Viis kõige värskemat postitust

esmaspäev, 24. november 2014

Nädala poliitikakommentaar, 24. november 2014


SDE häbitu käitumine Tammsaare kaaperdamisel oma valimisvankri ette ei ole üllatav, sest tegemist ju erakonnaga, mis juhindub suuresti mitte sotsiaaldemokraatlikust traditsioonist, vaid poliitilisest oportunismist. Traditsioon on Eestis katkenud ning seda üritatakse nüüd asendada fiktsiooniga. Nii kuulutataksegi meelevaldselt sotsiaaldemokraadiks Tammsaare ja tehakse samal ajal nägu nagu ei oleks kunagi eksisteerinud selliseid paberitega sotse nagu Johannes Semper, Nigol Andresen, Aleksander Jõeäär, Maksim Unt ja teised 1940. aasta juunipöörde kaasosalised.

Ärge saage nüüd valesti aru! Eesti praegune "Sotsiaaldemokraatlik Erakond" ei ole seotud Vares-Barbaruse valitsusega rohkem kui Tammsaare kõnealuse parteiga. Sellel puudub ajalugu, mis ulatuks kaugemale kui viimased 25 aastat, kusjuures isegi selle lühikese aja jooksul ei ole see identifitseerinud ennast järjekindlalt vasakpoolse, sotsiaaldemokraatliku erakonnana. Suur osa erakonna liikmetest, sealhulgas juhtkonnast eesotsas esimehega, on määratlenud ennast vahepeal ju kellegi teise kui sotsiaaldemokraadina, nimetanud ennast konservatiivideks, liberaalideks, tsentristideks.

Lühidalt: tekkinud segaduses peaks Sven Mikser kindlasti-kindlasti avalikult selgitama, kas ta on jätkuvalt internatsionalist ehk usub endiselt, et meie esimene riigijuht oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei Keskkomitee sekretär Vladimir Iljitš Lenin, või on temast saanud tänaseks tõepoolest eesti natsionalist, kelle veendumuste kohaselt selleks oli Konstantin Päts (Eesti Maarahva Liit). Kuna tegemist on meie kaitseministriga, siis sõltub vastusest Eesti julgeolek – see on ilmtingimata hädavajalik psühholoogilise kaitse tagamiseks, et anda kodanikele kindlustunne oma riigijuhtide suhtes.

Ja kui ta eelistab Leninile nüüd Pätsi, siis mida ta arvab 1934. aasta riigipöördest? Kuidas hindab ta Eesti sotside rolli selles kuriteos demokraatia vastu? Jne. Kui surnud kistakse valimiskampaaniasse, siis tuleks olla valmis vastama ka nendega seotud küsimustele.

Tegelikult see Lenini värk näitab, et Mikser võis tõesti olla juba sündides sotsiaaldemokraat, nagu tema partei väitis nüüd Tammsaare kohta. Jääb ainult arusaamatuks, miks ta astus siis kõigepealt Keskerakonda. Müstika, poliitika salapärane maailm on tõesti mõtlemapanev. Arutatavad teemad on nii kohutavalt sisulised, et see tekitab lausa õudu.


Reformierakonna valimiskampaania ilmselt kõige sisulisem teema läinud nädalal puudutas samuti valimisreklaame. Paistab, et nad on võimuga nii kokku kasvanud, et ei saanud nüüd ise üldse aru, milles probleemi nähti. Eks see ole kõigi riigiparteide saatus, mis neile lõpuks ka saatuslikuks saab...

Riigikogu valimised võiksid edaspidi toimuda 1. aprillil, siis läheks kogu see pull vähemalt asja ette ning Eesti pälviks terves maailmas tähelepanu kui riik, kus poliitika on muudetud ametlikult naljanumbriks. See omakorda meelitaks siia rohkem turiste, tähendab aitaks luua töökohti, edendaks majanduskasvu jne.

Järgmine teema: EKRE ja RÜE delegatsioonid arutasid ühisnimekirja moodustamist Riigikogu valimisteks. Oleks mõistlik, kui käed lööksid mitte ainult need kaks, vaid selle paktiga ühineks ka Vabaerakond.

Tegelikult võiksid nad ühineda üldse üheks erakonnaks, kus oleks siis konservatiivsem, liberaalsem ja populistlik tiib. Pärast valimisi, kui kõik künnise alla jäävad, võtavad ehk selle teema üles, sest eraldi on nad ju ka edaspidi liiga nõrgad selleks, et riigikoguparteidele tugevat konkurentsi pakkuda. Üleriigilises meedias on kõigil küll omad esindusnäod olemas, aga kohtadel valitsev olukord ei ole kiita.

EKRE Järve- ja Viljandimaa (teisi ringkondasid ma ei viitsi vaadata) valimisnimekiri on juba enam-vähem teada. Rahvaliit sai siin 2011. aastal 2% häältest, aga sellest nimekirjast on jäänud EKRE omasse vaid üks inimene, ülejäänud ei ole varem kordagi Riigikogu valimistel kandideerinud. Kui nad suudavad ajada nüüd kokku paar protsenti häältest, nagu eelmine kord Rahvaliit, siis on neil juba isegi hästi läinud.

RÜE-l on Järva- ja Viljandimaal kokku üldse ainult mõnikümmend liiget, mis tähendab, et kui nad tuleksid siin välja omaette täisnimekirjaga, siis peaks kandideerima umbes iga kolmas. Kahtlen, et neil sellise nimekirja kokku saamine õnnestuks.

Vabaerakond paistab tegutsevat Järva- ja Viljandimaal suhteliselt aktiivselt, nagu EKRE, selle nimekirjas kandideerib näiteks Arlet Palmiste, aga nendegi reiting on üleriigiliselt vaid paar protsenti, täpselt nagu EKRE-l.

Need kolm erakonda kokku suudaksid panna välja ehk ühe keskmise tugevusega nimekirja, millel oleks lootust viieprotsendiline valimiskünnis ületada, aga eraldi valimistele minnes on selles mõttes tõenäoliselt juba ette kaotanud. Ja kuna valijad saavad sellest üldiselt aru, siis jääb nende häältesaak veelgi väiksemaks, sest paljud eelistavad ikkagi valida neid, kellel on vähemalt mingi realistlik võimalus tõepoolest Riigikokku pääseda.

Järgmine teema: Isamaa ja Res Publica Liiduga ühinesid Viktoria Ladõnskaja ning Maksim Rogalski, kes põhjendasid seda mõlemad sotsiaalkonservatiivsete vaadetega, mille eest tahavad ka Riigikogus seista. Tore on. Kui ka vene valijad Eestis erakondade vahel sellisel maailmavaatelisel alusel jagunema hakkaksid, siis oleks see lausa suurepärane.

pühapäev, 23. november 2014

Usatîi seab Moldovale eeskujudeks Putinit ja Iohannist


7. oktoobril Venemaa Föderatsiooni presidendile sünnipäevaks saadetud õnnitluses teatas Moldova tõusev poliitikatäht, et imetleb Vladimir Putini mehisust ja vastupidavust oma riigi huvide eest seismisel. Ta lisas, et on valmis tegema kõik mis võimalik, et Euroopa Liiduga sõlmitud assotsiatsioonileping Putini järgmiseks sünnipäevaks tühistataks.
Kõrgesti austatud härra President!

Lubage edastada Teile Teie sündimise päeval minu kõige siiramad ja südamlikumad õnnitlused, soovin Teile tugevat tervist ja uusi kordaminekuid Venemaa Föderatsiooni õitsengu hüvanguks.

Teie nimega on lahutamatult seotud ulatuslikud ümberkorraldused Teie poolt juhitavas riigis. Teie suutsite taastada mitte üksnes Venemaa algse rahvusliku suuruse, vaid ka staatuse tugeva ja autoriteetse partnerina, juhtiva tegijana maailma poliitikalaval.

