Viis kõige värskemat postitust

reede, 28. november 2014

Kuidas Keskerakond saaks hoida vene valijaid?

Keskerakonda paneb kuuldavasti muretsema reitingu langus Eesti venekeelsete valijate hulgas, kes on seni olnud erakonna kindlaimateks toetajateks. Ühest küljest kaotatakse oma seniseid poolehoidjaid, eriti nooremaid venelasi, sotsidele, teisest küljest võivad aga sotsiaalkonservatiivsete vaadetega valijad hakata minema vaikselt Isamaa ja Res Publica Liidu taha, kuigi sellest on veel vara rääkida. Mida teha?

Mina soovitaksin neil järgida nüüd loomulikult Moldova poliitikatähe Renato Usatîi eeskuju: loobuda venekeelsetest telereklaamidest ning korraldada selle raha eest enne valimisi hoopis üks tasuta kontsert, kutsuda sinna esinema Julia Savicheva, tõeline Vene maailma supersaadik, kelle selle aasta suurim hitt "Невеста" on sisuliselt ülistuslaul traditsioonilisele, monogaamsele ja heteroseksuaalsele, abielule.


Kuna vastav pidulik tseremoonia leidis hiljuti aset Savicheva enda elus ja sai juba eelnevalt väga palju meediatähelepanu, siis tajub sihtgrupp üldiselt tõenäoliselt üsna hästi, et see ei ole lihtsalt niisama laul, vaid manifesteerib teatud väärtushinnanguid, mida selle esitaja tõepoolest jagab. President Ilves semmib Pussy Riotiga, Savisaar toob esinema Savicheva – see on väärtuskonflikt, millest Keskerakond saab ainult võita.

Ja ta oleks nüüd Keskerakonna jaoks ka muus mõttes täiuslik relv venekeelsete valijate häälte pärast käivas pshühholoogilises sõjas. Ühest küljest euroopalik, sest esines kümme aastat tagasi Eurovisioonil – kuna eurokarussell hakkab jälle pihta, siis tuletab see seda meelde. Teisest küljest kahtlemata Vene patrioot.

Mõne kuu eest avaldas Ekspress Gazeta koguni sellise lookese...
Savicheva läheb sõtta
Larissa Kudrjavtseva

Lauljanna Julia Savicheva omandab Kalašnikovi automaadist ja revolvrist laksmise aluseid.

– Ei tunne ennast isegi ära, – imestab Julia. – Alati tundusin romantilise tüdruku, parandamatu unistajana. Paras öösel luuletusi kirjutama, kuigi neid ei ole veel keegi kuulnud. Aga hiljuti puhkasin Krimmis. Luusisin mööda Jalta promenaade, nägin silti "Tiir". Ja ma tahtsin hullupööra õppida laksma. Mõtlesin: aeg on praegu rahutu – äkki läheb vaja? Läksin, aga seal oli tõeline Kalašnikovi automaat! Poiss-instruktor näitas, kuidas hoida õigesti toru, sihtida. Ma vajutasin päästikule – ja tabasin kohe kümnesse!

Vabisev, õrn Savicheva...

Savicheva hirme võib mõista: mõned aastad tagasi salvestas ta laulu "Юлия", pärast mida Ukraina promootorid, nähes selles oma joobnu silmaga vihjet Julia Tõmošenkole, kandsid Vene lauljanna musta nimekirja ja lõpetasid kutsumise firmapidudele.

– Nüüd võin ma anda vastulöögi igale pahale! – naerab Savicheva. – Ukrainas juba enam ei teata, mida meie vastu välja mõelda. See-eest Krimmis olen ma oodatud külaline. Sest Krimm on meie!

...kistud jõhkrasse meelelahutusse
Fotod on küll ehtsad, aga jutt osutus siiski liialdatuks. Samal päeval tehtud avalduses teatas Savicheva, et talle omistatud ütlused "on täielik vale. Ma ei andnud seda intervjuud. Ma olen patrioot, aga ma olen täiesti apoliitiline inimene. Ma ei kommenteeri mitte kunagi poliitilisi sündmusi. Ma olen muusik ja leian, et igaüks peab tegelema oma asjaga."


Rahva ühtsuse päeval ta seda tegigi... ja väga hästi, lausa pisar tuli silma.

Kuna meie valitsus ei ole teadaolevalt mingit keelatud artistide nimekirja koostanud, siis võib Savicheva kutsumine Savisaare kontserdile käivitada praeguses olukorras ilmselt sarnase vastukampaania, mis vallandus suvel seoses ühe bluusimehega, tagades Keskerakonnale enne valimisi tohutu meediatähelepanu.

Vaata ka: Eesti valitsus võiks koostada nüüd keelatud artistide nimekirja

Eriti kasulik oleks Keskerakonnale muidugi see, kui siseminister Anvelt talle siis kohaliku hüsteeriameedia survel tõepoolest sissesõidukeelu kehtestaks. Esiteks, mobiliseeriks see vene valijad taas Keskerakonna taha. Teiseks, saaks riigi kohtusse kaevata ja nõuda kõigi ettevõtmisega seoses tehtud kulutuste hüvitamist, hoides seega lõpuks kokku erakonna kampaaniaraha. Nii või teisiti oleks see Keskerakonna jaoks minu meelest nüüd parim plaan venekeelsete valijate tagasivõitmiseks ja hoidmiseks.

Usatîi viis Savicheva esinema Gagauusiasse, kuu pärast seal toimunud rahvahääletust, ning tegi sellega väga palju selleks, et seal rahva hulgas pingeid maha võtta. Savicheva omakorda tõestas seal, et suudab tulla laval suurepäraselt välja isegi olukorrast, mis tekib, kui sinna tormab joobnud fänn. Tõeline artist! Julia Savicheva – Vene maailma supersaadik. Impressum, Sputnik ja muu selline jama on tema kõrval köki-möki.

neljapäev, 27. november 2014

Miks Eesti sotsid ei toeta Moldovas sõsarparteisid?

Miks aitas Marianne Mikko (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) teha Moldovas kampaaniat välisminister Natalia Ghermanil, kelle koduerakond MLDP on osa Euroopa Rahvaparteist, aga mitte sotsidel? Kas ta kavatseb astuda tõesti Isamaa ja Res Publica Liitu? – sellele šokeerivale küsimusele oskab vastata tõenäoliselt ainult tema ise, sest kui Tammsaare oli SDE käsitluse kohaselt juba sünnist saadik sotsiaaldemokraat, siis sotside enda loogikast lähtudes võib ilmselt ka Mikkost saada nüüd järsku üleöö irlikas. Vähemalt neile ei tohiks see küll üllatusena tulla.

Vaata ka: "Välismääraja" antud pilt Moldovast jäi veidi vildakaks

Mis puudutab seda, et Mikko ei teinud Moldovas kampaaniat SDE sõsarerakondade toetuseks, siis põhjus võib peituda loomulikult nende heades suhetes venelastega. Moldova Vabariigi Sotsialistide Partei, mida seob Eesti sotsidega Sotsialistlik Internatsionaal, vastavatest sidemetest ja seisukohtades on siin käesoleval aastal olnud juttu juba pikalt ja laialt. Lühidalt võtab need kokku erakonna valimisreklaam, mille kohaselt nad on Venemaa ainuke ustav partner Moldovas.

Vaata ka: Venemaa lähedasimad liitlased Moldovas on sotsialistid

Praegu valitsusse kuuluva tsentristliku Moldova Demokraatliku Parteiga ühendavad Eesti sotse nii Sotsialistlik Internatsionaal kui ka Euroopa Sotsialistide Partei. MDP esines sarnase telereklaamiga 2010. aastal, seades siis ühte ritta kontaktid Euroopa Parlamendi sotside fraktsiooniga ja koostöölepingu sõlmimise erakonnaga Ühtne Venemaa, millest toona ka siin eraldi juttu sai tehtud.

2010. aastal toimunud valimiste järel oli MDP kaalukeeleks valitsuse moodustamisel, kusjuures tõsiselt oli päevakorral selle tegemine koos Moldova Vabariigi Kommunistide Parteiga, mis jäi ära alles pärast äärmiselt huvitavaid paljastusi, mis jõudsid avalikkuse ette tänu WikiLeaksile, vaid aasta varem suletud uste taga toimunud sehkendamise kohta. Võimalik, et Eesti sotsidele jäi juba sellest ajast oma Moldova aatekaaslaste suhtes mingi usaldamatus hinge...

