IRL võiks anda välja oma muusikakogumiku

"Toompeal levib kumu, et Mart Laar kavatseb peatselt teha ilma ka muusikamaailmas," teatas irlonkside värske ajaleht. "Laar ise on seni selgest vastusest hoidunud. Samas ei salga ta, et viimati Chisinaus viibides kohtus ta 2005. aasta Eurovisioonil Moldovat esindanud laulja Roman Yagupoviga. Nende ühine singel pidi esialgse plaani kohaselt olema väljaandmiseks küps juba 2011. aasta kevadel. Laari debüüt singliga „Laar teeb teknot“ toimus juba 2009. aasta oktoobris."

Kõva sõna. Yagupovi bänd Zdob şi Zdub tõusis oma 2005. aasta eurolauluga isegi Taani singlimüügitabelis kümnendaks. Laar võiks võtta endale nüüd siis ka mingi šeffi esinejanime, näiteks MC Laulev Tünder vms. ning kaasata projekti ka saatest "Laulud tähtedega" tuntud Margus Tsahkna.

Eks tuntud laulumehi ole Isamaa ja Res Publica Liidus ju teisigi, näiteks Jüri Böhm. Laenata veel juurde midagi Tanja Mihhailova repertuaarist ja ongi valimishooajaks valmis väike kogumik, küll üpris omapärane, mille müügist saadava tuluga võiks tasuda näiteks erakonna võlad. Ja kui seda eeskuju järgiksid ka teised erakonnad, siis hakkaks valimiste lähenedes uusi plaate sadama umbes sama hoogsalt nagu enne jõule. Loodetavasti leitakse siis ka sponsoreid (st. erakondadele dotatsioone jagavaid maksumaksjaid), kelle raha eest need mulle tasuta postkasti tuua.

See jutt võis küll kõlada pööraselt, aga ma mõtlesin seda kõike loomulikult täiesti tõsiselt, mida tõestab kasvõi see, et olen kirjutanud siin midagi samalaadset seoses Keskerakonnaga. Selles mõttes väärivad tunnustamist ka Eesti Kristlikud Demokraadid, kes on saanud oma reedel toimuva rahvusvahelise konverentsi järelpeole esinema Maarja-Liis Ilusa ja mitmed teised lauljad. Popmuusika ja poliitika võiksid seguneda veel rohkem, siis oleks seda ajaveebi täita palju lõbusam.

Läti rahvuslaste vaadetest 3/10

Läti rahvuslaste valimisühenduse programmi teises alajaotuses kinnitatakse toetust Läti majandusmudeli parandamisele, et Läti tõuseks selles osas maailma arenenuimate riikide hulka, rõhutades samas vajadust eelarve tasakaalustamise ning Läti rahvusvahelise usaldusväärsuse suurendamise järele. Eriti oluliseks peetakse eesmärki muuta Läti maailmas tuntuks kui kõige "rohelisema" majandusega riik, nähes selle ülesehitamises ühtlasi ka võimalust vähendada energiasõltuvust Venemaast ning suurendada sellega Läti riiklikku julgeolekut.

Energiasäästu programmi abil (hoonete kohendamine jms.) loodetakse hoida järgmise kümne aasta jooksul kokku 50 TWh energiat. Selline programm võimaldaks Lätil loobuda suurest osast imporditavast energiast, suurendada ettevõtete kasumlikkust, vähendada töötust ja tõsta maksutulusid, tagades majanduse konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku taastumise.

Taastuvenergia kasutamise osas seatakse eesmärgiks kõrgeim minimaalne tase mitte üksnes Euroopa Liidus, vaid kogu maailmas: aastaks 2020 peaks 60% kogu Läti energiatarbest ning 30% transpordile minevast kütusest olema kaetud kohalike, taastuvenergia allikatega. See looks Läti ettevõtjatele arvestatavaid teenimisvõimalusi mitte üksnes kodumaal, vaid ka välisturgudel. Stsenaariumi rakendumisel pääseks august välja aga ühiskond tervikuna, sest loodaks tuhandeid uusi töökohti ja suureneks maksutulu, mida suunata sotsiaal- ja haridusprogrammidele.