Vladimir Vladimirovitš, mina, kui noor poliitik, imetlen siiralt vastupidavust ja mehisust, millega Teie, vaatamata väliste ning sisemiste jõudude survele, seisate oma riigi huvide eest. Ilmutades otsusekindlust, elutarkust ja poliitilist kaugelenägelikkust, olete Teie tõestanud, et Venemaa ei hakka mitte kunagi "tantsima teiste pilli järgi" ja edendama talle võõraid väärtusi. Selline omaenda Isamaa truu teenimine – väärikas eeskuju, mida tasub järgida.

Venemaad ja Moldovat on kõigil aegadel sidunud tihedad inimestevahelised suhted, traditsioonilised majanduslikud, energeetikaalased ja kaubanduslikud sidemed. Olen kindlalt veendunud selles, et ka täna võib Moldova saada majanduslikuks platvormiks Lääne ja Ida koostöö jaoks. Meie maade strateegiline partnerlus peab arenema tugeva sõpruse, usalduse ja teineteisemõistmise alusel. Omalt poolt olen ma valmis tegema kõik mis võimalik, et Teie järgmiseks sünnipäevaks saaks denonsseeritud Moldova assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga.

Lugupidamisega, Renato Usatîi
Kui enamasti vaatavad Moldova poliitikud Rumeenia või Venemaa, aga mitte mõlema poole, siis Usatîi rõõmustas kõvasti ka selle üle, et Rumeenia presidendiks valiti nädal tagasi just Klaus Iohannis, keda ta samuti eeskujuks seab, et Moldovast saaks lõpuks üks korralik riik, mida selle kodanikud peavad omaks.
Mis puudutab presidendivalimiste tulemusi Rumeenias. Klaus Iohannise valimine – see on hea uudis Moldova Vabariigi jaoks. See on hea uudis minu jaoks ja erakonna Isamaa jaoks. Miks?

Esiteks, sest Rumeenias jätkub poliitikas tegelik võitlemine korruptsiooni ja avaliku raha varastamise vastu. Jätkub kõrgemate ametnike, kes lõikavad endale tulu rahva raha arvelt, vahistamine ja süüdimõistmine. Tegelik võitlemine korruptsiooniga, "suurte kalade", kõrgetel ametikohtadel olevate ametnike vahistamine, ootab ees ka Moldova ühiskonda. Just see on see, mida Isamaa hakkab tegema pärast Moldovas võimule tulekut. Siin on meil Rumeenia uue riigipeaga väga sarnased sihid ja võimalused koostööks.

Teiseks, Rumeenias kaotasid eile jõud, kes toetasid aktiivselt kõige vastikumaid tegelasi Moldova poliitikas. Rumeenias kaotasid jõud, kes toetasid siin Euroopa partnerluse ning vennaliku abi sildi all vargaid, salakaubavedajaid ja änastajaid, kelle õige koht on mitte Moldova parlamendis ning valitsuses, vaid türmis. See tähendab, et praegused kuritegelikud võimud saavad järjest vähem toetust meie Lääne partneritelt. See, kahtlemata, peaks paistma ka 30. novembril Moldovas toimuvate valimiste tulemustest.

Parlamendivalimised meie riigis peavad tegema lõpu varaste ja demagoogide valitsemisele, peavad saama alguseks muutusele paremuse poole, peavad tooma Moldova kodanikele tagasi usalduse omaenda riigi vastu.

30. novembril saadavad Moldova kodanikud oma vargad ajaloo prügikasti, nagu seda tegid 16. novembril Rumeenia kodanikud.
Vaata ka
Moldova kohal kogunevad sünged pilved, läheneb äike
Venemaa lähedasimad liitlased Moldovas on sotsialistid
Moldotsentristlik Isamaa nõuab ausust ka kommunistidelt

laupäev, 22. november 2014

Uue holodomori arhitektid tõukavad Ukrainat kuristiku poole


Lõppev nädal kinnitas taas, et "Opositsioonilise bloki" pressiteated annavad arengutest Ukrainas hoopis teistsuguse ja kahtlemata adekvaatsema pildi kui Eesti meedias esinevate punasest pruuniks tõmbunud, õllest läbiligunenud ajudega või jätkuvalt revolutsioonilises eufoorias viibivate "analüütikud" heietused.
Vaata ka
Ukraina parlamendivalimiste katastroofilised tulemused
Ukraina pärast valimisi – kõik jätkub samas vaimus
Kiievi võimud jätavad Donbassi saatuse hoolde
"Opositsiooniline blokk" on valmis alustama oma tööd valitud uues Ülemraadas
17. november

Nagu me lubasime oma valijatele, esimese sammuna anname sisse kolm seaduseelnõude paketti, mis on suunatud sellele, et tuua tagasi sotsiaalne õiglus meie majanduslikult kõige kaitsetumate kaaskodanike jaoks.

Me nõuame valitsuselt naasmist pensionite ja teiste sotsiaalsete väljamaksete indekseerimise juurde, mitte mingil juhul sotsiaalsete kaupade hinna tõstmist, aga ka mõistlike hindade tagamist kommunaalteenustele.

Meie peamine ülesanne – survestada valitsust pöörama kogu tähelepanu ja jõud kodumaise majanduse, sealhulgas ka Donbassi majanduse, taaselustamisele, nagu ka plaani väljatöötamine töökohtade loomiseks.

Teiseks, me hakkame nõudma rangelt kinnipidamist kõigist "Opositsioonilise bloki" fraktsiooni kui parlamentaarse opositsiooni õigustest.

Viimasel ajal on Ukraina maasimeedias hakanud ilmuma avaldused erinevatelt poliitilistelt avantüristidelt, kes räägivad oma soovist häirida valitud uue Ülemraada esimest istungit.

Nad ähvardavad avalikult vägivallaga ja lubavad korraldada provokatsioone, et opositsioonilised rahvasaadikud ei saaks anda ametivannet. Varjudes sõjaväevormide ja enamusse kuulumise taha, tahavad nad häirida mitte üksnes ametivande andmist, vaid ka nende opositsiooni sotsiaalsete seaduseelnõude vastuvõtmist, mille poolt hääletasid meie valijad.

Me pöördume valitsuse poole palvega kaitsta põhiseaduses sätestatud õigusi ja kodanikuvabadusi. See peaks võtma kasutusele kõik meetmed, et mitte lasta häirida seda parlamentaarset protsessi, mida meie riik täna hädasti vajab.

Ligi pooleteist miljoni valija õigusi, kes delegeerisid "Opositsioonilisele blokile" õiguse esindada parlamendis nende huve, ei tohi rikkuda. Meie toetajatelt varastati valimised neljas ringkonnas. Me ei lase juhtuda sellel, et teiste valik heidetakse samuti kõrvale. Seetõttu nõuame, et uus parlament võtaks kiiresti vastu seaduse opositsiooni kohta. Opositsiooniliste jõudude, mille poolt hääletasid Ukraina kodanikud, õigused peavad olema kaitstud eraldi seadusega.

Ainult nii saab tagada riigi seadusandliku organi stabiilse ja produktiivse töö.

Toimus "Opositsioonilise bloki" fraktsiooni esimene koosolek
18. november

Täna toimus Kiievis "Opositsioonilise bloki", mille poolt hääletas ligi poolteist miljonit inimest ja mis võitis valimised viies Ukraina regioonis, tulevase parlamendifraktsiooni esimene koosolek. Esialgsete andmete kohaselt on fraktsiooni liikmete arvuks vähemalt 40 rahvasaadikut. Fraktsioon jääb avatuks teiste saadikute ühinemisele.

Koosolekul valiti "Opositsioonilise bloki" fraktsiooni juhiks parlamendis ühehäälselt Juri Boiko. Ühtlasi võeti vastu otsus minna Ukraina Ülemraadas valitsuse suhtes opositsiooni.