Vaata ka: WikiLeaksi paljastused kahjustasid vasakpoolseid

Samas ei ole see takistanud kõrgetasemelisi kontakte, nagu kinnitab näiteks alltoodud foto, millele on jäänud meie president Ilves eelmise aasta oktoobris toimunud töövisiidil Moldova Vabariiki. Presidendi avalikust fotoalbumist seda pilti ei leia, aga mees, kellel ta kätt surub, on üks MDP juhtides Igor Corman, praegune Moldova parlamendi spiiker.


Nendel valimistel MDP enam nii palju "Vene kaardile" ei mängi. Koostöölepingut erakonnaga Ühtne Venemaa ei ole tühistatud, aga see näib olevat unustatud, mistõttu on Venemaa võimuringkonnad teinud nüüd avalikult panuse MVSP peale.

Samas on MDP sihiks jätkuvalt "edendada tasakaalustatud välispoliitikat, mis kindlustab Moldova Vabariigi mainet ja huve regionaalses ja globaalses kontekstis läbi integreerumise Euroopa Liiduga ning koostöö arendamise SRÜ riikidega." Ja ka oma valimisprogrammis rõhutavad nad väga hoolikalt, et eurointegratsioon ei ole suunatud Venemaa vastu.
MDP edendab Euroopa teed ja rahvusvahelisi suhteid Moldova hüvanguks

Integreerumine Euroopa Liiduga on MDP jaoks prioriteediks, mis on toodud välja ka programmilistes dokumentides. Meie usume, et eurointegratsioon on, arvestades rahvuslikke huve, parim arengutee, sest:

* Euroopa Liit – see on rahu ja heaolu territoorium. EL-is elatakse hästi, seal ei ole sõjalisi konflikte riikide vahel, kõik vaidlused lahendatakse aga dialoogi ja läbirääkimiste teel. Need reeglid võimaldavad liikmesriikidel arendada majandust ja kasvatada kodanike heaolutaset.

* Euroopa Liit – see on turg, kus on enam kui 500 miljonit tarbijat, kes omavad umbes 25% maailma rikkusest. Lähenemine ja astumine EL-i avab, sel moel, unikaalsed võimalused majanduslikele agentidele Moldova Vabariigist.

* Euroopa Liidus toimivad õigusriigi ja isikuvabaduste põhimõtted. Iga EL-i kodanik, olenemata rahvusest, rikkusest, poliitilistest vaadetest, omab reaalseid õigusi, mis on kaitstud seadustega. Peale selle, igal EL-i kodanikul on vabadus elada ja töötada ükskõik millises liikmesriigis.

MDP jääb ka edaspidi eurointegratsiooni vektori aktiivseks toetajaks, sest see tähendab suuremat heaolu, stabiilsust ja vabadust Moldova Vabariigi jaoks. MDP leiab, et tulevane valitsus peab hoidma kurssi eurointegratsioonil. Tahame toetada ka edaspidi seda kurssi valitsuserakonna positsioonilt ja, eriti, parlamendis hakkame looma liitu ainult nende erakondadega, mis toetavad samuti euroopameelset teed riigi arengus. Seega:

* MDP toetab institutsionaalseid reforme ning nõuab, et need võetaks tulevases parlamendis vastu kiirendatud korras. Me kasutame ära nende riikide kogemust, mis on astunud Euroopa Liitu, sest reformide vastuvõtmise kiirus ei tohi mõjutada nende kvaliteeti.

* MDP püüab saada suuremat rahalist toetust EL-i poolt. Need lisavahendid suuname me uute hästitasustatud töökohtade loomisse, hakkame ehitama Euroopa tasemele infrastruktuuri, toetame põllumajandustootjaid.

Samal ajal, Demokraatlik Partei, kahtlemata, seisab heade suhete hoidmise eest Venemaa Föderatsiooniga. Meie riigi kurss integreerumisele EL-i ei ole Venemaa vastu suunatud aktsioon – see on otsus Moldova hüvanguks. Me tahame hoida häid suhteid Venemaaga, ütlemata seejuures lahti oma sihist – integreerumine Euroopa Liiduga.

Venemaa on oluliseks turuks Moldova kaupadele, oluliseks faktoriks meie riigi majanduse arengus, millega meil on tugevad kultuurilised ja ajaloolised sidemed. Seetõttu jätkame me dialoogi Venemaa Föderatsiooniga selle nimel, et eemaldada Moldova kaupade sisseveole seatud piirangud ning parandada kahepoolset koostööd.

Heanaaberlikud suhted Rumeenia, Ukraina, Bulgaaria, Türgi, Poola, Valgeve Vabariigiga, kuuluvad samuti Moldova Vabariigi prioriteetide hulka.
Eesti sotsidele, kes näivad unistavat jätkuvalt kogu maailma ühisrindest Venemaa vastu, mis purustaks Putini režiimi, on sellised seisukohad ilmselt vastuvõetamatud ja Mikko käitumine Moldovas, kus ta toetas hoopis Euroopa Rahvapartei liikmeserakonna kandidaadi kampaaniat, selle väljenduseks.

Vaata ka: Vasakpartei nõrkus võimaldab sotsidel kalduda paremale

kolmapäev, 26. november 2014

Vasakpartei nõrkus võimaldab sotsidel kalduda paremale


TNS Emor mõõdab alates oktoobrist ka alles registreeritud Eesti Vabaerakonna ja Rahva Ühtsuse Erakonna reitinguid, kuid ignoreerib täielikult Eestimaa Ühendatud Vasakparteid, mis on Euroopa Vasakpartei liikmelisuse kaudu osa Euroopas küllaltki laiaulatuslikust rahvusvahelisest võrgustikust ja arendanud viimasel ajal koostööd eriti Soome suunal. Selle erakonna tulemused viimastel valimistel ei ole muidugi ka eriti silmapaistvad, mistõttu on selline ignorantsus võib-olla mõistetav. Märtsis toimuvad valimised võivad jääda selle jaoks üldse viimasteks, kuid vähemalt kavatsetakse seal oma nimekirjaga väljas olla – nii otsustas alles eelmisel nädalal kogunenud EÜVP nõukogu.

2011. aasta Riigikogu valimistel osalesid EÜVP esindajad Rahvaliidu nimekirjas, astudes selleks ajutiselt oma erakonnast välja. Parima tulemuse tegi neist toonane Maardu linnapea Georgi Bõstrov, keda toetas 204 valijat. Erakonna tolleaegne juht Sergei Jürgens sai 119 häält. 2012. aasta sügisel sai EÜVP esimeheks Valev Kald, praegune Maardu abilinnapea. 2013. aasta kohalikel valimistel osaleti oma nime all ainult kahe kandidaadiga Tartu linnas, kogudes 36 häält. Maardus sai vasakparteilaste loodud Maardu Valimisliit aga volikogus taas absoluutse enamuse. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris EÜVP nime all ainult üks kandidaat, erakonna esimees, kogudes 0.1% kõigist kehtivaks loetud häältest. Teda toetas 226 valijat, neist 2/3 Tallinnast ja Harjumaalt, kolmandik Maardust. EÜVP tugiala piirdub seega suuresti ühe väikelinna ja selle lähema ümbrusega.

Kui arvestada, et ametliku aruande kohaselt läks EÜVP valimiskampaania eurovalimistel maksma 375 eurot ja 60 senti, mis kulus kõik reklaamtrükiste peale ja tuli erakonna juhi isiklikust annetusest, siis teeb see ühe hääle nö. hinnaks 1.66 eurot, mida ei ole just väga palju. Kuid eranditult kõigi Eesti erakondade ametlikud aruanded on nende valimiste puhul eksitavad, sest ei näita kaugeltki kõiki valimiskampaania ajal ja sellega seoses tehtud kulutusi. Nüüd oktoobris erakonna kongressil tehtud ettekandes tunnistas Kald, et selle kampaania ajal "õnnestus meil kaasata vahendeid Euroopa Vasakparteilt. Ajalehe "Manifest" tiraaži, mis ulatus 220 000 eksemplarini, levitati üle kogu Eesti." Seda arvestades oli tulemus äärmiselt kehv – tuhande ajalehe kohta ainult üks hääl. Seda enam, et Kald oli kandidaatide üldnimekirjas kõige esimene, mis on teoreetiliselt parim koht võimalikest.

