Eesti-Hiina parlamendirühma kuuluvad pooled riigikogulased, enam-vähem võrdselt kõigist fraktsioonidest, kuid Taiwani toetusrühmal on ainult seitse liiget, kellest enam kui pooled on reformierakondlased, üks Keskerakonnast ning kaks Isamaa ja Res Publica Liidust – ühtegi sotsi seal ei ole. Selline jaotus on üsna kõnekas märk Riigikogu uue koosseisu suhtumisest teatud küsimustes.
Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni delegatsiooni juhina äsja Taiwani külastanud Kristiina Ojuland kuulutas, et "ühe-Hiina poliitika ei ole ega saagi olema pikemas perspektiivis Euroopa Liidu huvides", aga Eesti kohalikud parlamendisaadikud ei paista olevat Taiwani toetamisest erilises vaimustuses. Riigikogu eelmises koosseisus oli Taiwani toetusrühmal liikmeid enam kui poole rohkem ja näiteks Läti parlamendis on Läti-Taiwani parlamendirühmal 18 liiget, kuigi saadikuid on seal kokku ühe võrra vähem kui Eestis.
See võib ju näida lihtsalt kiibitsemisena, kuid minu meelest peegeldavad need arvud poliitilisi hoiakuid, mille võib võtta Eesti puhul kokku järgmiselt: Hiina Rahvavabariik on suur ja võimas, selle riigiga tuleb hästi läbi saada, mitte ärritada seda suheldes Taiwaniga. Selline primitiivne pragmatism kätkeb endas aga ohtu, et Eesti võib jääda maha maailmas toimuvatest arengutest.
Ojulandi juhitud delegatsioon kohtus Taiwanil asuva Hiina Vabariigi praeguste juhtidega, kes kuuluvad Kuomintangi, aga käis ühtlasi ka Demokraatliku Eduerakonna peakorteris. DE, mis on osa Liberaalsest Internatsionaalist, viis sel nädalal läbi eelvalimised, mille tulemusel selle esinaine Tsai Ing-wen sai erakonna kandidaadiks tuleva aasta jaanuaris toimuvatel presidendivalimistel. Nendega üheaegselt viiakse siis läbi ka parlamendivalimised. Ja värskete küsitluste kohaselt võibki Tsai osutuda valituks, koguda rohkem hääli kui praegune president Ma Ying-jeou.
Tsaist saaks sellisel juhul Taiwanil asuva Hiina Vabariigi esimene naissoost president, kuid poliitika seisukohalt ei oma see bioloogiline fakt erilist tähtsust. Oluline on hoopis see, millised on tema tulevikuplaanid ehk mida ta kavatseb teha suhetes Hiina Rahvavabariigi ja teiste riikidega.
Kuomintang pooldab teatavasti põhimõtteliselt ühe-Hiina poliitikat st. leiab, et Taiwan peaks ühinema lõpuks uuesti mandri-Hiinaga, kui olukord seda lubab. DE käsitluse kohaselt – Tsai kuulus 1990-ndatel töörühma, mis seda arendas – on Taiwani ja Hiina näol aga tegemist kahe omaette riigiga. Sellest lähtudes soovivad paljud selle liikmed, et Taiwan võtaks vastu iseseisvusdeklaratsiooni ja loobuks enda nimetamisest Hiina Vabariigiks, et viia asjad lõpuks de jure vastavusse de facto olukorraga.
Tsai toetab pragmaatilist koostööd Hiinaga näiteks majanduse vallas, kuid seisab kindlalt Taiwani suveräänsuse eest. Tema visiooni kohaselt peaks Taiwan kujunema – tänu geograafilisele asukohale Hiina, Jaapani, USA ja ASEAN-i vahel – regionaalseks ärikeskuseks, majanduslikuks sõlmpunktiks. Taiwani ja Hiina suhted ei saa aga tugineda seejuures ühe-Hiina poliitikale.