"Opositsioonilise bloki" fraktsioon määratles prioriteetidena töö jaoks Ülemraadas: sõja lõpetamine riigi idasosas, seismine inimõiguste, kodanike sotsiaalse kaitse, lustratsiooniseaduse tühistamise, grivna kursi stabiliseerimise, pensionide ja palkade indekseerimise, võtmetähtsusega ravimite ja toidukaupade taskukohaste hindadega kättesaadavuse tagamise eest.

Fraktsiooni koosolekul tegi ettekande Donetski linnapea Oleksandr Lukjantšenko, kes teavitas kohalolnuid olukorrast Donbassis, eriti aga riikliku julgeolekunõukogu ja valitsuse hiljutistest otsustest terrorismivastase operatsiooni tsoonis sotsiaalsete väljamaksete, pankade töö, riiklike institutsioonide ja organisatsioonide ning kohalike omavalitsuse organite tegevuse lõpetamise kohta.

"Opositsioonilise bloki" fraktsioon väljendas kategoorilist protesti valitsuse otsuste vastu, mis viivad sisse inimeste diskrimineerimise sõltuvalt nende elukohast ning loovad tingimused genotsiidiks terrorismivastase operatsiooni tsoonis. Fraktsioon nõuab nende kohest tagasivõtmist. Koosolekul otsustati ühtlasi anda juba esimesel istungipäeval parlamendi menetlusse seaduseelnõude pakett, mis kindlustaks sotsiaalse kaitse kodanikele kogu Ukraina territooriumil.


Natalia Korolevska: Sõda – see on tragöödia kogu riigi jaoks ega tohi olla poliitiliste manipulatsioonide instrumendiks
19. november

Võimude katse manipuleerida sõja teemaga riigi idaosas on lubamatu. Seda teatas üks "Opositsioonilise bloki" juhtidest, 2012-2014 sotsiaalpoliitika ministriks olnud Natalia Korolevska.

"Täna käib meie riigi idaosas täiemahuline sõjaline tegevus, mille tulemusel hukkuvad rahumeelsed inimesed, hävib regiooni infrastruktuur. Sõda – see on suur häda, see on tragöödia kogu meie riigi jaoks," rääkis poliitik. Samas aga leidis Korolevska, et valitsus kasutab sõda järjest sagedamini poliitilise manipuleerimise instrumendina, kirjutades selle arvele kõik probleemsed asjad.

"Olgu see kodanike sotsiaalne kaitse, tootmise taaselustamine või grivna kursi stabiliseerimine – soovimatuses lahendada ükskõik milliseid probleeme, mis nõuavad rahalisi samme, süüdistab valitsus sõda. Sel moel nad manipuleerivad kodanike teadvusega, tõmmates nad eemale nende küsimuste juurest, mille lahendamiseks läheb vaja ainult poliitilist tahet – selleks on nii reformide läbiviimine, võitlus korruptsiooniga, ausa kohtusüsteemi ülesehitamine kui ka palju muud. Aga valitsus ei tegutse, ning selle künismi omaenda rahva suhtes tunnistame me juba mitmendat kuud," märkis Korolevska.

Sellega seoses meenutas poliitik, et rea faktide osas valmistab "Opositsiooniline blokk" juba ette dokumentide paketti pöördumiseks peaprokuratuuri. Eelkõige puudutab see ettevalmistuste katkestamist talvehooajaks, aga samuti ka ebakvaliteetse kivisöe hankimist Lõuna-Aafrikast ülepaisutatud hinnaga.

"Selle tehingu tulemusel kaotas riik enam kui miljard grivnat – need on vahendid, mida oleks saanud kasutada pensionide tõstmiseks, palkade pealt kinnipeetu tagasimaksmiseks ja teiste väljamaksete jaoks. Vastutust selle "enrgiaterrorismi" eest keegi aga ei kanna," märkis endine minister.

Samuti tõstatavad tema sõnul mitmeid küsimusi juba riigi uue poliitilise eliidi töömeetodid ise. "Sisuliselt toimub nüüd kõigi riigi jaoks eluliselt tähtsate küsimuste arutamine suletud uste taga. Kaadripoliitikas on prioriteediks seatud mitte professionaalsed oskused ja töökogemused, vaid ametisse kandideerija "ustavus"," leidis Korolevska. Seetõttu peab "Opositsiooniline blokk" üheks peamiseks suunaks oma töös parlamendi uues koosseisus riiklike otsuste langetamise ja eelarveliste vahendite kasutamise läbipaistvuse tagamist.

Natalia Korolevska: Riiklike ja riigieelarveliste asutuste väljatõmbamine terrorismivastase operatsiooni tsoonist viib sotsiaalse katastroofini idas ja töötuse kasvuni Ukrainas
20. november

Riiklike ja riigieelarveliste asutuste "evakueerimine" Donbassist viib üksnes töötuse kasvu ning sotsiaalse kaitse täieliku puudumiseni idas elavatele ukrainlastele. Seda ütles üks "Opositsioonilise bloki" juhtidest, 2012-2014 sotsiaalpoliitika ministriks olnud Natalia Korolevska, kommenteerides riikliku julgeolekunõukogu 2014. aasta 4. novembri otsust "Kiireloomuliste meetmete kohta sotsiaal-majandusliku olukorra stabiliseerimiseks Donetski ja Luganski oblastites".

"RJN-i 4. novembri otsus riiklike ja riigieelarveliste asutuste väljatõmbamise kohta Donbassist ei allu tervemõistuslikule loogikale. Sest füüsiliselt ei ole ju seda transpordiühenduste puudumise tõttu teha võimalik, aga nende rahastamise lõpetamine jätab inimesed ilma eluvajalikest asutustest – haiglad, sünnitusmajad, hoolekandeasutused üksi jäänud inimeste jaoks. Või nemad samuti "paigutatakse ümber"?" rääkis ta.

Korolevska märkis, et isegi kui kujutleda, et ametnikud ja riigieelarveliste asutuste töötajad lahkuvad kõik terrorismivastase operatsiooni tsoonist Ukraina poolt kontrollitavale territooriumile, siis neile ei ole korraldatud ei kohti elamiseks ega kohti töötamiseks. Näitena tõi ta välja olukorra seoses Donetski Riikliku Ülikooliga. Viieteistkümnest tuhandest üliõpilasest ning enam kui pooleteist tuhandest õppejõust ja töötajast leidis Vinnõtsjas toa ainult mõnisada. Lisaks sellele on veel küsimus, kuidas viia läbi õppetööd ühes hoones – endise juveelitehase "Kristall" administratiivkorpuses – DRÜ puhul, mis kasutas kümneid õppehooneid ja kõrgtehnoloogilisi laboratooriume.

"Valitsusel ei ole üldse mingit ettekujutust, kuhu panna need "üleviidud" asutused: lasteaiad, koolid, haiglad. Valmis vabu pindu nende jaoks – ei ole, tegutsevate kokkupakkimine – võimaldab anda tööd vaid tühisele arvule "üleviimise" korraldajatele. Ülejäänud lähevad töötute ridadesse, kellel ei ole raha isegi eluaseme üürimiseks, sest 2400 grivna suurusest materiaalsest abist perekonna kohta ei piisa isegi korteriks rajoonikeskuses," märkis poliitik.

Pealegi, Korolevska sõnul ei anna ainult konkreetsete asutuste siltide evakueerimine mitte midagi, sest, näiteks, arstid, kes jäävad ilma kaasaegsete seadmeteta, ei saa ravida patsiente nii nagu varem.

Natalia Korolevska: Valitsus tegutseb vastuolus terve mõistuse ja maailma üldsuse ootustega
21. november

Praegune valitsus on vedanud alt mitte üksnes Ukraina kodanike ja maailma üldsuse ootusi, vaid ka pannud riigi hävingu äärele. Seda teatas üks "Opositsioonilise bloki" juhtidest, 2012-2014 sotsiaalpoliitika ministriks olnud Natalia Korolevska.