EÜVP oktoobris toimunud kongressil võeti ka vastu resolutsioon, millest toon siin välja vaid viimased kolm punkti.
4. Rahvussuhted

EÜVP peab vajalikuks lõpetada riiklik poliitika, mis on suunatud vene ja venekeelse elanikkonna väljatõrjumisele paljudest ühiskonnaelu valdkondadest ja homogeense eestikeelse kodanikuühiskonna kujundamisele.

Eesti elanikest enam kui 30% kaasamiseks kodanikuühiskonna arendamisse peab EÜVP vajalikuks järgmist:

4.1. Lõpetada diskrimineerimine hariduse valdkonnas ja luua tingimused venekeelse kesk- ja kõrgema hariduse omandamiseks riiklikes õppeasutustes koos õppijatele kohustusliku eesti keele kui riigikeele oskusega.

4.2. Tagada kogu seadusandliku baasi (seaduste ja teiste õigusaktide ning Riigikohtu otsuste) tõlkimine vene keelde.

4.3. Tagada kogu eluliselt vajaliku informatsiooni (apteekides, haiglates, kõigis transpordiliikides jmt), samuti hoiatavate ja piiravate tänavasiltide tõlkimine vene keelde.

4.4. Tagada võimalus suhelda vene keeles võimudega linnades, kus elavad märkimisväärselt suured vene kogukonnad (üle 15% elanikest).

5. EÜVP seisukohad välispoliitikas

Partei annab endale aru, et Eesti tugineb välispoliitikas Euroopa Liidu ja NATO poolt rajatud kursile, kuid samas on Eestil terve rida võimalusi aidata kaasa pinge leevendamisele rahvusvahelistes asjades, võttes muuhulgas endale (paljudel juhtudel) vahendaja rolli Tolliliidu ja Euroopa Liidu vahel, loovutamata seda rolli Soomele.

Rahvusvaheliste pingete süvenemise perioodil seisab partei ees teravalt ülesanne määratleda õigesti seisukoht Euroopa kõige ägedama (pärast Jugoslaavia lagunemist) – Ukraina konflikti suhtes. EÜVP juhatuse hinnangul on Ukraina konfliktis tegu sealse oligarhia (miljardäride ja ametnikkonna) lepitamatu võitlusega mõjusfääride pärast ja ühtaegu vahendiga (enne Maidani üsna võimsate) vasakjõudude ja vasakliikumise hävitamiseks Ukrainas, et puhastada plats töötajate halastamatule ekspluateerimisele. Vasakjõududele suunatud löögis ja nende marginaliseerimises näeb partei Ukraina konflikti sisemist olemust, selle rahvavaenulikku iseloomu.

6. EÜVP ees on vastutusrikas valik: partei suudab leida viisi massidega kommunikeerimiseks või lahkub poliitiliselt areenilt

Väljundi puudumisel trükimeedias, televisioonis ja raadios kutsub partei juhtkond üles panema rõhku suulisele propagandale – diskussioonide, seminaride, konverentside ja kohtumiste kaudu kõigile Eesti elanikele ja eelkõige noortele suunatud koolituse raames. Parteil on kaadrid selleks tööks olemas, kuid nende teadmistele ja poliitilistele kogemustele toetutakse ebapiisavalt.

Selleks, et täisväärtuslikult kaasa lüüa võitluses parlamendikohtade pärast 2015. aasta valimistel, on vaja luua efektiivne propagandasüsteem. Kongress usaldab juhatusele selle projektülesande täitmise 2014. aasta lõpuks, määrates juhatuse liikmete seast vastutavad regionaalsed esindajad. See on vajalik selge regionaalse esindussüsteemi väljaarendamiseks ja kindlustamiseks ning uute inimeste kaasamiseks vasakjõududesse. Üksnes regioonide tihedad sidemed ja koostöö demokraatliku tsentralismi põhimõtete alusel, samuti kaasamine ja osavõtt Euroopa asjadest, lubab luua Eestis reaalselt tegutseva vasakpartei.
Ametliku registri andmetel on sellel erakonnal praegu 1987 liiget, neist suur osa muidugi mitteaktiivsed, paljud pärit 2008. aastal Vasakparteiga ühinenud Konstitutsioonierakonna nimekirjast, mis seletab ka tugevat rõhuasetust venekeelsete elanike eest seismisele.

EÜVP nõrk esinemine valimistel ja suht kehv seisukord on ilmselt üks peamistest põhjustest, miks Sotsiaaldemokraatlik Erakond on saanud liikuda Eestis paljudes küsimustes nii palju paremale, et selle esindajad käivad juba tegemas kampaaniat parempoolsete erakondade kandidaatide toetuseks teistes riikides. Kui neile eksisteeriks ka surve vasakult, siis oleks selline asi täiesti mõeldamatu.

teisipäev, 25. november 2014

"Välismääraja" antud pilt Moldovast jäi veidi vildakaks

Nädal enne valimisi tuli Moldova olemasolu lõpuks taas meelde ka Eesti režiimimeediale. "Välismääraja" viimases saates lahkasid seda üliolulist ja praegu kõigis informeeritud eurooplastes ärevust tekitavat teemat endine Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni juht ja värske NATO Parlamentaarse Assamblee poliitikakomitee transatlantiliste suhete alakomitee aseesimees Marianne Mikko (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam, Eesti Idapartnerluse Keskuse juhataja Marge Mardisalu-Kahar ja saatejuht Hannes Hanso, kes oli 2011. aastal Riigikogu valimistel sotside kandidaat välisministri ametikohale. Seega üsna esinduslik seltskond. Soovitan viidatud saadet kuulata kõigil, kes tahavad saada aimu Eesti võimuladviku arusaamadest antud problemaatikas, siin aga teen veidi kriitikat.

Mikko teatas juba üsna saate alguses, et käis kolme nädala eest Kišinaus, kus aitas teha kampaaniat Moldova praegusel välisministril Natalia Ghermanil. Selle peale oleks tulnud küsida, miks just temal, sest Gherman on ju mitte sots, vaid kuulub hoopis paremtsentristliku Moldova Liberaal-Demokraatlik Partei ridadesse, see aga on rahvusvaheliselt osa Euroopa Rahvaparteist ehk Isamaa ja Res Publica Liidu sõsarerakond. Sama hästi oleks Sven Mikser võinud teha viimaste parlamendivalimiste eel Rootsis kampaaniat Moderaatide toetuseks, Soomes Koonderakonna poolt. Mikko erakonnakaaslasest saatejuhis see aga huvitaval kombel mingeid küsimusi ei tekitanud.

Sotsid võinuks rääkida seal lähemalt enda sõsarerakonnast, praegu valitsusse kuuluvast Moldova Demokraatlikust Parteist, millega neid ühendavad nii Sotsialistlik Internatsionaal kui ka Euroopa Sotsialistide Partei, aga seda mainiti vaid korraks möödaminnes, kusjuures selle erakonna omanik Vladimir Plahotniuc, kellest ei saada Moldovas üle ega ümber, ei leidnud isegi nimetamist. Miks siis nii? Ja miks küll ei käinud Mikko toetamas hoopis tema valimiskampaaniat? Kui mina oleksin tavaline reasots, siis nõuaksin kindlasti selgitust!

Miks on vastuseis assotsiatsioonilepingule Euroopa Liiduga kasvanud Moldovas nüüd nii suureks? Mikko süüdistas Venemaa telekanaleid, Sildam võrdles olukorda kunagi Eestis valitsenuga – unustage ära! Moldova ei ole Eesti, nagu ka Ukraina ei ole Eesti, nagu ka Iraak ei olnud Eesti jne. Just selline teistes riikides toimuva hindamine Eestist lähtudes, Eestit aluseks võttes või neid Eestiga samastades, just ongi olnud suurte välispoliitiliste eksisammude allikaks. Kõik ei ole "nagu Eesti", teistes riikides on omaenda unikaalsed arengud ja olukorrad ning selline paralleelide tõmbamine kunagi Eestis toimunuga on sageli vaid soovmõtlemine. Täiesti iseloomulik on see, et saates isegi ei kaalutud võimalust, et assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga võib olla antud tingimustel ja olukorras Moldova jaoks tõepoolest kahjulik, nagu leiavad paljud Moldova kodanikud.

