest keerusest välja viia.

Nii ei ole ka meil mingit põhjust senise ajutise valitsuse eest tulle minna.

Mis edaspidi peab sündima, ei tea keegi kindlasti ette ütelda, niikaua kui seisukord mitte veel täielikult ei ole selginud ja meie ei tea, kuidas enamlased riigi-võimu tahavad tõelikult tarvitada. Lähevad nemad "revolutsioni sotsialiserimisega" nii kaugele, et nemad äkiliste muudatustega rahvamajanduslist ja ühiskondlist elu ülearu vapustavad, siis sünnitavad nemad muidugi laialistes rahvahulkades ärevust ja ägedat vastuseismist. Oskavad nemad aga võimule pääsedes ennast targu kitsendada, siis võime veel õige huvitavaid katseid sotsialiste uuenduste alal näha saada.

Kui enamlased tahavad esimeses rinnas sõda viibimata lõpetada, siis ei ole meil Eesti rahvusliselt seisukohalt tõepoolest selle kohta muud kui ainult tõsist kordaminekut soovida.

Meie maale ja rahvale tähendaks see otse pääsemist hirmsa hädaohu käest. Iseasi on, kas rahu-püüe nii kergesti korda läheb.

Nii tuleb meil praeguste sündmuste puhul üleüldlikult ära-ootlik seisukoht valida, ilma et meie kindluseta seisukorras ühe ehk teise sihi pärast võitlusesse tungiksime.

Ainult üks asi on selge:

Meil kui rahval tuleb praegusel ajaloolikul silmapilgul viibimata kõiki neid avaraid võimalusi ära kasutada, mis nüüdne olukord meile Eesti rahvuspolitiliste paleuste teostamiseks annab.

Niipalju kui näha, on Venemaa revolutsionilise demokratia äärmine tiib, kes nüüd Venemaal riiklise võimu oma kätte võtab, rahvaste politilise enesemääravuse põhjusmõtte poolt.

Eesti rahval tuleb siis nüüdsel silmapilgul kõigi meie politiliste ja sotsialiste rühmade ja liikidega ühemeelselt seks tegevusesse astuda, et Venemaa revolutsioni laenetest vaba Eesti üles kerkiks, kus rahvas kõigis oma kihtides tõsise demokratismuse alusel sotsialse õigluse vaimus oma saatuse kujundamise ja oma elunõuete rahuldamise üle ise otsustaks!

Kellel meie hulgast, sõbrad, ei tõuseks tahtmine nüüdsel keerulisel ajal, kus kõik kindluseta vaaruma näikse, julgesti tegevusesse asuda, et Eesti rahva tuleviku teenistuses tõsise vabaduse ja õiguse nimel täies kindluses tööle asuda?
Eesti Tööerakonna esimees Jüri Vilms toetas laupäeval Päevalehe veergudel temaatilise sõnavõtuga esinedes pigem ESDTP käsitlust.
Venemaa revolutsioni hädaoht.

Veebruarikuus, kui revolutsion imekergeste vana tsaarivalitsuse murdis, siis imestati seda kergust ja ristiti revolutsion naeratavaks revolutsioniks.

Aja kestes on olud muutunud sootu teiseks ja Venemaa revolutsioni nägu on juba ammugi oma naeratava ilme kaotanud ja enese valusalt viltu kiskunud.

Tsaarivalitsuse kukutamise juures töötasid peaaegu kõik seltskonnakihid ühel nõul. Mida kaugemale aga revolutsion edenes, seda vähemaks jäi tema tõsiste kaitsjate hulk.

Hädaoht tõusis revolutsionile kahelt poolt: paremalt poolt ja pahemalt poolt.

Paremalt poolt avaldasid tagurlised ringkonnad oma rahulolematust sellega, et revolutsion liiga kaugele edeneb ja mitte neile soovitaval silmapilgul seisma ei jää.

Pahemalt pool oli rahulolematus, et revolutsion mitte tarvilisele kõrgusele ei edene, vaid nende arvates poole tee peale seisma jääb.

Enamlased-sotsialdemokradid on revolutsioni algusest peale nõudnud kogu võimu soldatite ja tööliste saadikute nõukogude kätte, seletades, et ajutine valitsus olevat kodanlaste kaitsja.

Enamlased seadsid nõudmise üles, mille järele maa tuleb tingimata, enne asutavat kogu, talupoegade kätte anda. Niisama tuleb teha viibimata rahu.