"Maailma üldsus tõi selgelt välja enda ootused Ukraina valitsuse suhtes – reformiprogrammi elluviimine. Ja mida me näeme? Üheksa kuu jooksul ei teinud praegune valitsus üldse midagi, riik ei näinud ühtegi reformi. Otse vastupidi, viimased valitsuskabineti määrused ja riikliku julgeolekunõukogu otsused tõukavad meie riigi kuristikku," märkis ta.

Korolevska meenutas, et veel mõned kuud tagasi rõhutasid Maailmapanga esindajad vajadust laiaulatuslikuks reformiprogrammiks Ukrainas. Võtmetähtsusega asjadeks – majanduskasvu taastamine ja töökohtade loomine, hoolitsemine makromajanduse ja pangandussektori stabiilsuse eest, investeerimis- ja ärikliima parandamine eraettevõtluse kasvu ja arengu jaoks, nagu ka sellise süsteemi loomine, et sotsiaalsed väljamaksed läheksid otse nende saajatele.

"Jääb mulje, et Ukraina valitsuses ei mõisteta seda, ning tehakse kõike vastupidiselt tervele mõistusele. RJN-i viimased otsused ja valitsuse määrused hävitavad majandust, võitavad paljudelt inimestelt töökohad ning halvavad pangandussektori töö. Vajadus sotsiaalsete väljamaksete suunatuseks, millest rääkisid Maailmapanga esindajad, otsustati aga üldse muuta ära nende täielikuks kaotamiseks, mõistes omaenda kodanikud sellega sisuliselt näljasurma. Kui see valitsus ei saa hakkama riigi juhtimisega, siis – see peab minema," ütles Korolevska.

reede, 21. november 2014

Moldotsentristlik Isamaa nõuab ausust ka kommunistidelt


Isamaa (Patria) on alles septembris registreeritud uus erakond, mida juhib Emilian Ciobu (sünd. 1941), endine Moldova suursaadik Rumeenias, Kreekas ja Küprosel. Nende valimisnimekirja esinumbriks on aga miljonär Renato Usatîi (sünd. 1978), kelle ärid on seotud paljuski Venemaaga. Programmiliselt on see moldotsentristlik erakond, mis seab prioriteediks kodumaise tootmise ülesehitamise, et riigi peamiseks ekspordiartikliks ei jääks tööjõud, seejuures soovitakse muidugi ka suhete normaliseerimist Venemaaga. Erakonna valimisloosung – Moldova ilma korruptsioonita! Jõud on tões! – tuleb otse loomulikult tuntud stseenist kultusfilmist "Брат 2".
Moldova Vabariigi välispoliitika ja geopoliitiline vektor

Moldova Vabariigi praeguses arenguetapis peab välispoliitika olema suunatud meie maa moderniseerimisele, riikluse tugevdamisele, selle rahvusvahelise staatuse ja prestiiži tõstmisele ning, lõppkokkuvõttes, Moldova kodanike elukvaliteedi ja elatustaseme parandamisele.

Tõhus välispoliitika saab teoks tänu riigi õigele sisepoliitikale. Milline välispoliitika võib olla riigil, kus on võimu haaranud oligarhilised grupeeringud, kus pistis on saanud universaalseks vahendiks kõigi probleemide lahendamisel, korruptsioonist on aga saanud ühiskondlike suhete uus vorm, kus peamiseks seadusetuse allikaks on võimud ise? Sellises riigis on välispoliitika suunatud pettusele, abitusele ja pidevale rahvusvahelisele sõltuvusele.

Meie seisame riigi teistsuguse välispositsiooni ja -poliitika eest, sellise poliitika eest, mis viib Moldova sõprade arvu kasvuni, tugevdab selle julgeolekut, poliitika eest, mis ühendab, aga mitte ei lõhesta Moldova ühiskonda.

Praegu rebivad Moldovat tükkideks erinevate geopoliitiliste orientatsioonide poolehoidjad. Need, kes seisavad nn. eurointegratsiooni eest, arvavad, et lähenemine Euroopa Liidule viib automaatselt keeruliste probleemide, millega Moldova praeguses etapis vastakuti seisab, lahenemiseni. Loosungitega eurointegratsioonist varjasid oma vargusi viimased viis aastat ka praegused võimud. Praktika näitas, et demagoogia, tühjad jutud Euroopast ja reformidest, mille kõrval puudusid igasugusedki konkreetsed sammud riigi reformimiseks, mitte üksnes et ei viinud inimeste elujärje paranemiseni, vaid võimaldasid ka olukorra edasist degradeerumist riigis.

Euraasiaga integreerumise toetajad on aga täiesti veendunud selles, et Moldova astumine tolliliitu, seejärel (juhul kui see luuakse) ka Euraasia Liitu, saab samuti alguseks kiiretele muudatustele paremuse poole meie riigis.

Pime usk "õige" geopoliitilise valiku imettegevasse jõudu kujutab endast katset lükata endalt vastutus reformide, Moldova ümberkujundamise ja moderniseerimise eest. See on jäänuk kadunud nõukogudelikest käitumisnormidest, mille puhul Kišinau ladvik sõltus kõiges keskusest, mis asus Moskvas, juhindus üksnes korraldustest, mis tulid kõrgemalt juhtkonnalt, mis asus väljaspool meie vabariiki.

Täna loodame jälle Brüsselis, Moskvas, Washingtonis või Bukarestis istuvate "ülemuste" tarkusele, mõistmata, et ainult meie ise saame taaselustada oma maa, tugevdada Moldova riiklust, muuta Moldova Vabariigi demokraatlikuks, jõukaks riigiks. Ainult meie ise võime mõista, milles seisnevad Moldova rahvuslikud huvid, kes on meie stabiilsuse garandiks ja kuidas tuleb tegutseda, et need huvid oleks järgitud ja kaitstud.

Moldova Vabariik – see on Meie Isamaa ja mitte keegi, peale meie, ei saa tunda selle valu, selle muresid ja selle püüdlusi. Me ei keeldu välismaiste sõprade abist, aga mõistame, et nemad meid AINULT AITAVAD, kuid ei lahenda meie eest meie probleeme.

Eelöeldu kontekstis seisame meie radikaalse muutuse eest otsuste langetamise ja riigi valitsemise loogikas, et võimud ja ühiskond kannaksid täit vastutust toimuva eest, ümberkujunduste, reformide ja kogu poliitilise tegevuse tulemuste eest.

Mis puudutab Moldova Vabariigi geopoliitilist vektorit, siis seisame me selle eest, et selle vektori otsustaksid kodanikud ise rahvahääletuse abil. Seejuures otsus ühe või teise valiku kasuks loetakse vastuvõetuks üksnes sellisel juhul, kui selle valiku poolt hääletab kaks-kolmandikku meie maa elanikkonnast.
2010-2013 oli Usatîi praeguse peaministri Vlad Filati (Moldova Liberaal-Demokraatlik Partei) erinõunik Venemaa küsimustes, pidades muu hulgas venelastega kuid läbirääkimisi selle nimel, et peaminister Filat võetaks vastu Moskvas, kus ta 2012. aasta sügisel visiidil käis. Tänaseks on nende suhted aga teravnenud ja Usatîi teatanud, et tema meeskond on valmis pidama pärast valimisi koalitsiooniläbirääkimisi ainult kommunistide ja sotsialistidega – ta pöördus hiljuti ka kommunistide juhi Vladimir Voronini poole üleskutsega MVKP seisukoht selles küsimuses selgelt välja öelda.
Lugupeetud Vladimir Nikolajevitš,

pöördun teie poole avaliku kirjaga, sest leian, et küsimustes, mis puudutavad riigi ja rahva saatust, saladusi olla ei tohiks.