Eesti ajakirjanduslik-poliitilisele kompleksile nii iseloomulik omaenda eelarvamuste ohvriks langemine toimus ka siis, kui räägiti erakonnast Isamaa (Patria), mille valimisnimekirja juhib ärimees Renato Usatîi.
Vaata ka
Moldotsentristlik Isamaa nõuab ausust ka kommunistidelt
Usatîi seab Moldovale eeskujudeks Putinit ja Iohannist
"Tema partei, see Patria, on küll rahastatud Vene poolt, see on täiesti avalik saladus. Ja ega ta ise ka ülemäära ei eita. Suur populist," hirmutas Mikko, ajades Isamaa nähtavasti segi Moldova Vabariigi Sotsialistide Parteiga, mis on Sotsialistliku Internatsionaali kaudu SDE sõsarerakond, või siis mitte mõistes, et Usatîi poolt Venemaal teenitud raha on tema enda oma – kas tõesti on ta muutunud nii punaseks, et eraomandist on saanud tema jaoks arusaamatu kontseptsioon? Raske uskuda, varem oli Mikko ju ikka šampanjasots!
Vaata ka
Venemaa lähedasimad liitlased Moldovas on sotsialistid
Mardisalu-Kahar väitis koguni, et Isamaa on mitte üksnes "tulnud esile kahtlaste rahade ja seljatagustega", vaid Usatîi (lisaks sotsialistidele) on "näoga sinna tolliliidu poole päris avalikult" ja "selgelt tolliliidu suunas" – hoolimata tõsiasjast, et Isamaa selge seisukoht on toetada seda suunda, mille poolt hääletab vähemalt 2/3 rahvast, mis tähendab sisuliselt ka keeldumist tolliliiduga ühinemisest; rääkimata sellest, et Usatîi ise tunnistas oktoobris kandidaadiks saades (Natalia Morari telesaates "Politica" – kohustuslik vaatamine kõigile, kes pretendeerivad sellele, et olla eksperdid Moldova poliitikaelu alal) avalikult, et ta toetab läbirääkimisi Euroopa Liiduga, "aga ma ei saa aru, mis see tolliliit selline on – arvatavasti mõistan, tähendab, informatsioonist ma saan aru, et loodi midagi vastu eurointegratsioonile, ütleme nii."

Transnistria küsimuse lahendust nägi Usatîi riigi föderaliseerimises või Transnistriale eristaatuse andmises ("Peamine, et säiliks Moldova Vabariigi terviklikkus."), tuues suure probleemina välja selle, et juba terve põlvkond Transnistrias sündinud inimesi peab ennast iseseisva riigi kodanikeks. Küsimusele, kas ta peab ennast venemeelseks poliitikuks, vastas Usatîi, kes omab praegu lisaks ka Venemaa Föderatsiooni kodakondsust, et peab ennast moldaaviameelseks poliitikuks ning pärast valimisi tuleb võtta vastu seadus, mis keelab juhtivatel ametiisikutel omada topeltkodakondust – see peab kehtima ühtmoodi kõigi kohta (see tähendab ka Rumeenia kodanike suhtes).

"Ma tean, et mingid parteid täna toovad kunagisi popstaare kohale, Sofia Rotarusid jne. jne. – arvatakse, et kõige selle taga on nagu Venemaa käsi," väitis "Välismääraja" saatejuht Hanso, rääkides justkui Venemaa meetoditest Moldovas valimistulemuste mõjutamiseks sekkumisel – nähtavasti teadmata, et Usatîi kutsus Sofia Rotaru oma kampaania raames esinema just vahetult pärast seda, kui Rotaru tööpõld Venemaal teatud põhjustel kokku kuivas (ja teda tavapärasest soodsamatel tingimustel saada võis).

Naermise asemel võiks Eesti sotsid temast hoopis eeskuju võtta, sest kontserdid, kus Usatîi muidugi ka ise (poliitiliste sõnavõttudega) üles astus, korraldas ta raha eest, mille hoidis kokku telereklaamide arvelt. Nimelt leidis ta, et telereklaamid on ebaefektiivsed ja liiga kallid – palju mõistlikum on korraldada rida suuri kontserte, kuhu tulevad kokku kümned ja sajad tuhanded inimesed, kellele ta siis kõigepealt soojenduseks väikese kõne saab pidada. (Sel kuul toimuma pidanud kontserdid jäeti siiski ära, põhjendades seda ohuga, et neil võidakse korraldada inimohvritega lõppevaid provokatsioone – alternatiivse seletuse kohaselt hakkas saama otsa valimiskampaaniaks ettenähtud raha.)

"Välismääraja" katse Moldova küsimustele valgust heita väärib kindlasti tunnustamist, aga hindeks tuleb saatele kokkuvõttes kolm, sest vaatepunkt oli veidi piiratud, mitmed olulised küsimused jäid käsitlemata ning saates osalenud lähtusid kohati omaenda eelarvamustest, mis moonutasid nende ettekujutust tegelikkusest, mitte teadmistest ja faktidest. Häda on selles, et umbes samal tasemel toimub ka Eesti ja Euroopa Liidu poliitika kujundamine – Marianne Mikko, kes juhib muu hulgas Riigikogu Eesti-Moldova parlamendirühma ja on Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees, on selle täiuslik sümbol.
Vaata ka
Moldova kohal kogunevad sünged pilved, läheneb äike
Mikko tunnistas selles raadiosaates, et ta on kohtunud kõigi teiste Moldova juhtivate poliitikutega, aga Usatîi on uus tulija ja temaga ta kohtunud ei ole. Paljude nende teiste poliitikutega, kellega Mikko seal kohtumas käib, on Usatîi muidugi tuttav juba varasemast ajast. Mis on ilmselt ka põhjuseks, miks tema katsed oma erakonda registreerida sel aastal võimude poolt otsitud ettekäänetel korduvalt blokeeriti. Isamaa asutajate hulka Usatîi ei kuulunud, vaid ühines selle ettevõtmisega veidi hiljem, asudes kohe valimiskampaaniat vedama. Hea ülevaate sellest kampaaniast annab tema YT kanal. Alljärgnevalt on siin toodud ära vaid üks Usatîi poolt oktoobris oma toetajatele peetud kõne, milles on võetud lühidalt kokku tema põhilised sõnumid.


Lugupeetud kaasmaalased!

Jätised valitsevast koalitsioonist, rikkudes jõhkralt seadust, tegid kõik, et mitte lasta meie erakonda uue parlamendi valimisele.

Nende alatu plaan kukkus läbi, eelkõige tänu sellele toetusele, mida meile andsid ausad, patriootlikult meelestatud inimesed – nemad aga on meil enamuses.

Suur tänu kõigile, kes läbisid koos meiega need rasked kuud. Mina rääkisin alati, et jõud on tões, aga tõe kaitsmiseks on vaja jõudu, ning jõud – see olete teie.

Täna on Moldovas tekkinud see kolmas jõud, mida rahvas nii kaua ootas. Jõud, mis rebib riigi surmakomandode käest – ja äratab selle taas ellu, taastab inimeste usu iseendasse ja riiki, viib Moldova õigele arenguteele.

Me läheme valimistele erakonna Isamaa nimekirjas. Enam mitte keegi, isegi mitte meie kõige hullemad vaenlased, ei kahtle, et me pääseme parlamenti. See tekitab neis paanilist hirmu, sest nad teavad: meid ära ei osta, meie oma seisukohtadest ei tagane, kokkuleppele oligarhide ja varastega ei lähe.

Meie ülesanne – mitte lihtsalt minna parlamenti, vaid minna massiliselt, saada suur fraktsioon, mis võimaldaks meil olla mitte üksnes opositsioonis – kuigi ka opositsioonis, uskuge, teeme me ära palju, – vaid saada reaalselt võimul olevaks jõuks, mis demonteerib praeguse kuritegeliku režiimi.

Meie seisukoht on kõigis peamistes küsimustes väga selge ja aus.

Esiteks, ja peamiseks: me tulime poliitikasse, et juurida Moldovast välja korruptsioon, taastada seaduslikkus ja õigusriik.