Seatud eesmärkide saavutamiseks peetakse vajalikuks koordineerida majapidamistes, tööstuses, teeninduses ja avalikus sektoris energia kokkuhoiuks rakendatavaid meetmeid. Potentsiaal on tohutu, sest näiteks korterites kulutatakse praegu 5-10 korda rohkem energiat kui vajalik ning tööstuses 30-50% rohkem kui samalaadsetes ettevõtetes Skandinaavias. Vajalike meetmete rakendamine tasuvat tootmises ära poole kuni kolme aastaga, elamusektoris kulub selleks 7-15 aastat. Majandusele tuleks see veel kasuks loodavate ettevõtete ja töökohtade, tööstuse konkurentsivõime kasvu, suureneva ekspordi ja sellega, et riigist ei voola enam välja nii palju raha, mida saab kasutada fossiilkütuste ostmise asemel investeeringuteks energiasäästu ja majanduskasvu tagavatesse ettevõtmistesse.

Taastuvenergia allikatest kohapeal kütuse tootmine annab tulu mitte üksnes sellega, et võimaldab müüa selle tulemusel ülejäävaid CO2 emissioonimahte rahvusvahelisel turul, vaid ka töökohtade ja maksutuludega, mida korjatakse tooraine kasvatamiselt ja kogumiselt. Kohalikust toorainest kütuse tootmine tuleb lõpptarbijale odavam, sest sellelt ei võeta aktsiisimaksu, ning see ei vaja ka riigipoolset toetust. Tulevatel aastatel toimub maailmas selles osas kiire areng, mis võimaldab võtta kasutusele Läti tohutud biomassi reservid ja saada pikemas perspektiivis kütust eksportivaks riigiks.

Samuti on rahvuslastel plaanis arendada sihipäraselt kohalikust toorainest elektri tootmist, vaadata süstemaatiliselt üle omavalitsuste energiavaldkonda puudutavad arengukavad, suunata emissioonimahtude müügist saadav raha energiasäästu parandamisse ja taastuvenergia kasutamise laiendamisse. Lisaks peetakse majanduskasvu tagamiseks oluliseks veel teede-, side- ja raudteevõrgu parandamist ning transiiti, kuid samas hoiatatakse ka Vene turu ettearvamatuse eest.

Ühtlasi rõhutatakse vajadust mitme keskusega arengumudeli järele, mis ei nõrgestaks samas Riia positsiooni Baltikumi metropolina. Riiklik poliitika peab olema Läti rahvuslaste sõnul suunatud sellele, et vähendada arengulõhesid nii regioonide vahel kui ka nende sees.

IP Top 30 A-Z / 07.09.2010

Käesoleval nädalal ei ole see väike laulude valik siin parem või halvem kui eelnenud või järgneval, vaid on lihtsalt erinev, ulatudes taas seinast seina (mitte just polkast rockini, aga vähemalt midagi samalaadset) ehk sisaldades nii ühte kui ka teist, rääkimata kolmandast, mida võiks siis nimetada nende seinade vahele jäävaks... ruumitäiteks.

Awake Young Soldiers - Mary Jane
Callie Moore - Woman
Chiddy Bang - Opposite Of Adults
Clelia Vega - Stories People Have
Coffey Anderson - You Are All I'm After
Donell Jones - Love Like This
Edward Maya & Mia Martina - Stereo Love
Gaetan Roussel - Dis-moi encore que tu m'aimes
Gee - Maan Dub
Illution Of The Death - Hari Pembalasan

Jacob Plant feat. JLD - Basslines
Jazmine Sullivan - Holding You Down (Goin' In Circles)
Joshua's Troop - Give Me Your Eyes
Kanda - Jangan Bersedih
Kyle Andrews - You Always Make Me Smile
Levin - This Is Me
Lil' Jeth - Girl Like You
Matt Cab - The One
Mirwais & Bareq Naseer - Deleh Beqaraar
Noush Skaugen - Run Baby Run

Olga N. - How Could You Imagine
Rakafeed - Colder
Scott Newnham - Really Me
Sharon Corr - Everybody's Got To Learn Sometime
Surfer Blood - Floating Vibes
Teron Beal - New Girl
Thee-O & Huggie feat. Erin Powers - Rain
Thirsty Merc - Tommy And Krista
Uplift Spice - Justice
The Wombats - Tokyo (Vampires & Wolves)

Eelseisvateks valimisteks ei registreerita Eestis tõenäoliselt ühtegi uut erakonda

Kehtiva seaduse kohaselt võib Riigikogu valimistel osaleda erakond, mis on kantud registrisse hiljemalt kandidaatide registreerimiseks esitamise viimasel päeval. See tähendab, et erakonna registreerimiseks vajalikud tuhat liiget on vaja saada kokku hiljemalt tuleva aasta jaanuari keskpaigaks. Samas peaks olema valmis ka kandidaatide nimekiri. On ülimalt ebatõenäoline, et mõni nüüd uue erakonna asutamist kavandav seltskond jõuaks need nõudmised nii kiiresti täita.