Valimiskampaania läheneb lõpule, selle tulemused saame me teada pärast 30. novembrit, kuid juba täna on selge, et praegu võimul olevad erakonnad on need valimised kaotanud. Eurointegratsiooni Alliansi ja Pro-Euroopa Koalitsiooni parteide kaotus on tingitud nende ohjeldamatust varastamise ja valetamise poliitikast, mida nad viisid ellu kõik viis võimuloldud aastat. Samal ajal on ka selge, et tulevasse parlamenti pääsevad opositsioonilistest erakondadest, lisaks MVKP-le, erakonnad Isamaa ja MVSP.

Mul on iga nädal kümneid kohtumisi valijatega ning mida lähemale jõuab valimispäev, seda tungivamalt küsivad inimesed minult selle kohta, kellega erakond Isamaa hakkab moodustama koalitsiooni tulevases parlamendis. Ma vastan sellele küsimusele alati avameelselt ja ühemõtteliselt: erakond Isamaa moodustab koalitsiooni Moldova Vabariigi Kommunistide Partei ja Moldova Vabariigi Sotsialistide Parteiga. Veelgi kindlamalt teatan mina seda, et erakond Isamaa ei lähe mingitel tingimustel koalitsiooni MLDP, MDP ja Liberaalse Parteiga. Meie oleme avameelsed ja ausad inimeste suhtes, nende suhtes, kellelt me palume usaldust ja häält valimistel.

Vaatamata sellele, et meid rünnatakse väga teravalt MVKP poolt, vaatamata sellele, et teie, kui erakonna juht, muudate väga sageli enda seisukohti Moldova poliitika kõige olulisemates küsimustes, sealhulgas oma suhtumises praegusesse oligarhilisse režiimi, mis on viinud Moldova hävingu äärele, oleme me valmis koalitsiooniks MVKP-ga. Meie ei unusta, et MVKP on kirjutanud Moldova ajalukku ka saavutuste ja edusammude lehekülgi, mille üle nii erakond kui ka riik võivad uhkust tunda. Mina olen veendunud, et MVKP-le on jäänud tohutu potentsiaal, mida saab kasutada maa ja rahva hüvanguks.

Teie oma avalikes väljaastumistes meedias, kohtumistel valijatega räägite sellest, et mitte kellegagi alliansse moodustama ei hakka, et MVKP hakkab valitsema Moldova Vabariiki üksinda. Jah, nii oli perioodil 2001 kuni 2009, kuid täna see olukord enam korduda ei saa. Ma saan iganädalaselt mitmete küsitluste tulemusi, olen kindel, et neid saate ka teie. Kõik need – nii need, mis on sisemiseks kasutuseks, kui ka need tulemused, mis tehakse avalikuks – näitavad ühemõtteliselt seda, et MVKP ei saa kokku üksinda valitsemiseks vajalikke mandaate tulevases parlamendis.

Teie seda, kordan, teate, ja sellele vaatamata kuulutate, et mingitesse koalitsioonidesse ei lähe. Kas see on valijate suhtes aus? Kas see ei tähenda seda, et teie ja teie erakond kardavad rääkida inimestele tõtt? Tõtt selle kohta, et MVKP läheb tulevases parlamendis koalitsiooni MLDP ja MDP-ga, pikendades praeguse kuritegeliku režiimi eluiga? Kas see ei tähenda seda, et te kardate rääkida tõtt, sest see võib üldsegi mitte meeldida teie toetajatele?

Lugupeetud Vladimir Nikolajevitš,

mina, Renato Usatîi, ja erakond Isamaa, mida ma esindan, seisame avatud, avaliku poliitika eest. Meie leiame, et poliitikutel ei ole õigust valetada nendele inimestele, kelle toetust nad taotlevad. Me leiame, et on tulnud aeg täna, enne valimisi, öelda inimestele otse, kellega neist, kes lähevad riigi tulevasse seadusandlikku organisse, teie ja teie erakonnad hakkavad koalitsiooni moodustama. See ongi avatud ja inimeste suhtes aus poliitika.

Meie tegime oma seisukoha teatavaks, meie valijaid petma ei hakka. Öelge ausalt ja avalikult oma seisukoht välja ka teie, vastake valijate küsimusele: kellega MVKP hakkab moodustama valitsust pärast 30. novembrit?

Arvestades, et MVKP ei saa hakata valitsema üksinda, jätkuvad aga avaldused selle kohta, et MVKP ei hakka kellegagi alliansse moodustama, saab järeldada ainult seda, et te üritate varjata valijate eest oma tegelikke kavatsusi – luua tulevases parlamendis koalitsioon Filati ja Plahotniuci parteidega. Selle kirja ignoreerimist käsitleme me samuti kinnitusena meie suurimate hirmude kohta MVKP tulevikuplaanide suhtes.

Lugupidamisega,
Renato Usatîi
Moldova kommunistide juhile Vladimir Voroninile ongi üldiselt iseloomulik püüd kõikuda kahe kuhja vahel ning ajada sel teel välja endale kõige kasulikumad diilid. Sama lähenemine on teda iseloomustanud ka välispoliitilises plaanis, nagu Janukovitšit Ukrainas, kellega juhtunu muidugi tõestas, et lõputult selline õlekõrrel kõndimine jätkuda ei saa.

Viited postitustele, mis tutvustavad lähemalt Moldova vasakpoolse opositsiooni seisukohti, leiab eilsest sissekandest. Isamaa positsioonide selgitamine jätkub siin pühapäeval.

neljapäev, 20. november 2014

Venemaa lähedasimad liitlased Moldovas on sotsialistid

Moldova vasakpoolse opositsiooni seisukohtadest riigi geopoliitilisi valikuid puudutavates küsimustes sai antud siin suvel juba küllaltki korralik ülevaade, millele ei ole lisada nüüd midagi olulist. Käesolevas postituses vaatlen lähemalt Moldova Vabariigi Sotsialistide Partei sidemeid Venemaa võimuringkondadega.
Vaata ka
Moldova sotsialistide vastuseisust assotsiatsioonilepingule
Moldova kommunistide lähenemisest eurointegratsioonile
Dodon: sellel lepingul Euroopa Liiduga on lühikene iga
Moldova sotsid süüdistasid kommuniste reetmises
MVSP ametlik sõsarerakond on otse loomulikult sotsiaaldemokraatlik Õiglane Venemaa, mille juht Sergei Mironov käis septembris ka Moldova sotsialistide kongressil, et neile 30. novembril toimuvate parlamendivalimiste eel toetust avaldada.


Mironov kutsus üles arendama ja tugevdama Venemaa ja Moldova partnerlust.

"Moldova elab praegu üle kõige vastutusrikkamat hetke oma elus. Parlamendivalimised määravad paljuski riigi saatuse. Jutt käib isegi mitte ainult geopoliitilisest vektorist, vaid, sisuliselt, otsustatakse küsimus riigi suveräänsusest, kultuuri ja traditsioonide alalhoidmisest. Meie leiame, et kõigi Moldova elanike rahvuslikud huvid, nende tulevik ja julgeolek on prioriteetideks just MVSP jaoks," rääkis ta.

Poliitik ütles toetussõnu ja julgustusi MVSP juhtide aadressil, kes astuvad välja Moldova euraasialiku arenguvektori poolt, kaitsevad riigi venekeelse elanikkonna õigusi ja toetavad lähenemist Venemaale.

"Kõigi meie rahvaste vahel olevate traditsiooniliste majanduslike ja kultuurilis-ajalooliste sidemete ning kõigi tolliliidu eeliste ärakasutamine saab arenguimpulsiks Moldovale ning selle elanike elatustaseme tõusule," oli Venemaa sotsiaaldemokraatide juht kindel.