Viiakse sisse süü presumptsioon ametnikele, nad peavad hakkama tõestama, et on omandanud seaduslikult oma vara ja sissetulekud. Kui ei suuda, siis konfiskeeritakse nende vara riigi kasuks. Neljasajast kohtunikust umbes iga neljas peab minema vangi. Immuniteet kohtunike suhtes tühistatakse. Nad peavad saama väga kõrget palka, aga esimese seaduserikkumise puhul – türmi. Riigiteenistujad, kes on vastutavatel ametikohtadel, peavad saama palka, mille tase vastab tippjuhtide omale erafirmades, aga ka nõudmised neile peavad olema vastavad. Võetakse vastu seadus, mis keelab topeltkodakondsusega isikutel olla juhtivatel ametikohtadel. Riiklik korruptsioonivastane keskus, kui üks peamisi korruptsiooni allikaid, likvideeritakse, ausad töötajad, keda seal leidub, lähevad üle majanduspolitseisse. Teabe- ja julgeolekuteenistused saavad tagasi uurimisfunktsiooni. Prokuratuuris viiakse läbi reform. Riigivõimu organid puhastatakse oligarhiliste grupeeringute käpikutest, faktide kohta ametivõimu kuritarvitamisest, väljapressimisest, korruptsioonist avatakse kriminaalasjad ja need viiakse lõpuni. Me uurime miljardite leide varastamist riiklikest ettevõtetest offshore ja teiste spekulatiivsete skeemide kaudu. Me viime läbi erastamise revisjoni. Kõik, mis varastati Moldova rahvalt pettuse teel, saab talle tagastatud.

Te võite kuulda öeldavat: riigiaparaat on Moldovas juba nii mäda, kõik on nii võsastunud, et parandada ei saa enam midagi, aga Usatîi tegeleb lihtsalt populismiga. Kinnitan teile, et korruptsiooni väljajuurimine on võimalik, aga selleks on vaja kindlat positsiooni, tahet, otsustavust ning julgust. Kõike seda meil on. Need vargad, kes on praegu võimul, seda teavad, seetõttu kardavadki meid, seetõttu teevadki kõik võimaliku ja võimatu, et võtta teilt valik, et mitte lasta erakonda Isamaa, isegi veel finišijoonel, välja valimistele. Aga nende plaanidel ei ole määratud täituda, seda seepärast, et kui neil katus täiesti ära lendab ja nad üritavad meid valimistelt kõrvaldada, siis tänavale, ma ei kahtle selles, tulevad kümned tuhanded inimesed, kes näitavad võimudele, mida tähendab tõeline otsedemokraatia.

Oponendid räägivad ka muud – väidavad, et meie plaanid korra kehtestamiseks rikuvad inimõigusi. Otse vastupidi, me toome inimestele, kellest enamik on täna täiesti õigusteta, tagasi nende õigused ja väärikuse. Seaduse diktatuur, mille ees kõik on võrdsed, ausaid inimesi ei hirmuta. Minna kord nelja aasta jooksul valimisjaoskonda, et valida viie varga hulgast üks – see ei ole demokraatia. Valelik, korrumpeerunud võim, millele rahval ei ole mingit mõju – see ei ole demokraatia. Tõeline demokraatia – see on siis, kui rahvas omab mõju võimule ning võim on vastutav rahva ees. Just sellise, õiglase ja mõistliku, korra peame me looma.

Teiseks, peale kuritegelikkuse ja korruptsiooni väljajuurimise on meie valimisprogrammi tähtsaimaks punktiks – kategooriline nõudmine denonsseerida orjastav assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga. Uues parlamendis tõstame me selle küsimuse koheselt päevakorda. Tehnilise enamuse, mida on vaja selle lepingu tühistamiseks, loomine on võimalik. Samasuguse nõudmisega esineb ka Sotsialistide Partei. Kui Kommunistide Partei ladvik jätkab ka edaspidi selles küsimuses keerutamist, siis MVKP fraktsioon lihtsalt lõheneb.

Samal ajal, meie leiame, et ka tolliliitu astumise küsimuses tuleb küsida rahva arvamust, et mitte korrata neid vigu, mis tehti assotsiatsioonilepingu allkirjastamisel Euroopa Liiduga. Kellelgil ei ole õigust, eriti veel väljastpoolt, suruda rahvale peale mingisugust geopoliitilist valikut. Inimesed peavad saama täieliku informatsiooni ühe või teise ühendusega integreerumise kohta, kaaluma plusse ja miinuseid, seejärel aga juba teadlikult valima ühe või teise liidu, või siis mitte valima ühtegi. Isamaa seisab konstitutsioonilise rahvahääletuse läbiviimise ees, mitte kohe pärast valimisi, aga kahe-kolme aasta pärast, kus kodanikud saavad öelda välja oma arvamuse ühe või teise geopoliitilise orientatsiooni poolt. Meie toetame seda otsust, mille poolt hääletab kaks-kolmandikku valijatest.

Isamaa on veendunud, et neutraliteet – see on mitte lihtsalt konstitutsiooniline kohustus, mille, muide, mitmed võimul olevad erakonnad tahavad tühistada, nagu ka eurointegratsiooni puhul, rahva arvamust küsimata, – vaid see on ka vältimatu eeltingimus headeks suheteks välispartneritega, Transnistria konflikti rahumeelseks lahendamiseks.

Moldova peab lakkama olemast koht, kus eurooplased ja venelased mõõdavad jõudu, mistõttu aga kannatavad moldaavlased. Meie maa peab saama paigaks, kus Ida ja Lääs koostööd teevad.

Mitte keegi ei ole meile midagi võlgu. Me peame tegema kõike ise. Need, kes räägivad, et me ei jää välisabita ellu, solvavad Moldova rahvast, teevad sellest rahva, mis ei suuda täita ise isegi riigieelarvet. Ja seda vaatamata sellele, et ainuüksi see raha, mis varastatakse riigilt erinevate skeemide abil, ületab kogu välisabi, mida Moldovale antakse. Tuleb lihtsalt lõpetada oligarhismi sabat, suruda maha bandiitide vandenõu riigi ja rahva vastu, taastada seaduslikkus ja distsipliin, kehtestada kord, kui vaja, siis teha seda autoritaarsete, diktaatorlike meetoditega, ning siis teenivad moldaavlased ise endale raha väärikaks eluks omaenda kodumaal.

Suurem osa meie meeskonna liikmetest, erakonna Isamaa poolehoidjatest peab ennast moldaavlasteks, räägib moldaavia keeles ja taotleb seda, et koolides õpetataks õppeainet "Moldova ajalugu". Meie imesime oma identiteedi sisse emapiimaga, ja see on olulisem kui kõigi maailma teaduste akadeemiate arvamused kokku. Kui keegi räägib, et ta on meie vend, aga tahab lisaks veel võtta meilt ära maja, nime, keele, siis ei ole meie sellega mingil juhul nõus. Me tahame elada rahus ja heanaaberlikes suhetes kõigiga, aga elada oma majas, nimetada ennast ja rääkida nii, nagu meile pärandasid meie esivanemad. Me viime läbi rahvahääletuse moldova identiteedi säilitamiseks.

Rõhutan veelkord peamist: meie erakond – see on elukomando. See ei ole kompromiteerinud ennast ei varastamise ega valetamisega. See ühendab oma ridadesse ausaid ja julgeid inimesi, kes on valmis pühendama oma elu ühiseks hüvanguks.

Kallid sõbrad!

Ma kutsun teid kõiki üles minema 30. novembril valimisjaoskondadesse ja andma oma hääle erakonna Isaamaa poolt, Renato Usatîi poolt.

Me arvestame teie toetusega – ja me ei vea teid alt. Üheskoos me võidame, ja kehtestame riigis korra.

Erakondasid on Moldovas palju. Aga Isamaa üks!

Jõud on tões!

esmaspäev, 24. november 2014

Nädala poliitikakommentaar, 24. november 2014


SDE häbitu käitumine Tammsaare kaaperdamisel oma valimisvankri ette ei ole üllatav, sest tegemist ju erakonnaga, mis juhindub suuresti mitte sotsiaaldemokraatlikust traditsioonist, vaid poliitilisest oportunismist. Traditsioon on Eestis katkenud ning seda üritatakse nüüd asendada fiktsiooniga. Nii kuulutataksegi meelevaldselt sotsiaaldemokraadiks Tammsaare ja tehakse samal ajal nägu nagu ei oleks kunagi eksisteerinud selliseid paberitega sotse nagu Johannes Semper, Nigol Andresen, Aleksander Jõeäär, Maksim Unt ja teised 1940. aasta juunipöörde kaasosalised.