Mati Väärtnõu on küll registreerinud juba MTÜ E-erakonna Algatusgrupp ning samuti uut erakonda kavandav Ingvar Tšižikov lubas kah esimese asjana MTÜ ära registreerida, aga tuhande liikme kokkusaamine ei ole enam niisama lihtne kui sellest rääkimine. See ei olnud lihtne ka varem, mida näitas kasvõi Eesti Piraadipartei hoogsa alguse järel kiiresti raugenud tarm, aga projekt "Ühtne Eesti", millega paljud andsid sisuliselt vaimse truudusvande totalitaarsele liberalismile, kuigi nad ise ei pruugi seda veel mõistagi, muutis selle vähemalt mõneks ajaks hoopis võimatuks.

Uute erakondade tekkimine peaks muutuma Eestis taas mõeldavaks pärast eelseisvaid valimisi, kui parlamenti jääb ainult neli erakonda, mille tulemusel jõuab demokraatia kriis Eestis uude faasi.

Samas võib juhtuda, et nõudeid erakondade registreerimisele karmistatakse veelgi, tõstes nõutava liikmete arvu näiteks 1500 peale. Vähemalt on mõningate suuremate erakondade tegelased näinud just selles võimalust Eesti erakonnamaastiku "edasiseks korrastamiseks". Praeguse seisuga kustutataks sel juhul registrist Eesti Iseseisvuspartei, Eestimaa Rohelised, Libertas Eesti, Põllumeeste Kogu, Vabariiklik Partei ja Vene Erakond Eestis. Mõned neist võivad siis ühineda ja teised puudujäävad liikmed lõpuks siiski kusagilt kokku ajada, aga päris uute erakondade asutamist selline muudatus loomulikult ei lihtsustaks.

Rootsi Kristlike Demokraatide vaadetest 12/14

Üheteistkümnenda sammuna inimlikuma Rootsi poole liikumiseks soovivad Kristlikud Demokraadid pöörata rohkem tähelepanu kultuurile.

Kultuur on elutähtis!

Kultuuri alla kuuluvad nii ooper kui ka tõsielusarjad. Rajurocki kontserdid ja autoriõhtud. Elfriede Jelinek ja "Banaanid pidžaamades". Lõbus meelelahutus ja talumatud provokatsioonid. Inimlikuma Rootsi jaoks on vaja diskussiooni eetika ning selle üle, mis on õige ja mis on vale. Sellised arutelud vajavad kokkukuuluvust, mis on mõeldamatu ilma kultuurita. Kultuur on eeltingimus selle jaoks, et meil oleks tsiviliseeritud ühiskond. Seetõttu tahame me aidata kindlustada Rootsi kultuurielu õitsengut.

Et jõuda turvalisema ja inimlikuma ühiskonnani, peame me rääkima rohkem sellest, kuidas me üheskoos elame. Sellisteks aruteludeks on vaja, et tajutaks seda kokkukuuluvust, mida loovad ja muudavad nähtavaks erinevad kultuuriavaldused. Kultuur annab meile ajaloolise järjepidevuse ja vahendid, mis aitavad leida vastused elus ettetulevatele rasketele katsumustele ja moraalsetele kaalutlustele. See võimaldab meil saada osa teiste eludest ja unistustest. Lisaks puudutab kultuur teadmisi ja haridust. Ilma kultuurita ei ole ühiskond tsiviliseeritud, demokraatlik ega inimlik. Kultuur loob äratundmise, et me oleme kõik erinevad, kuid samas siiski üsna sarnased.