Äärmiste nõudmiste tagajärjel kui ka üleüldise näljahäda tõttu, mille enamlased ka oma kihutustöö kasuks ära tarvitasid, hakkas korralagedus riigis kohutavalt kasvama.

Korralageduse ajas tagurlus revolutsioni süüks ja võttis nii omale pinda.

Nii kiigub praegu Venemaa, kui kella pendel, kahe äärmuse vahel: kord hüppab ta paremale poole, kord pahemale poole.

Niisuguste hädaohtude vahelt oli ja on vaja revolutsioni ja vabadust välja tüürida asutava koguni, kus kogu rahvas ise oma saatuse ja kõigi suurte küsimuste üle võiks otsustada.

Enamlased ei taha oodata asutavat kogu, milleni ainult üks kuu aega üle on jäänud. Nad kordavad oma juulikuus äpardunud katset kogu võimu oma kätte võtta.

Kõik teated tõendavad, et võim Peterburi linnas ka tõeste on enamlaste kätte läinud.

Võimu juures on ainult enamlased, sest sotsialdemokradid-vähemlased ja sotsialistid-revolutsionärid on igasuguse vastutuse oma pealt ära veeretanud ega võta sellest katsest mitte osa.

Nii on siis Venemaale uus suur sisemine vapustus osaks saanud. Ja just enne asutava kogu kokkukutsumist.

Missugused põhjused on ometi nii karjuvad, et see sisemine vapustus oli tarvis ette võtta ajal, mil asutav kogu ukse ees.

Meie arvates sarnaseid põhjusi pole.

Nagu meie vapustuse vastu olime, mis riiki Kornilovi mässukatse puhul ähvardas, niisama oleme meie ka enamlaste ettevõtte vastu.

Niisuguste katsetega seatakse riik ja rahvas, revolutsion ja vabadus kõige suuremasse hädaohtu, sest sarnaste katsetega kutsutakse kodusõda välja.

Kui aga kodusõda revolutsioni ajajärgul tekib, siis on ajaloos ikka ja alati vasturevolutsion tulnud ja revolutsioni ühes vabadusega ära pühkinud.

Venemaa seisab praegu kodusõja lävel. Peterburi sotsialistline leht "Novaja Shisn" teatab oma eila siiajõudnud numbris, et ülemjuhataja telk Peterburi peale väge saadab ja mõned väeosad juba Peterburist saja kuni kahesaja versta kaugusel seisavad.

Võimalused on siis loodud, et reaktsioni ratsanikud meie uksest ja aknast võivad sisse sõita, nagu "Sotsialdemokraat" õieti kirjutab.

On alganud Venemaa revolutsioni surmaeelne võitlus, mida endine minister Skobelev ette kuulutas.

Seda kõik on enamlased teinud.

Ja mis nad lubavad oma võimuga teha? Nad lubavad leiba, rahu ja maad. Nad lubavad seda, kuid kõik see tahab täitmist.

Nende väljakuulutatud rahutingimised ei sisalda midagi uut. Seesama kordamine: rahu ilma annektsioonita ja kontributsioonita.

Aga kui tingimisi vastu ei võeta? Mis siis teha? Kas alla heita Saksa imperialismusele või edasi sõdida?

Need on küsimused, mille peale enamlased vastata ei jõua.

Niisamuti ei suuda nad ei leiba, ei maad anda.

Nad annavad ainult selle tagajärje, et kodusõja käras asutavast kogust midagi välja ei tule ja Venemaa rahvaste vabadus ära kägistatakse.

Hirmsal silmapilgul mängitakse praegu Venemaa rahvaste vabadusega.

Nende mängijate üle teeb ajalugu oma otsuse.
On tänapäeval vähetuntud fakt, et loetud päevad enne riigipööret lükkas ajutine valitsus tagasi sõjaminister Aleksandr Verhovski ettepaneku Saksamaaga eraldi rahu sõlmimiseks. Verhovski, kes oli jõudnud järeldusele (viimaseks tõukeks muide operatsioon Albion, millega seonduvast on siin varemgi veidi juttu olnud), et sõja jätkamine on võimatu, saadeti hoopis ära puhkusele, närve kosutama.