Ärge saage nüüd valesti aru! Eesti praegune "Sotsiaaldemokraatlik Erakond" ei ole seotud Vares-Barbaruse valitsusega rohkem kui Tammsaare kõnealuse parteiga. Sellel puudub ajalugu, mis ulatuks kaugemale kui viimased 25 aastat, kusjuures isegi selle lühikese aja jooksul ei ole see identifitseerinud ennast järjekindlalt vasakpoolse, sotsiaaldemokraatliku erakonnana. Suur osa erakonna liikmetest, sealhulgas juhtkonnast eesotsas esimehega, on määratlenud ennast vahepeal ju kellegi teise kui sotsiaaldemokraadina, nimetanud ennast konservatiivideks, liberaalideks, tsentristideks.

Lühidalt: tekkinud segaduses peaks Sven Mikser kindlasti-kindlasti avalikult selgitama, kas ta on jätkuvalt internatsionalist ehk usub endiselt, et meie esimene riigijuht oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei Keskkomitee sekretär Vladimir Iljitš Lenin, või on temast saanud tänaseks tõepoolest eesti natsionalist, kelle veendumuste kohaselt selleks oli Konstantin Päts (Eesti Maarahva Liit). Kuna tegemist on meie kaitseministriga, siis sõltub vastusest Eesti julgeolek – see on ilmtingimata hädavajalik psühholoogilise kaitse tagamiseks, et anda kodanikele kindlustunne oma riigijuhtide suhtes.

Ja kui ta eelistab Leninile nüüd Pätsi, siis mida ta arvab 1934. aasta riigipöördest? Kuidas hindab ta Eesti sotside rolli selles kuriteos demokraatia vastu? Jne. Kui surnud kistakse valimiskampaaniasse, siis tuleks olla valmis vastama ka nendega seotud küsimustele.

Tegelikult see Lenini värk näitab, et Mikser võis tõesti olla juba sündides sotsiaaldemokraat, nagu tema partei väitis nüüd Tammsaare kohta. Jääb ainult arusaamatuks, miks ta astus siis kõigepealt Keskerakonda. Müstika, poliitika salapärane maailm on tõesti mõtlemapanev. Arutatavad teemad on nii kohutavalt sisulised, et see tekitab lausa õudu.


Reformierakonna valimiskampaania ilmselt kõige sisulisem teema läinud nädalal puudutas samuti valimisreklaame. Paistab, et nad on võimuga nii kokku kasvanud, et ei saanud nüüd ise üldse aru, milles probleemi nähti. Eks see ole kõigi riigiparteide saatus, mis neile lõpuks ka saatuslikuks saab...

Riigikogu valimised võiksid edaspidi toimuda 1. aprillil, siis läheks kogu see pull vähemalt asja ette ning Eesti pälviks terves maailmas tähelepanu kui riik, kus poliitika on muudetud ametlikult naljanumbriks. See omakorda meelitaks siia rohkem turiste, tähendab aitaks luua töökohti, edendaks majanduskasvu jne.

Järgmine teema: EKRE ja RÜE delegatsioonid arutasid ühisnimekirja moodustamist Riigikogu valimisteks. Oleks mõistlik, kui käed lööksid mitte ainult need kaks, vaid selle paktiga ühineks ka Vabaerakond.

Tegelikult võiksid nad ühineda üldse üheks erakonnaks, kus oleks siis konservatiivsem, liberaalsem ja populistlik tiib. Pärast valimisi, kui kõik künnise alla jäävad, võtavad ehk selle teema üles, sest eraldi on nad ju ka edaspidi liiga nõrgad selleks, et riigikoguparteidele tugevat konkurentsi pakkuda. Üleriigilises meedias on kõigil küll omad esindusnäod olemas, aga kohtadel valitsev olukord ei ole kiita.

EKRE Järve- ja Viljandimaa (teisi ringkondasid ma ei viitsi vaadata) valimisnimekiri on juba enam-vähem teada. Rahvaliit sai siin 2011. aastal 2% häältest, aga sellest nimekirjast on jäänud EKRE omasse vaid üks inimene, ülejäänud ei ole varem kordagi Riigikogu valimistel kandideerinud. Kui nad suudavad ajada nüüd kokku paar protsenti häältest, nagu eelmine kord Rahvaliit, siis on neil juba isegi hästi läinud.

RÜE-l on Järva- ja Viljandimaal kokku üldse ainult mõnikümmend liiget, mis tähendab, et kui nad tuleksid siin välja omaette täisnimekirjaga, siis peaks kandideerima umbes iga kolmas. Kahtlen, et neil sellise nimekirja kokku saamine õnnestuks.

Vabaerakond paistab tegutsevat Järva- ja Viljandimaal suhteliselt aktiivselt, nagu EKRE, selle nimekirjas kandideerib näiteks Arlet Palmiste, aga nendegi reiting on üleriigiliselt vaid paar protsenti, täpselt nagu EKRE-l.

Need kolm erakonda kokku suudaksid panna välja ehk ühe keskmise tugevusega nimekirja, millel oleks lootust viieprotsendiline valimiskünnis ületada, aga eraldi valimistele minnes on selles mõttes tõenäoliselt juba ette kaotanud. Ja kuna valijad saavad sellest üldiselt aru, siis jääb nende häältesaak veelgi väiksemaks, sest paljud eelistavad ikkagi valida neid, kellel on vähemalt mingi realistlik võimalus tõepoolest Riigikokku pääseda.

Järgmine teema: Isamaa ja Res Publica Liiduga ühinesid Viktoria Ladõnskaja ning Maksim Rogalski, kes põhjendasid seda mõlemad sotsiaalkonservatiivsete vaadetega, mille eest tahavad ka Riigikogus seista. Tore on. Kui ka vene valijad Eestis erakondade vahel sellisel maailmavaatelisel alusel jagunema hakkaksid, siis oleks see lausa suurepärane.

pühapäev, 23. november 2014

Usatîi seab Moldovale eeskujudeks Putinit ja Iohannist


7. oktoobril Venemaa Föderatsiooni presidendile sünnipäevaks saadetud õnnitluses teatas Moldova tõusev poliitikatäht, et imetleb Vladimir Putini mehisust ja vastupidavust oma riigi huvide eest seismisel. Ta lisas, et on valmis tegema kõik mis võimalik, et Euroopa Liiduga sõlmitud assotsiatsioonileping Putini järgmiseks sünnipäevaks tühistataks.
Kõrgesti austatud härra President!

Lubage edastada Teile Teie sündimise päeval minu kõige siiramad ja südamlikumad õnnitlused, soovin Teile tugevat tervist ja uusi kordaminekuid Venemaa Föderatsiooni õitsengu hüvanguks.

Teie nimega on lahutamatult seotud ulatuslikud ümberkorraldused Teie poolt juhitavas riigis. Teie suutsite taastada mitte üksnes Venemaa algse rahvusliku suuruse, vaid ka staatuse tugeva ja autoriteetse partnerina, juhtiva tegijana maailma poliitikalaval.

Vladimir Vladimirovitš, mina, kui noor poliitik, imetlen siiralt vastupidavust ja mehisust, millega Teie, vaatamata väliste ning sisemiste jõudude survele, seisate oma riigi huvide eest. Ilmutades otsusekindlust, elutarkust ja poliitilist kaugelenägelikkust, olete Teie tõestanud, et Venemaa ei hakka mitte kunagi "tantsima teiste pilli järgi" ja edendama talle võõraid väärtusi. Selline omaenda Isamaa truu teenimine – väärikas eeskuju, mida tasub järgida.

Venemaad ja Moldovat on kõigil aegadel sidunud tihedad inimestevahelised suhted, traditsioonilised majanduslikud, energeetikaalased ja kaubanduslikud sidemed. Olen kindlalt veendunud selles, et ka täna võib Moldova saada majanduslikuks platvormiks Lääne ja Ida koostöö jaoks. Meie maade strateegiline partnerlus peab arenema tugeva sõpruse, usalduse ja teineteisemõistmise alusel. Omalt poolt olen ma valmis tegema kõik mis võimalik, et Teie järgmiseks sünnipäevaks saaks denonsseeritud Moldova assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga.