Leidub neid, kelle väitel on mõned kultuurivormid väärt rohkem kui teised. Et rahvalähedane on banaalne ning kultuur peab olema eksperimenteeriv ja väljakutseid esitav, et olla tähendusrikas. Meie leiame, et selline lähenemine kultuurile on snobistlik. Kultuur ei puuduta ainult balleti ja kunstimuuseume. Selle alla käivad ka popmuusika, jalgpall, ajalehed ja filmid. Loomulikult võib kultuur olla raskepärane ja originaalne, kuid see võib olla ka avar ja populaarne meelelahutuskultuur. Meie leiame, et selles debatis peab olema igaühel sõnaõigus ning on hea kui kultuuri tarbimisega tegelevad nii paljud inimesed kui võimalik.

Kultuur õitseb kõige paremini inimeste hulgas, kes seda endas kannavad. Sellest tulenevalt allub kultuur vähem ülalt tulevatele otsustele. Poliitika peab tagama kultuurile võimalused vabalt kasvamiseks – nii asjaarmastajate kui ka professionaalide tasemel. See tähendab mõistlike majanduslike tingimuste loomist ja vabu käsi ressursside parimal viisil kasutamiseks.

Selleks on vajalik ka järjepidevus. Kristlikud Demokraadid tahavad hoida alal eelmiste põlvkondade poolt meile pärandatud mõtteid, väärtushinnanguid ja ideid. Kultuuri ja väärtushinnangute olulisteks edasikandjateks on ühtlasi ka religioossed kogudused. Hooldamist vajavaid kultuuriavaldusi leidub paljudes erinevates vormides ja ajalooliste ehitiste näol. Erilist kohta kultuuripärandi säilitamisel omavad arhiivid, raamatukogud ja muuseumid. Neil peab olema piisavalt vahendeid, et saada hakkama selle ülesande täitmisega.

Ühtlasi tahame anda hoogu juurde lastekultuurile. Kultuuri jaoks peab olema koolis kohta iga päev; see ei tohiks piirduda vaid juhuslike üritustega, mis ei ole seotud ülejäänud tegevusega. Seetõttu tahavad Kristlikud Demokraadid laiendada programmi "Loominguline kool" kõikidele lasteaias ja põhikoolis käivatele lastele ja õpilastele. Lisaks tahame me parandada olukorda veel kooliraamatukogudega, et need muutuksid iseenesestmõistetavateks.

Enamik toetab Eesti kaitseväelaste Afganistani-missiooni pikendamist tingimusel, et see lõpetatakse

Möödunud nädala jooksul küsisin selle ajaveebi lugejatelt: mida tuleks teha Eesti kaitseväelaste missiooniga Afganistanis?

Vastajaid tuli kokku 41 ning neist 21 ehk 51.2% märkis, et seda tuleks pikendada, aga samas teatada, et see on viimane kord. 13 ehk 31.7% vastajatest leidis, et see missioon tuleks jätta nüüd järgmiseks aastaks pikendamata. Seitse ehk 17.1% vastajatest arvas, et seda tuleks pikendada ning edaspidine jätkamine otsustada hiljem.

Eesti kaitseväelaste Afganistani-missiooni pikendamine järgmiseks aastaks tuleb peagi arutusele Riigikogus. Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles eelmisel nädalal, et ka Eesti võitlejate väljatõmbamine Afganistanist võib alata juba järgmisel aastal.

Algavaks nädalaks panin üles küsitluse selle kohta, kas ehk kuivõrd jälgitakse poliitikute kontosid Facebookis, YouTube'is, Twitteris ja Orkutis.

Läti rahvuslaste vaadetest 2/10

Kõige olulisemaks valdkonnaks lätiliku Läti ehitamisel on rahvuslaste sõnul haridus, mis on riigi vaatepunktist pikaajaline investeering inimkapitali. Haridus mängib äärmiselt olulist rolli nii majandusarengu, üldise heaolu ja elukvaliteedi kui ka ühiskonna väärtushinnangute mõjutajana.