Võimalik, et teistsuguse otsuse korral oleks ajalugu läinud teisiti: enamlased ei oleks kogu võimu Venemaal enda kätte haaranud, Eesti ei oleks ennast iseseisvaks riigiks kuulutanud ja ära jäänuks nii Vene kodusõda, meie Vabadussõda kui ka Teine maailmasõda (vähemalt sellisel kujul) jne. Maailm oleks täna hoopis teistsugune.

Vaata ka: Oktoobrirevolutsiooni õppetunnid

pühapäev, 19. oktoober 2014

Valimised Tšehhis: KDP taastumine on alanud, tulemus rahuldav

Tšehhis toimunud kohalike volikogude ja senaatorite valimised näitasid, et Kodanike Demokraatlik Partei, mis on osa Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liidust, on asunud küll taas tõusma, kuid asub veel kaugel soovitud tasemest.

Kui aasta tagasi toimunud Tšehhi Esindajatekoja valimistel saadi 7.72% häältest ja jäädi erakondade arvestuses viiendaks ning käesoleva aasta eurovalimistel 7.67% häältest, platseerudes kuuendaks, siis nüüd tuldi kohalikel valimistel häälte arvult liberaalpopulistide ja sotside järel kolmandaks, saadud kohtade arvult kristlike demokraatide, sotside ja kommunistide järel neljandaks, saades ühtlasi enim kohti pealinnas Prahas.

Vaata ka: Kodanike Demokraatliku Partei eurovalimiste programm

Senatist valiti ümber kolmandik ehk 27 kohta, KDP sai neist kaks ehk ühe vähem kui 2008. aastal, mis on seda vahepeal tabanud suuri kaotusi arvestades suhteliselt hea tulemus. Hääli saadi esimeses voorus 11.52% (ühes ringkonnas oli KDP kandidaadi taga ka väike monarhistide erakond Tšehhi Kroon), teises 11.21% – platseerudes sotside, kristlike demokraatide ja liberaalpopulistide järel neljandaks nii kogutud häälte järgi mõlemas voorus kui ka saadud kohtade arvult. Valituks osutusid Lumír Aschenbrenner ja Jiří Burian, kes on mõlemad uued senaatorid.


Prof. Petr Fiala leidis jaanuaris erakonna juhiks saades, et 2014 peaks olema KDP jaoks taastumise aasta. Kuidas hindab neid tulemusi nüüd tema?

"Täname oma kandidaate ning valijaid, kes meid senativalimistel toetasid. Õnnitleme meie uusi senaatoreid – Lumír Aschenbrenneri ja Jiří Buriani – nende suurepärase töö puhul, mis viis nad valimiste võitmiseni. Meie tulemus on kinnituseks sellele, et KDP on kodanike jaoks taas valimiskõlbulik erakond, me oleme tugevaim parempoolne erakond ja suurim opositsiooniline jõud Senatis. Aga me oleme alles selle tee alguses, meie sihiks on muuta poliitikat selles riigis ning murda vasakpoolsete ja populistide poliitiline monopol," teatas Fiala eile pärast tulemuste selgumist.

Mis puudutab tulemusi kohalikel valimistel, siis nende kohta ütles ta ajalehele Hospodářské Noviny antud pikemas intervjuus: "Tulemus on parem kui ma ise ootasin. On üsna selge, et me oleme läbinud kriitilise punkti ja KDP on taas valimiskõlbulik erakond. Meil õnnestus säilitada positsioonid reas linnades ja asulates. Meil õnnestus sageli oluliselt parandada tulemusi võrreldes Esindajatekoja valimiste ja eurovalimistega. Meil õnnestus hoida oma positsiooni erakonnana, mis on tugev kohalikul tasandil, kui vaadata esindajate arvu. Meie tulemus ei täida mind joovastusega, sest mina tahan võita, aga arvestades seda, millises olukorras me oleme ja millises seisundis me olime alles hiljuti, see tulemus on rahuldav."

Senaatorite valimisel pääses nüüd teise vooru üldse seitse KDP kandidaati. Samas avaldati toetust ka teise vooru pääsenud TOP09 kandidaatidele, sest "Tšehhi Vabariik vajab tugevat opositsiooni sotsialistide ja populistide valitsusele", kellest ei osutunud aga valituks ükski. TOP09, mis on osa Euroopa Rahvaparteist, toetas omakorda KDP kandidaate.