Lugupidamisega, Renato Usatîi
Kui enamasti vaatavad Moldova poliitikud Rumeenia või Venemaa, aga mitte mõlema poole, siis Usatîi rõõmustas kõvasti ka selle üle, et Rumeenia presidendiks valiti nädal tagasi just Klaus Iohannis, keda ta samuti eeskujuks seab, et Moldovast saaks lõpuks üks korralik riik, mida selle kodanikud peavad omaks.
Mis puudutab presidendivalimiste tulemusi Rumeenias. Klaus Iohannise valimine – see on hea uudis Moldova Vabariigi jaoks. See on hea uudis minu jaoks ja erakonna Isamaa jaoks. Miks?

Esiteks, sest Rumeenias jätkub poliitikas tegelik võitlemine korruptsiooni ja avaliku raha varastamise vastu. Jätkub kõrgemate ametnike, kes lõikavad endale tulu rahva raha arvelt, vahistamine ja süüdimõistmine. Tegelik võitlemine korruptsiooniga, "suurte kalade", kõrgetel ametikohtadel olevate ametnike vahistamine, ootab ees ka Moldova ühiskonda. Just see on see, mida Isamaa hakkab tegema pärast Moldovas võimule tulekut. Siin on meil Rumeenia uue riigipeaga väga sarnased sihid ja võimalused koostööks.

Teiseks, Rumeenias kaotasid eile jõud, kes toetasid aktiivselt kõige vastikumaid tegelasi Moldova poliitikas. Rumeenias kaotasid jõud, kes toetasid siin Euroopa partnerluse ning vennaliku abi sildi all vargaid, salakaubavedajaid ja änastajaid, kelle õige koht on mitte Moldova parlamendis ning valitsuses, vaid türmis. See tähendab, et praegused kuritegelikud võimud saavad järjest vähem toetust meie Lääne partneritelt. See, kahtlemata, peaks paistma ka 30. novembril Moldovas toimuvate valimiste tulemustest.

Parlamendivalimised meie riigis peavad tegema lõpu varaste ja demagoogide valitsemisele, peavad saama alguseks muutusele paremuse poole, peavad tooma Moldova kodanikele tagasi usalduse omaenda riigi vastu.

30. novembril saadavad Moldova kodanikud oma vargad ajaloo prügikasti, nagu seda tegid 16. novembril Rumeenia kodanikud.
Vaata ka
Moldova kohal kogunevad sünged pilved, läheneb äike
Venemaa lähedasimad liitlased Moldovas on sotsialistid
Moldotsentristlik Isamaa nõuab ausust ka kommunistidelt

laupäev, 22. november 2014

Uue holodomori arhitektid tõukavad Ukrainat kuristiku poole


Lõppev nädal kinnitas taas, et "Opositsioonilise bloki" pressiteated annavad arengutest Ukrainas hoopis teistsuguse ja kahtlemata adekvaatsema pildi kui Eesti meedias esinevate punasest pruuniks tõmbunud, õllest läbiligunenud ajudega või jätkuvalt revolutsioonilises eufoorias viibivate "analüütikud" heietused.
Vaata ka
Ukraina parlamendivalimiste katastroofilised tulemused
Ukraina pärast valimisi – kõik jätkub samas vaimus
Kiievi võimud jätavad Donbassi saatuse hoolde
"Opositsiooniline blokk" on valmis alustama oma tööd valitud uues Ülemraadas
17. november

Nagu me lubasime oma valijatele, esimese sammuna anname sisse kolm seaduseelnõude paketti, mis on suunatud sellele, et tuua tagasi sotsiaalne õiglus meie majanduslikult kõige kaitsetumate kaaskodanike jaoks.

Me nõuame valitsuselt naasmist pensionite ja teiste sotsiaalsete väljamaksete indekseerimise juurde, mitte mingil juhul sotsiaalsete kaupade hinna tõstmist, aga ka mõistlike hindade tagamist kommunaalteenustele.

Meie peamine ülesanne – survestada valitsust pöörama kogu tähelepanu ja jõud kodumaise majanduse, sealhulgas ka Donbassi majanduse, taaselustamisele, nagu ka plaani väljatöötamine töökohtade loomiseks.

Teiseks, me hakkame nõudma rangelt kinnipidamist kõigist "Opositsioonilise bloki" fraktsiooni kui parlamentaarse opositsiooni õigustest.

Viimasel ajal on Ukraina maasimeedias hakanud ilmuma avaldused erinevatelt poliitilistelt avantüristidelt, kes räägivad oma soovist häirida valitud uue Ülemraada esimest istungit.

Nad ähvardavad avalikult vägivallaga ja lubavad korraldada provokatsioone, et opositsioonilised rahvasaadikud ei saaks anda ametivannet. Varjudes sõjaväevormide ja enamusse kuulumise taha, tahavad nad häirida mitte üksnes ametivande andmist, vaid ka nende opositsiooni sotsiaalsete seaduseelnõude vastuvõtmist, mille poolt hääletasid meie valijad.

Me pöördume valitsuse poole palvega kaitsta põhiseaduses sätestatud õigusi ja kodanikuvabadusi. See peaks võtma kasutusele kõik meetmed, et mitte lasta häirida seda parlamentaarset protsessi, mida meie riik täna hädasti vajab.

Ligi pooleteist miljoni valija õigusi, kes delegeerisid "Opositsioonilisele blokile" õiguse esindada parlamendis nende huve, ei tohi rikkuda. Meie toetajatelt varastati valimised neljas ringkonnas. Me ei lase juhtuda sellel, et teiste valik heidetakse samuti kõrvale. Seetõttu nõuame, et uus parlament võtaks kiiresti vastu seaduse opositsiooni kohta. Opositsiooniliste jõudude, mille poolt hääletasid Ukraina kodanikud, õigused peavad olema kaitstud eraldi seadusega.

Ainult nii saab tagada riigi seadusandliku organi stabiilse ja produktiivse töö.

Toimus "Opositsioonilise bloki" fraktsiooni esimene koosolek
18. november

Täna toimus Kiievis "Opositsioonilise bloki", mille poolt hääletas ligi poolteist miljonit inimest ja mis võitis valimised viies Ukraina regioonis, tulevase parlamendifraktsiooni esimene koosolek. Esialgsete andmete kohaselt on fraktsiooni liikmete arvuks vähemalt 40 rahvasaadikut. Fraktsioon jääb avatuks teiste saadikute ühinemisele.

Koosolekul valiti "Opositsioonilise bloki" fraktsiooni juhiks parlamendis ühehäälselt Juri Boiko. Ühtlasi võeti vastu otsus minna Ukraina Ülemraadas valitsuse suhtes opositsiooni.

"Opositsioonilise bloki" fraktsioon määratles prioriteetidena töö jaoks Ülemraadas: sõja lõpetamine riigi idasosas, seismine inimõiguste, kodanike sotsiaalse kaitse, lustratsiooniseaduse tühistamise, grivna kursi stabiliseerimise, pensionide ja palkade indekseerimise, võtmetähtsusega ravimite ja toidukaupade taskukohaste hindadega kättesaadavuse tagamise eest.

Fraktsiooni koosolekul tegi ettekande Donetski linnapea Oleksandr Lukjantšenko, kes teavitas kohalolnuid olukorrast Donbassis, eriti aga riikliku julgeolekunõukogu ja valitsuse hiljutistest otsustest terrorismivastase operatsiooni tsoonis sotsiaalsete väljamaksete, pankade töö, riiklike institutsioonide ja organisatsioonide ning kohalike omavalitsuse organite tegevuse lõpetamise kohta.

"Opositsioonilise bloki" fraktsioon väljendas kategoorilist protesti valitsuse otsuste vastu, mis viivad sisse inimeste diskrimineerimise sõltuvalt nende elukohast ning loovad tingimused genotsiidiks terrorismivastase operatsiooni tsoonis. Fraktsioon nõuab nende kohest tagasivõtmist. Koosolekul otsustati ühtlasi anda juba esimesel istungipäeval parlamendi menetlusse seaduseelnõude pakett, mis kindlustaks sotsiaalse kaitse kodanikele kogu Ukraina territooriumil.