Haridussüsteemi tuleb kaasajastada tänapäeva ja tuleviku vajadustele vastavaks, et see aitaks suurendada laste ja noorukite intellektuaalset võimekust, mõtlemisoskust, uute tehnoloogiate kasutamist ja valmisolekut tegeleda innovatsiooniga. Et ohjeldada inimeste äravoolu maarajoonidest, tuleb jätta neis alles võimalikult palju koole, arendades samas ka veebipõhist kaugõpet. Kõik õppematerjalid peavad olema internetis tasuta kättesaadavad. Rahvuslaste valimisühendus toetab keskhariduse muutmist kohustuslikuks ning leiab, et iga keskhariduse omandanu peaks oskama vähemalt kahte võõrkeelt, mis on valitud Euroopa Liidu liikmesriikide ametlike keelte hulgast. Ühtlasi peetakse oluliseks sisendada läbi kogu õppeprotsessi õpilastesse patriotismi, näiteks seda kaudu, et Läti ajalugu käsitletakse eraldi ainena ning suurendatakse läti keele ja kirjanduse õpetamisele pühendatud tundide arvu.

Erivajadustega lapsi tuleb kaasata paremini ühiskonda, luues neile võimalusi tavakoolides õppimiseks, sealhulgas ametioskuste omandamiseks, mis aitaks saada neil hiljem hakkama iseseisvalt.

Kutseharidus ja ametikoolitus vajavad olulist parandamist, õppehooned ja -protsessid kaasajastamist, et koolid oleksid ajakohasemad ja paindlikumad õppurite ettevalmistamisel vastavalt tööturu muutuvatele nõudmistele.

Eriti oluline on toetada ka laste huviharidust, teaduslik-tehnilist nokitsemist ja spordiga tegelemist, seda nii õppekavade raames kui ka klassivälise tegevusena. Tahetakse parandada süsteemi andekate õpilastega lisatöö tegemiseks, mõeldes selle all olümpiaade, huvirühmasid ja uurimusprojekte. Samas rõhutatakse kunsti ja muusika asendamatut rolli noorte inimeste isiksuste kujunemisele ning peetakse vajalikuks tagada tavakoolis igale õpilasele võimalus laulda, mängida mõnda instrumenti, tegeleda kunsti või käsitööga. Toetatakse koolidega seotud ühtse üleriigilise rahvuslik-patriootliku noorteorganisatsiooni loomist, mis annaks noorukitele sõjalis-patriootliku kasvatuse ning julgustaks neid tundma huvi kunsti, kultuuri, rahvuslike traditsioonide, tehnikasaavutuste ja kohaliku ajaloo vastu.

Soovitakse parandada ka õpetajate ettevalmistamist ja üldse kõrghariduse kvaliteeti, kaasates eesmärkide määratlemisse ja õppekavade koostamisse ka tööandjaid ning pakkudes võimalust saada maksuvabastusi neile, kes tagavad lõpetajatele töökohad. Samuti tahetakse meelitada riiki rohkem välisüliõpilasi teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Rõhutatakse ka elukestva õppe olulisust, pidades seejuures eriti tähtsaks tähelepanu pööramist rahvuslaste poolt Läti jaoks riiklikult prioriteetseteks kuulutatud valdkondadele, milleks on taastuvenergia kasutamine ja energiasäästlike hoonete ehitamine. Ülejääva emissioonimäära müügi ja roheliste maksude kaudu kogutav raha tahetakse suunata selles osas maailmatasemel haridusprogrammide väljatöötamisele ja spetsialistide koolitamisele. Samuti on kavas kasutada nende valdkondade arendamiseks valitsusväliste organisatsioonide ja koolitusfirmade abi ning Euroopa Liidu fondidest saadavat raha.

Selline oli lühidalt kokkuvõetuna Läti rahvuslaste valimisühenduse programmi hariduspoliitikat puudutav osa.

Kustutasin ennast ära...

Ärgu keegi imestagu, kui ei leia mind enam
Orkutist, kuhu juhtusin viimati umbes poole aasta eest;
Twitterist, kuhu märkisin üles peamiselt vaid loetud raamatute nimesid;
Tweetbookist ja veel paarist sarnasest kohast, kuhu olin kunagi kellegi kutse peale registreerunud, tegemata seal midagi muud.

Veebis jälle rämpsu veidi vähem.