"On kordi, kui sa võidad, ja kordi, kui sa kaotad. Sellega tuleb demokraatia puhul arvestada. Teeme põhjaliku analüüsi selle kohta, mis viis selle kaotuseni. Luban, et kohe pärast valimisi asume tööle, et saada järgmisteks valimisteks paremasse vormi," kommenteeris tulemusi TOP09 juht Karel Schwarzenberg.

Fiala sõnul on TOP09 KDP jaoks "kõige loomulikum partner" ja Tšehhi parlamendis tehakse omavahel tihedat koostööd, aga ühinemisest ei ole siiski mõtet rääkida, sest näiteks Euroopa Liidu küsimustes on nende vaated erinevad. Samas on tulnud viimasel ajal KDP ridadesse üle arvukalt TOP09 liikmeid, eriti Prahas.

laupäev, 18. oktoober 2014

VDE häving võib viia uue euroskeptikute fraktsiooni sünnini

UK Iseseisvuspartei ja mitmete teiste erakondade esindajad on teatanud, et sel nädalal Euroopa Parlamendis ootamatult kokku varisenud Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon üritatakse taastada, kuid tõenäolisem näib siiski olevat, et see nüüd ei õnnestu, osapooled jagunevad laiali erinevate fraktsioonide vahel ja lõpuks sünnib ka üks uus euroskeptikute fraktsioon, kuid UKIP jääb sellest välja.

Vaata ka: Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon varises kokku

"Mis juhtus, selle poliitilised kontuurid on väga sügavad ja see väärib tõsist uurimist, demonstreerides järjekordselt, et demokraatial ei ole enam kodu Euroopa Parlamendis. Ainus elujõuline tee, kuidas ka ei ole selle juhtumiga, on tagastada kodanikele see suveräänsus, mis on nende käest röövitud. Kõik delegatsioonid VDE-s tahavad tugevalt taastada kogu fraktsiooni terviklikkust, töötades järeleandmatult ja täielikus omavahelises koostöös selle loo positiivse lahenduse nimel," teatas Itaalia Viie Tähe Liikumise kõneisik.

See liikumine, millel on Euroopa Parlamendis 17 saadikut, ei ole aga sisemiselt kuigi ühtne ja pidas juba suvel läbirääkimisi ka roheliste fraktsiooniga. Nüüd on see teema neile taas meelde tuletatud.

Marco Zatterin, ajalehe La Stampa korrespondent Brüsselis, märkis oma kommentaaris: selle fraktsiooni kokkuvarisemine "kinnitab, et liivale rajatud maja variseb varem või hiljem kokku." Tema arvates oleks Viie Tähe Liikumisel ikkagi õigem roheliste rüppe minna – Belgia ringhäälingu RTBF andmetel oleks üks selle fraktsiooni juhtidest, Rebecca Harms (Saksamaa, Rohelised), valmis neid seal juba tervitama.

Kui nad seda tõesti teevad, siis kasvab roheliste fraktsioon mitte üksnes suuremaks kui vasakpoolsete liitfraktsioon, vaid juba täpselt sama suureks kui liberaalide oma. Lõpuks võib sellega ühineda ka Iveta Grigule (Läti, Roheliste ja Talurahva Liit), kelle lahkumisega praegune sündmustejada alguse sai, kuigi tema võib muidugi otsustada ka hoopis Euroopa Rahvapartei või Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni kasuks.

EKRE fraktsiooniga võib lõpuks ühineda ka Petr Mach (Tšehhi, Vabade Kodanike Erakond), kuigi vähemalt esialgu ta veel selles suunas ei vaata.

"Meie fraktsiooni murdumine on tingitud valitsevate eurorahvalaste ja eurosotsialistide püüdlustest suruda maha euroskeptilisi mõtteid," märkis Mach oma avalduses. "Praegusel hetkel peame läbirääkimisi teiste eurosaadikutega, et me saaksime hoida Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni. Euroskeptilisi vaateid kaitsen fraktsioonitu saadikuna senikaua, kuni me suudame taastada oma fraktsiooni."

Erakonna Rootsi Demokraadid eurosaadikutele tuli fraktsiooni kokkuvarisemine samuti täieliku üllatusena. Erakonna pressisekretär avaldas kõigepealt arvamust, et leidub võimalusi see fraktsioon ümber kujundada, kuid teatas hiljem tehtud avalduses: "Me peame olema nüüd kannatlikud, enne kui me teeme mingeid järeldusi või kujundame mingeid plaane. Praegu on aeg anda hinnang sellele, mis juhtus."