Ta märkis, et MVSP peab aktiivset võitlust sotsiaalse õigluse eest keerulises olukorras, kus paljud poliitikud on andnud järele Lääne lubadustele ning juhivad vabariiki suunas, mis on vastupidine sellele, mida soovib suurem osa rahvast.

Mironov kinnitas kongressile, et Õiglane Venemaa aitab aktiivselt kaasa sellele, et MVSP saaks Sotsialistlikus Internatsionaalis täisliikme staatuse (praegu on see seal ainult vaatlejaliige, nagu Eesti sotsid) ning tõuseks selle rahvusvaheline autoriteet.

"Kogu hingest soovin teile võitu raskes võitluses Moldova tuleviku pärast stabiilse, suveräänse, jõuka vabariigina, edu teie võitluses õigluse eest ning nende ülesannete lahendamisel, mis riigi ees seisavad. Ja, loomulikult, võitu eelseisvatel valimistel. Teie võimekas, tugev meeskond murrab kindlasti parlamenti ja pöörab järgmise lehekülje teie vabariigi ajaloos, avades täiesti uued perspektiivid," ütles Mironov.

"Teie võimekat ja energilist meeskonda juhib tõeline liider, oma riigi tõeline patrioot ning minu sõber Igor Nikolajevitš Dodon. Mina usun, et teie riigi parlamenti tekib tugev meeskond tõelistest patriootidest, kellel on nii kogemusi, noorust, kui ka tulevikku teie suurepärasel maal, mis jääb alati Venemaa sõbraks," teatas ta lõpetuseks. "Võit olgu teiega!"

Viimase küsitluse kohaselt kavatseb sotsialiste toetada 10% valijatest. Venemaa võimud on käitunud nüüd erakordselt vastutulelikult, et see protsent tuleks veelgi suurem.


Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin võttis MVSP juhi Igor Dodoni ning endise Moldova peaministri Zinaida Greceanîi 4. novembril vastu Kremlis, arutades nendega küsimusi, mis on seotud Venemaa ning Moldova kahepoolsete suhete praeguse seisu ja väljavaadetega.

Järgmisel päeval võttis Venemaa föderaalne migratsiooniteenistus MVSP palvel vastu otsuse, mille kohaselt kõik Venemaal töötavad Moldova kodanikud, kes on rikkunud Venemaa migratsiooniseadusi, aga naasevad käesoleva aasta 30. novembriks kodumaale, võivad pöörduda pärast seda vabalt tagasi Venemaale ja töötada seal ilma piiranguteta – kõik varasemad sanktsioonid nende suhtes tühistatakse.

Vastav palve oli tingitud sellest, et Venemaal töötab enam kui 700 tuhat Moldova kodanikku, ametlike andmete kohaselt teeb neist vähemalt 240 tuhat seda migratsiooniseadusi rikkudes, kuid Moldova praegune valitsus otsustas avada Venemaal ainult viis valimisjaoskonda – väidetavalt siis sooviga hoida valimiskastide juurest eemal neid, kes pooldavad häid suhteid ja tihedaid sidemeid Venemaaga.

"Me oleme lahendanud migrantide probleemi, lahendame ka Moldova kaupade Venemaa turule eksportimisega seonduva, samuti kaupleme välja soodsa hinna gaasile," teatas Dodon tagasi kodumaale jõudes. Lisaks migrantide küsimusele arutas ta Putiniga Moldova majanduse viletsat olukorda, mis on tingitud Venemaa turu sulgemisest Moldova kaupadele Euroopa Liiduga sõlmitud assotsiatsioonilepingu tõttu. "Venemaa võimud mõistavad väga hästi sündmusi Moldovas," rääkis Dodon. "Probleemi Venemaa turgudele naasmisega saab lahendada ja see saab lahendatud."

MVSP on teinud väga aktiivset valimiskampaaniat mitte üksnes Moldovas, vaid ka Moskvas, Peterburis, Sotšis ja mitmetes teistes suuremates Venemaa linnades elavate Moldova kodanike hulgas. Peateemaks on kõikjal Euroopa Liiduga sõlmitud assotsiatsioonilepingu rakendamise kohene peatamine (lõpuks tühistamine) ning läbirääkimiste alustamine Venemaa Föderatsiooniga kõrgeimal tasemel, et Moldova kaubad pääseksid taas Venemaa turule. Dodoni ja Greceanîi kohtumine Putiniga pidi loomulikult näitama, et Venemaa on valmis aktsepteerima partneritena sellistel läbirääkimistel eelkõige just neid.

Samal päeval, kui toimus Kremlis kohtumine Putiniga, tähistati Venemaal teatavasti Rahva ühtsuse päeva, millega seoses Dodon tegi alljärgneva avalduse.
Lugupeetud Venemaa kodanikud!

Moldova Vabariigi Sotsialistide Partei nimel õnnitlen vennalikku Venemaa rahvast rahvuspüha – Rahva ühtsuse päeva – puhul.

402 aastat tagasi ajas rahvaarmee, Minini ja Pojarski juhtimisel, Moskvast välja poola okupandid. See tegi lõpu pikale rahutuste ja hädade perioodile Venemaa ajaloos – niinimetatud segaduste ajale.

Meie mäletame neid lehekülgi ühise ajaloona, mis ühendas Venemaa ja Moldova. Me võitlesime samade vaenlastega Õhtumaadest ja Lõunast. Viimati võitlesid meie rahvad külg külje kõrval Suure Isamaasõja ajal. Selles sõjas saavutatud Suure Võidu 70. aastapäeva tähistame me järgmisel aastal.

Ühiselt oleme me kaitsenud õigeusku. Ärgem unustagem, et õigeusu hävitamine oli üks poola sissetungijate, keda toetas paavst, peamistest ülesannetest. Ärgem unustagem Püha Hermogeni, kelle okupandid surnuks näljutasid, kangelaslikkust. Ärgem unustagem Sergijev Possadis asuva Troitse-Sergi suurkloostri munkade, kes kaitsesid seda püha varjupaika 16 kuud, kangelastegusid.

Täna leiab meie rahvas end taas ohustatuna uuest interventsioonist Lääne poolt. Tänapäeval tehakse seda osavamalt – niinimetatud "värviliste revolutsioonide" kaudu, mida organiseerivad USA ja EL kohaliku "viienda kolonni" abil, mida kasvatatakse kunstlikul moel. Ühe sellise "revolutsiooni" ajal, mis leidis aset 2009. aasta 7. aprillil Moldovas, karjusid sellest osavõtjad avalikult: "Meile ei ole vaja mingit presidenti, mingit parlamenti – see kõik on meil olemas Bukarestis". Praegu võime me ühe sellise "värvilise riigipöörde" tagajärgesid näha Ukraina näitel, mis, sisuliselt, on lõpetanud olemasolu iseseisva ja ühtse riigina.

Meie, paljurahvuseline Moldova rahvas, jääme alati mäletama kõike seda head, mis on meile tulnud Venemaa poolt. Me mäletame neid verejõgesid, millega maksid vene sõdurid, et vabastada meie maa türgi ikest. Me mäletame kuidas, olles osa Vene Impeeriumist, koges meie maa tugevat arengutõuget kasvuks Venemaa ühisturul. Me ei unusta nõukogude perioodi meie maa ajaloos, mil, tänu Venemaa toetusele, ehitati meie vabariigi territooriumil üles industriaalmajandus – elektrijaamad, kõrgtehnoloogilised ettevõtted, koolid, ülikoolid, haiglad, lasteaiad, teatrid, elamurajoonid.