Natalia Korolevska: Sõda – see on tragöödia kogu riigi jaoks ega tohi olla poliitiliste manipulatsioonide instrumendiks
19. november

Võimude katse manipuleerida sõja teemaga riigi idaosas on lubamatu. Seda teatas üks "Opositsioonilise bloki" juhtidest, 2012-2014 sotsiaalpoliitika ministriks olnud Natalia Korolevska.

"Täna käib meie riigi idaosas täiemahuline sõjaline tegevus, mille tulemusel hukkuvad rahumeelsed inimesed, hävib regiooni infrastruktuur. Sõda – see on suur häda, see on tragöödia kogu meie riigi jaoks," rääkis poliitik. Samas aga leidis Korolevska, et valitsus kasutab sõda järjest sagedamini poliitilise manipuleerimise instrumendina, kirjutades selle arvele kõik probleemsed asjad.

"Olgu see kodanike sotsiaalne kaitse, tootmise taaselustamine või grivna kursi stabiliseerimine – soovimatuses lahendada ükskõik milliseid probleeme, mis nõuavad rahalisi samme, süüdistab valitsus sõda. Sel moel nad manipuleerivad kodanike teadvusega, tõmmates nad eemale nende küsimuste juurest, mille lahendamiseks läheb vaja ainult poliitilist tahet – selleks on nii reformide läbiviimine, võitlus korruptsiooniga, ausa kohtusüsteemi ülesehitamine kui ka palju muud. Aga valitsus ei tegutse, ning selle künismi omaenda rahva suhtes tunnistame me juba mitmendat kuud," märkis Korolevska.

Sellega seoses meenutas poliitik, et rea faktide osas valmistab "Opositsiooniline blokk" juba ette dokumentide paketti pöördumiseks peaprokuratuuri. Eelkõige puudutab see ettevalmistuste katkestamist talvehooajaks, aga samuti ka ebakvaliteetse kivisöe hankimist Lõuna-Aafrikast ülepaisutatud hinnaga.

"Selle tehingu tulemusel kaotas riik enam kui miljard grivnat – need on vahendid, mida oleks saanud kasutada pensionide tõstmiseks, palkade pealt kinnipeetu tagasimaksmiseks ja teiste väljamaksete jaoks. Vastutust selle "enrgiaterrorismi" eest keegi aga ei kanna," märkis endine minister.

Samuti tõstatavad tema sõnul mitmeid küsimusi juba riigi uue poliitilise eliidi töömeetodid ise. "Sisuliselt toimub nüüd kõigi riigi jaoks eluliselt tähtsate küsimuste arutamine suletud uste taga. Kaadripoliitikas on prioriteediks seatud mitte professionaalsed oskused ja töökogemused, vaid ametisse kandideerija "ustavus"," leidis Korolevska. Seetõttu peab "Opositsiooniline blokk" üheks peamiseks suunaks oma töös parlamendi uues koosseisus riiklike otsuste langetamise ja eelarveliste vahendite kasutamise läbipaistvuse tagamist.

Natalia Korolevska: Riiklike ja riigieelarveliste asutuste väljatõmbamine terrorismivastase operatsiooni tsoonist viib sotsiaalse katastroofini idas ja töötuse kasvuni Ukrainas
20. november

Riiklike ja riigieelarveliste asutuste "evakueerimine" Donbassist viib üksnes töötuse kasvu ning sotsiaalse kaitse täieliku puudumiseni idas elavatele ukrainlastele. Seda ütles üks "Opositsioonilise bloki" juhtidest, 2012-2014 sotsiaalpoliitika ministriks olnud Natalia Korolevska, kommenteerides riikliku julgeolekunõukogu 2014. aasta 4. novembri otsust "Kiireloomuliste meetmete kohta sotsiaal-majandusliku olukorra stabiliseerimiseks Donetski ja Luganski oblastites".

"RJN-i 4. novembri otsus riiklike ja riigieelarveliste asutuste väljatõmbamise kohta Donbassist ei allu tervemõistuslikule loogikale. Sest füüsiliselt ei ole ju seda transpordiühenduste puudumise tõttu teha võimalik, aga nende rahastamise lõpetamine jätab inimesed ilma eluvajalikest asutustest – haiglad, sünnitusmajad, hoolekandeasutused üksi jäänud inimeste jaoks. Või nemad samuti "paigutatakse ümber"?" rääkis ta.

Korolevska märkis, et isegi kui kujutleda, et ametnikud ja riigieelarveliste asutuste töötajad lahkuvad kõik terrorismivastase operatsiooni tsoonist Ukraina poolt kontrollitavale territooriumile, siis neile ei ole korraldatud ei kohti elamiseks ega kohti töötamiseks. Näitena tõi ta välja olukorra seoses Donetski Riikliku Ülikooliga. Viieteistkümnest tuhandest üliõpilasest ning enam kui pooleteist tuhandest õppejõust ja töötajast leidis Vinnõtsjas toa ainult mõnisada. Lisaks sellele on veel küsimus, kuidas viia läbi õppetööd ühes hoones – endise juveelitehase "Kristall" administratiivkorpuses – DRÜ puhul, mis kasutas kümneid õppehooneid ja kõrgtehnoloogilisi laboratooriume.

"Valitsusel ei ole üldse mingit ettekujutust, kuhu panna need "üleviidud" asutused: lasteaiad, koolid, haiglad. Valmis vabu pindu nende jaoks – ei ole, tegutsevate kokkupakkimine – võimaldab anda tööd vaid tühisele arvule "üleviimise" korraldajatele. Ülejäänud lähevad töötute ridadesse, kellel ei ole raha isegi eluaseme üürimiseks, sest 2400 grivna suurusest materiaalsest abist perekonna kohta ei piisa isegi korteriks rajoonikeskuses," märkis poliitik.

Pealegi, Korolevska sõnul ei anna ainult konkreetsete asutuste siltide evakueerimine mitte midagi, sest, näiteks, arstid, kes jäävad ilma kaasaegsete seadmeteta, ei saa ravida patsiente nii nagu varem.

Natalia Korolevska: Valitsus tegutseb vastuolus terve mõistuse ja maailma üldsuse ootustega
21. november

Praegune valitsus on vedanud alt mitte üksnes Ukraina kodanike ja maailma üldsuse ootusi, vaid ka pannud riigi hävingu äärele. Seda teatas üks "Opositsioonilise bloki" juhtidest, 2012-2014 sotsiaalpoliitika ministriks olnud Natalia Korolevska.

"Maailma üldsus tõi selgelt välja enda ootused Ukraina valitsuse suhtes – reformiprogrammi elluviimine. Ja mida me näeme? Üheksa kuu jooksul ei teinud praegune valitsus üldse midagi, riik ei näinud ühtegi reformi. Otse vastupidi, viimased valitsuskabineti määrused ja riikliku julgeolekunõukogu otsused tõukavad meie riigi kuristikku," märkis ta.

Korolevska meenutas, et veel mõned kuud tagasi rõhutasid Maailmapanga esindajad vajadust laiaulatuslikuks reformiprogrammiks Ukrainas. Võtmetähtsusega asjadeks – majanduskasvu taastamine ja töökohtade loomine, hoolitsemine makromajanduse ja pangandussektori stabiilsuse eest, investeerimis- ja ärikliima parandamine eraettevõtluse kasvu ja arengu jaoks, nagu ka sellise süsteemi loomine, et sotsiaalsed väljamaksed läheksid otse nende saajatele.

"Jääb mulje, et Ukraina valitsuses ei mõisteta seda, ning tehakse kõike vastupidiselt tervele mõistusele. RJN-i viimased otsused ja valitsuse määrused hävitavad majandust, võitavad paljudelt inimestelt töökohad ning halvavad pangandussektori töö. Vajadus sotsiaalsete väljamaksete suunatuseks, millest rääkisid Maailmapanga esindajad, otsustati aga üldse muuta ära nende täielikuks kaotamiseks, mõistes omaenda kodanikud sellega sisuliselt näljasurma. Kui see valitsus ei saa hakkama riigi juhtimisega, siis – see peab minema," ütles Korolevska.