Küsimusele, kas Rootsi Demokraadid võivad läheneda nüüd Prantsuse Rahvusrindele, vastas erakonna pressisekretär: "Jimmie Åkesson [erakonna esimees] tegi meie seisukoha väga selgeks pärast valimisi mais. Meie tahame kõige enam töötada UKIP-i ja Taani Rahvaparteiga. Meie seisukoht ei ole muutunud."

Taani Rahvapartei saadikud kuuluvad täna EKRE fraktsioon, nagu Põlissoomlasedki – oleks äärmiselt loogiline, kui sinna jõuaksid kunagi ka Rootsi Demokraadid.

Leedu erakonda Kord ja Õiglus üritab meelitada praegu tagasi enda leeri Marine Le Pen (Prantsuse Rahvusrinne), kes on teinud leedukatega koostööd juba varem ja kellel jäi suvel oma fraktsiooni loomisest puudu ainult kaks riiki. Flaami iseseisvuslaste erakond Vlaams Belang, Hollandi Vabaduspartei, Austria Vabaduspartei ja Põhja-Itaalia Lega Nord olid selleks valmis, aga paar riiki jäi puudu.

Rahvusrinde asepresident Florian Philippot kommenteeris teemat lühidalt ajalehele Le Journal du Dimanche.
Kuidas seletate teie fraktsiooni VDE lagunemist?

Kiirustades loodud fraktsiooni, nagu Nigel Farage selle juunis tegi, ei hoia koos väga palju. Selleks, et moodustada Euroopa Parlamendis fraktsioon, on vaja saadikuid seitsmest erinevast riigist. Kuid mõne rahvuse puhul sai Nigel Farage arvestada ainult ühe inimesega. Tema fraktsioon oli äärmiselt õrn ja võimalus lagunemiseks eksisteeris kogu aeg. Just see juhtuski selle Läti eurosaadiku lahkumisega.

Rahvusrinne võinuks ise olla samas olukorras...

Ei, tegelikult, see uudis kinnitab õigena ettevaatlikkuse ja usaldatavuse strateegiat, mida järgisime meie. Meie üritasime samuti luua fraktsiooni, aga meie ei tahtnud teha seda iga hinna eest, selliste saadikutega, kes ei jaga meie veendumusi.

Kas fraktsiooni loomine on Rahvusrinde jaoks jätkuvalt eesmärk?

Täna tegutseme me ilma fraktsioonita, see ei põhjusta meile mingeid raskusi. Me oleme jätkuvalt Prantsusmaa suurim delegatsioon ja me koordineerime tegevust teiste riikide patriootlike saadikutega. Aga kui saab ühel päeval sellise fraktsiooni, mis võimaldab meil kaitsta paremini oma ideid, siis seda parem. Seda ei saa korraldada kalendri järgi, aga see on endiselt realistlik eesmärk.

Juunis ühines Rahvusrinde eurosaadik Jöelle Bergeron VDE-ga, et võimaldada Nigel Farage'il luua oma fraktsioon. Kas ta naaseb nüüd Rahvusrindesse?

Minul ei ole temaga isiklikult kontakti olnud ja ma ka ei tea, milline on see meeleseisund, milles ta viibib täna. Aga ta on igal juhul fraktsioonitute hulgas (koos Rahvusrinde saadikutega) järgmisel nädalal.
Fraktsioonitute pinki nühivad praegu veel neli ülalpool nimetamata euroskeptilist erakonda: Poola Uus Parempoolne Kongress, Liikumine Parema Ungari Nimel, Kreeka Kuldne Koidik, Saksamaa Natsionaaldemokraatlik Partei. Riikidest seal seega puudust ei ole. Küsimus on ainult selles, et neil esineb kohati päris olulisi erimeelsusi muudes küsimustes, ideloogias ja maailmavaates, mistõttu on vähemalt seitsme omavahel hästi sobiva erakonna leidmine, nagu vaja fraktsiooni loomiseks, keeruline.

Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni taastumisest tõenäolisem tundub nüüd aga ikkagi see, et lõpuks sünnib hoopis uus euroskeptikute fraktsioon Prantsuse Rahvusrinde eestvedamisel, kuhu sellega koostöö välistanud UKIP ei pruugi minna.