Eurolaulude sadu algab sel aastal varem

Eurovisiooni lauluvõistlusel on kehtinud reegel, mille kohaselt ei tohi osalevad laulud olla avalikult kõlanud enne 1. oktoobrit, kuid augustis kogunenud referentsgrupp otsustas tuua selle kuupäeva 1. septembrile. YouTubelandist võibki leida nüüd juba ühe laulu, mis oli ettelaulmisel Ukraina rahvusliku eelvooru eelvoorus, pääsedes seal kolmekümne viie väljavalitu hulka. Aga samast selgub ühtlasi, et laulu avalik esitlus televisioonis toimus juba augusti keskel, mistõttu see kaotab ilmselt õiguse osaleda kõnealusel lauluvõistlusel. Eks võistlustel tuleb ikka järgida mingeid reegleid, teisiti ei saa.

Ülal kõlab aga hoopis üks selline laul, mis sai 1987. aastal tuntuks Vanessa Paradis' esituses ning millest on inspireeritud ka Elke Brauweileri ehk Paula repertuaarist tuntud "Als es passierte". Moldova lauljatar Cătălina Cărăuş ehk tema produtsendid said inspiratsiooni neist mõlemast ning tulemuseks on versioon, mis meeldib mulle isiklikult nii kõlaliselt kui ka pildiliselt (video filmitud Chişinău tänavatel) isegi rohkem kui "Joe le taxi" algupärand.

Rootsi Kristlike Demokraatide vaadetest 11/14

Kümnenda sammuna inimlikuma Rootsi poole liikumiseks soovivad Kristlikud Demokraadid aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule, näiteks vabastada mittetulundusühingutele tehtavad annetused maksudest.

Ühiskond on enamat kui riik

Iga inimene kuulub mitmetesse erinevatesse ühendustesse. Kõige olulisem on perekond. Aga elu oleks vaesem ilma sõprade, laulukoori, ametiühingu, spordikaaslaste, koguduse ja pensionäride ühenduseta. Meie teame, kui olulist mõju omavad arengule moraalsed jõud. Need loovad inimlikuma Rootsi, kus inimesed võtavad ühiselt vastutuse. Me soovime laiendada inimeste võimalusi ise asjadega tegeleda, vabastades selleks näiteks maksudest heategevusorganisatsioonidele minevad annetused.

Ühiskond on palju enamat kui riik. Paljude erinevate ja tugevate ühenduste olemasolu loob turvalisuse, mitmekesisuse ja elujõu. See loob inimlikuma Rootsi. Me tahame anda peredele rohkem igapäevaselt koos veedetud aega. Me tahame julgustada inimesi üksteisega lävima – olenemata põlvkondlikest piiridest või päritolust.

Selliseks ühiskonnaks on vaja, et inimestel oleks rohkem vabadust ja rohkem vastutust. Selleks peame seadma piiri sellele, mida otsustatakse poliitikute poolt. Erinevate ühenduste ja ühiste eesmärkide nimel töötavate sotsiaalsete võrgustike loomine on juba osa inimloomusest. Vabatahtliku tegevuse elavnemine on oluline ka seetõttu, et taoline pühendumine loob võimalusi demokraatia tugevnemiseks. Lisaks on vabatahtlik sektor kohtumispaik, kus sõlmitakse kontakte, mis rikastavad ühiskonda. Meie leiame, et vaba aja sisustamist puudutava poliitika väljatöötamisel peaks vabatahtlik töö muutuma olulisemaks ärihuvidest. Annetused mittetulundusühingutele peaksid olema maksuvabad.

Abiorganisatsioonid, seltsid ja kogudused kuuluvad kodanikuühiskonda ning peavad saama areneda vabalt ilma riigipoolse suunamiseta ja vastavalt omaenda eripärale. Avalik sektor peaks nende tegevust täiendama, mitte nendega konkureerima. Valitsuse ülesanne on seega mitte asendada, vaid pigem julgustada, teha koostööd ning kasutada abi näiteks sotsiaaltöös, millega tegelevad paljud seltsid ja ühingud nii Rootsi piires kui ka väljaspool.

Spordiga tegelemine aitab tagada paljudel inimestel endale hea elukvaliteedi. Tipptasemel võistlussport inspireerib spordiga tegelemist laiemalt, kuid aluse rahvaspordile laovad arvukad treenerid ja eestvedajad, kelle vabatahtlikud jõupingutused toovad suurt rõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele. Laste ja noorte tegelemist spordiga tuleb korralikult toetada. Tüdrukutel ja poistel peavad olema võrdsed võimalused erinevateks tegevusteks.