Just tänu Venemaa panusele jõudis meie rahvas maailma kultuuri- ja kunstivaramusse. Me mäletame aastaid, mida on veetnud Moldova pinnal luues A.S. Puškin, L.N. Tolstoi, V.V. Rozanov, M.A. Gorki. Tänu Venemaa panusele Moldova teatri, muusika, kinematograafia arengusse sai kogu maailm tuttavaks selliste nimedega nagu Maria Bieșu, Tamara Ceban, aga ka Serghei Lunchevici, Eugen Doga, Emil Loteanu, Svetlana Toma, Mihai Volontir, Ion Druţă ning paljud teised.

Täna, nagu nelja sajandi eest, üritab Lääs anda lööki meie rahvaste ühtsusele ning, eelkõige, õigeusule – sellele eluliinile, mis meie rahvaid ühendab. Nii, nagu 2-3 aastat tagasi olime me tunnistajateks grupeeringu "Pussy Riot" kohutavale provokatsioonile Lunastaja Kristuse kirikus, nõnda üritab täna Moldova euroopameelne valitsus viia sisse homoseadusi ning suruda maha Moldova ühiskonna traditsioonilisi põhimõtteid.

Kuid, see ei ole esimene kord, mil meie rahvad on sunnitud seisma vastu väljastpoolt lähtuvatele rünnakutele meie usu, meie vabaduse, meie eelkäijate traditsioonide vastu. Oleme veendunud, et Venemaa peab katsumustele vastu, nagu see on teinud seda ajaloos juba rohkem kui korra. Venemaa riigijuht Vladimir Putin – maailma liider nr. 1. Meie, pidades meeles kõiki kauneid lehekülgi meie minevikust, jääme alati toetama ühtekuuluvust Venemaaga, Moldova astumist tolliliitu.

Õnnitlused, kallid Venemaa kodanikud!
Veel lähedasemaid suhteid Venemaaga on isegi raske kujutleda.

Poliitilise skaala teises servas asub Liberaalne Partei, mida toetab küsitluste kohaselt umbes sama palju inimesi. Selle liikmete hulgas on üldlevinud seisukoht, et moldaavlasi ei olegi üldse olemas, kõik on rumeenlased ning tuleb ühineda Euroopa Liidu, NATO ja Rumeeniaga, millega LP poliitikud ja nende toetajad on seotud vähemalt sama tihedalt nagu MVSP omad Venemaaga. Sellele vastavalt esindatakse seal loomulikult ka diametraalselt teistsugust ajalookäsitlust.

Eesti ajakirjanduslik-poliitiline kompleks hakkab saabuva Moldova kriisi kajastamisel lähtuma valdavalt tõenäoliselt just LP vaatepunktist, Venemaa oma MVSP omast. Lisaks nendele on aga olemas ka nn. moldotsentristlik vaatepunkt, mida esindab kõige selgemalt alles mõne kuu eest asutatud erakond Isamaa, mida kavatseb toetada samuti umbes 10% valijatest. Sellest erakonnast tuleb siin pikemalt juttu juba homme.

kolmapäev, 19. november 2014

Moldova kohal kogunevad sünged pilved, läheneb äike

Kõige olulisemad valimised toimuvad käesoleval kuul loomulikult Moldovas, kus käib suhteliselt tasavägine rebimine praegu võimul olevate jõudude ja opositsiooni vahel. Küsitlused näitavad, et seal võivad saada parlamendis enamuse erakonnad, mis toetavad Euroopa Liiduga sõlmitud assotsiatsioonilepingu tühistamist. Nii ühel kui teisel juhul võivad puhkeda suuremat sorti rahutused, halvimal juhul isegi sõda, sest riigi elanikkond on oma geopoliitilistelt orientatsioonidelt sügavalt lõhestunud (ajaloolistel, keelelis-kultuurilistel, perekondlikel, majanduslikel jne. põhjustel) ning Moldova seadmine valiku ette Lääne ja Venemaa vahel võib rebida selle tükkideks isegi tugevamalt kui Ukraina. Novembri lõpus toimuvad valimised saavad selles osas kindlasti oluliseks teetähiseks.

Riigikogu ratifitseeris kõnealuse lepingu paari nädala eest ühegi vastuhääleta. Euroopa Parlament kiitis selle läinud nädalal heaks häältega 535 poolt, 94 vastu, 44 erapooletut. Vastu hääletasid pea kõik fraktsioonilise kuuluvuseta saadikud, aga ühtlasi ka enamik Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni ning vasakpoolsete liitfraktsioon liikmetest. Samuti suurem osa erakonna Alternatiiv Saksamaale esindajatest Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonis.

Ühtegi vastuhäält ei antud Euroopa Rahvapartei, sotside, liberaalide ja roheliste ridadest. Eestist valitud saadikutest jäi seal ainsana erapooletuks Yana Toom (Keskerakond) – kõik teised (nagu ka Keskerakond tervikuna, sest Riigikogus toimunud hääletusel erapooletuid ei olnud) jagavad vastutust Euroopa Liidu praeguse poliitika ning selle tagajärgede eest Moldova ja kogu Euroopa jaoks.

"Ma hoidusin toetamast Moldovaga sõlmitud assotsiatsioonilepingu heakskiitmist järgmistel põhjustel," põhjendas Toom oma otsust. "Assotsieerumine võib kutsuda esile positiivse majandusliku ja sotsiaalse siirde. Kuid, see Euroopa vaeseim riik on rängalt sõltuv Venemaa ja SRÜ turgudest. Vaevalt suudavad moldaavlased konkureerida Euroopa Liidu tootjatega. Assotsieerumine EL-iga võib sulgeda moldaavlastele turud SRÜ riikides ning kindlasti sulgeb see neile Venemaa turu. See avaldab lootusetut mõju sotsiaal-majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele Moldovas. See võib ühtlasi õõnestada habrast rahu külmutatud konfliktide aladel, nagu Transnistrias ja Gagauusia regioonis. Pealegi, assotsieerumine EL-iga ei tugine Moldovas laiaulatuslikule ühiskondlikule konsensusele."

Facebookis selgitas meie esindaja Euroopa Parlamendis lisaks, et olles kuulanud seal ära kolmetunnise jageluse assotsiatsioonilepingu teemal, ei suutnud ta veenda ennast selles, et kogu jutt piimajõgedest ja pudrumägedest tõele vastab. "No, see tähendab ma ei kahtle, et minu kolleegid seda pühadust usuvad – suuremalt jaolt. Aga mina kahtlen," märkis Toom. "Vastu ei hakanud hääletama, sest suuremas plaanis on pool teed käidud ning valik, mis oli täna meie ees, see oli valik halva ja väga halva vahel. Seetõttu tegin midagi endale mitteomast – jäin erapooletuks."

Europarlamendis Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni nimel esinenud James Carver (UK Iseseisvuspartei) märkis oma sõnavõtus: "See leping on lihtsalt veel üks samm Euroopa Liidu laienemises idapoole ja, minu arvates, hoolib vähe jätkuvast pingest suhetes Venemaaga. Mõned võivad väita, et see on tõenäoliselt järjekordne oht rahule Euroopas. Toetus suurematele sidemetele Euroopa Liiduga ei ole Moldovas kaugeltki universaalne. Kui see leping juunis allkirjastati, siis avaldasid tuhanded selle vastu meelt, rääkimata veel eraldunud venemeelsest regioonist Transnistrias. Aga, ükskõik mis, kasutades endise presidendi Van Rompuy sõnu, kui Ukraina murenes: te teete seda ikkagi."

"Miks Euroopa Liit kunagi ei õpi?" küsis Carver. "Euroopa Liit näib armastavat kujutleda ennast selle kontinendi päästjana suurtest ja metsikutest sõdadest, mida me oleme näinud minevikus, kus toodud ohvreid me mälestasime alles sel nädalal. Laiemas Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kokkuvarisemise kontekstis on selle lepingu allkirjastamine potentsiaalselt hädaohtlik ning vastuolus kõigi nende huvidega, kes ihkavad rahu. Suured kontinentaalsõjad peaksid olema ajalugu, kuid see mida me praegu näeme, näitab, et Euroopa Liidu evangeelne ekspansionism võib tõestada täpselt vastupidist. Mida te aga tahate, seda, loomulikult, te ka saate, hoolimata tagajärgedest."

Dario Tamburrano (Itaalia, Viie Tähe Liikumine) juhtis samas tähelepanu sellele, et mainekas uuringufirma Gallup avaldas oktoobris küsitluste tulemused, mille kohaselt on Moldova valitsus maailmas kodanike poolt viies kõige vihatum (vabadeks peetavate riikide hulgas). "Kas Moldovas kuulati tõesti kodanike tahet?" esitas ta retoorilise küsimuse. "Ja veel, kuidas kavatseb EL tegeleda Transnistria probleemiga, mis on sisuliselt Moldovas autonoomne riik, mis omab erisuhteid Venemaaga?"

"Suurem osa Moldova ekspordist läks seni Venemaale," märkis Tamburrano. "Kas me tahame lisada Ukraina kriisile Moldova kriisi? Venemaa sanktsioonid on teinud Euroopas juba küllalt kahju. Kas praegu on õige hetk? Kes maksab nende valikute eest? Kes hakkab Moldovale gaasi andma?"

Sellistele kriitilistele küsimustele selle lepingu toetajad europarlamendis toimunud arutelul muidugi vastuseid ei andnud, vaid pildusid lihtsalt loosungeid ning süüdistasid oponente putinismis, nagu neil juba tavaks saanud. Olukord meenutab veidi seda, mis valitses USA-s umbes kümmekond aastat tagasi, kui Iraaki tungimise kriitikuid üritati kujutada Al-Kaida toetajatena. Pole kahtlust, et ka see euromessianistlik hullus läheb lõpuks mööda. Küsimus on ainult ajas ja hinnas, mida inimkonnal tuleb selle eest maksta.

teisipäev, 18. november 2014

Rumeenia hääletas Ponta vastu – ja võitis Iohannis

Küsitluste kohaselt pidanuks väljuma Rumeenias pühapäeval toimunud presidendivalimiste teisest voorust võitjana peaminister Victor Ponta (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), aga seda tegi hoopis Klaus Iohannis (Rahvuslik-Liberaalne Partei). Midagi väga ootamatut ja enneolematut selles siiski ei ole. Ka ametist lahkuv president Traian Băsescu tuli kümme aastat tagasi võimule nii, et jäi esimeses voorus seitsme protsendiga alla sotside kandidaadile, keda seejärel teises voorus võitis.

Kui kaks nädalat varem toimunud esimeses voorus sai Iohannis 30.37% häältest ja Ponta 40.44%, siis teises Iohannis 54.50% ja Ponta 45.49% – 1.41% sedelitest jäeti tühjaks. Kolmandaks platseerus esimeses voorus Rumeenia parlamendi spiiker Călin Popescu-Tăriceanu (Liberaalne Reformierakond), kes kogus 5.36% häältest. Popescu-Tăriceanu sõlmis sotsidega diili, mille kohaselt toetas teises voorus Pontat ja pidi saama tema võidu korral vastutasuks uueks peaministriks.

Vaata ka: Ponta haare Rumeenia üle võib veelgi tugevneda

Selline diilitamine oli vaid üks ja kindlasti mitte olulisim põhjustest, mis nüüd opositsiooni valimiskastide juurde mobiliseeris – kui tavaliselt on osavõtt teises voorus väiksem, siis nendel valimistel oli see esimeses voorus 53.17%, teises 64.10%, valimas käis ligi kaks miljonit inimest rohkem.

Kõige enam ärritas rahvast see, et tuhanded välismaal elavad rumeenlased, kelle hulgas toetus sotsidele on oluliselt väiksem, jäeti esimeses voorus saatkondade uste taha ega saanud hääletada. Selle peale puhkesid paljudes paikades meeleavaldused ja välisminister Titus Corlățean (SDE) astus ametist tagasi. Veel rohkem inimesi jäi saatkondade uste taha teises voorus, kuid asjaolu, et paljud ülesärritatud kodanikud läksid valima Rumeenias endas, andis võidu Iohannisele.

"See võit ei kuulu mulle, see on teie, rumeenlaste!" teatas Iohannis ise. "Üheskoos, oleme me viimastel kuudel näidanud, et ei ole olemas võimatut, et usu ja meelekindlusega on võimalik saavutada kõik." Iohannise sõnul hääletasid rumeenlased muutuste poolt. Muu hulgas kutsus ta nüüd erakondasid üles alustama kiiresti läbirääkimisi e-valimisi ja posti teel hääletamist võimaldava seaduse vastuvõtmiseks.

Esimeses voorus neljandaks jäänud Elena Udrea (Rahvaliikumise Partei), keda toetas siis 5.20% valijatest, tegi teise vooru eel aktiivselt kampaaniat "anti-Ponta, anti-SDE" loosungi all, rõhutades, et hääletab Ponta vastu, aga "minu valik on seotud mitte Klaus Iohannisega, kelle puhul ma leian jätkuvalt, et tal puuduvad Rumeenia Presidendile vajalikud omadused ja kes on sama agressiivselt õigusriikluse vastu, vaid kogu minu ja RP võitlusega viimastel aastatel selle ebakompetentsuse ja demokraatia mitteaustamise vastu, mida kehastab SDE kandidaat." Udrea sõnul võitis need valimised antipontism.

"Ma tahaksin õnnitleda Klaus Iohannist tema küllaga väljateenitud võidu puhul eilsetel presidendivalimistel Rumeenias," teatas aga eile Euroopa Rahvapartei president Joseph Daul (Prantsusmaa, Rahvaliikumise Liit). "See on suurepärane uudis Rumeenia ja kogu Euroopa Liidu jaoks. See on võit paremtsentristlikele väärtustele ning mina olen uhke, et ERP mängis selles oma rolli. Klaus Iohannis hoiab Rumeenia demokraatlikul teel ja juhib seda Rumeenia rahva huvides. Ma olen uhke Rumeenia inimeste üle, kes osalesid suurel arvul nendel olulistel valimistel. Kuid, ma olen äärmiselt pettunud kehvades hääletustingimustes välismaal. Valitsus, mida juhib sotsialistist peaminister Ponta, peab võtma selle eest vastutuse..."

Mil määral välismaal hääletamisel esinenud probleemid olid tõesti ettekavatsetud, selle üle võib muidugi vaid spekuleerida. "Ma tänan kõiki rumeenlasi, kes tulid hääletama. Rahval on alati õigus. Ma helistasin härra Iohannisele ja õnnitlesin teda võidu puhul," teatas Ponta pühapäeva õhtul, rõhutades, et Rumeenia on demokraatlik riik. "Rumeenia vajab uut seadusandlust ja logistikat hääletamise jaoks kaaskodanike poolt diasporaas. Eile käis [välismaal] valimas peaaegu 400 tuhat rumeenlast, 2009. aastal hääletas 143 tuhat, ning üpris tõenäoliselt hääletab 2016. aastal veel rohkem," märkis ta esmaspäeval.

"Rumeenia vajab stabiilsust ja ennustatavust. Rumeenia valis 2012. aastal koalitsiooni, programmi ja valitsuse, mis on võtnud kohustused rumeenlaste ees. Kuni meid toetab valitsuskoalitsioon, olen ma otsustanud jääda täitma peaministri ülesandeid ja jätkata kuni aastani 2016, nagu mind valiti," rõhutas Ponta, lisades, et tänab neid enam kui viite miljonit rumeenlast, kes hääletasid tema poolt, ning "tunnen uhkust nende toetuse üle ning samastun nende ootuste ja püüdlustega. Võimule jäädes annan endast kõik, et üritada neid kaitsta, toetada ja esindada."