Taiwani praegune president Ma Ying-jeou tõi Ojulandiga kohtudes välja, et Euroopa Liidust on tulnud Taiwani investeeringuid enam kui kolmekümne miljardi dollari väärtuses, mida on rohkem kui ühestki teisest majandusblokist; omavaheline kaubavahetus oli eelmisel aastal 48.6 miljardit, 11.6 miljardit suurem kui aasta varem. Ma väljendas ühtlasi lootust, et need kaks osapoolt saavad uurida, kas neil oleks võimalik sõlmida vabakaubandusleping, mis edendaks omavahelist kaubavahetust ja investeeringuid ning suurendaks ka Taiwani rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Ojuland ütles oma pressiteates, et läbirääkimised vabakaubanduslepingu sõlmimise üle saab edukalt lõpetada üksnes siis, kui Taiwan säilitab moratooriumi surmanuhtlusele, kuid minu meelest on suurem probleem siiski see, et lähtudes ühe-Hiina poliitikast ei tunnista Euroopa Liit Taiwanil asuvat Hiina Vabariiki suveräänse riigina ega oma sellega mingeid diplomaatilisi või formaalseid poliitilisi suhteid, kuigi tehniline koostöö üha intensiivistub.
Kui peaks aga juhtuma, et Tsai ja DE suudavad tuua jaanuaris toimuvate valimiste järel kõnealustes küsimustes põhimõttelisi muudatusi, siis võivad Eesti kohalikud poliitikud hakata juba õige varsti kahetsema, et nemad, erinevalt näiteks lätlastest ja leedulastest (Leedu-Taiwani parlamendirühmal on lausa 29 liiget), ei pööranud juba varem piisavalt tähelepanu suhete arendamisele Taiwaniga, kahjustades sellega sisuliselt Eesti positsioone rahvusvahelises konkurentsiheitluses, sest Tsai visioon ei ole tegelikult üdini ebarealistlik.
Praegu võidakse meil ju arvata, et ollakse nüüd suured pragmaatikud ning nn. väärtuspõhine välispoliitika on mõeldud lollidele, aga hiljem võib selguda, et just see väärtuspõhine poliitika oli tegelikult pragmaatiline, kuid väärtustest loobumine näilise pragmatismi nimel ebapragmaatiline, väljendades vaid nende väärtuste puudumist.
Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni delegatsiooni juhina äsja Taiwani külastanud Kristiina Ojuland kuulutas, et "ühe-Hiina poliitika ei ole ega saagi olema pikemas perspektiivis Euroopa Liidu huvides", aga Eesti kohalikud parlamendisaadikud ei paista olevat Taiwani toetamisest erilises vaimustuses. Riigikogu eelmises koosseisus oli Taiwani toetusrühmal liikmeid enam kui poole rohkem ja näiteks Läti parlamendis on Läti-Taiwani parlamendirühmal 18 liiget, kuigi saadikuid on seal kokku ühe võrra vähem kui Eestis.
See võib ju näida lihtsalt kiibitsemisena, kuid minu meelest peegeldavad need arvud poliitilisi hoiakuid, mille võib võtta Eesti puhul kokku järgmiselt: Hiina Rahvavabariik on suur ja võimas, selle riigiga tuleb hästi läbi saada, mitte ärritada seda suheldes Taiwaniga. Selline primitiivne pragmatism kätkeb endas aga ohtu, et Eesti võib jääda maha maailmas toimuvatest arengutest.
Ojulandi juhitud delegatsioon kohtus Taiwanil asuva Hiina Vabariigi praeguste juhtidega, kes kuuluvad Kuomintangi, aga käis ühtlasi ka Demokraatliku Eduerakonna peakorteris. DE, mis on osa Liberaalsest Internatsionaalist, viis sel nädalal läbi eelvalimised, mille tulemusel selle esinaine Tsai Ing-wen sai erakonna kandidaadiks tuleva aasta jaanuaris toimuvatel presidendivalimistel. Nendega üheaegselt viiakse siis läbi ka parlamendivalimised. Ja värskete küsitluste kohaselt võibki Tsai osutuda valituks, koguda rohkem hääli kui praegune president Ma Ying-jeou.
Tsaist saaks sellisel juhul Taiwanil asuva Hiina Vabariigi esimene naissoost president, kuid poliitika seisukohalt ei oma see bioloogiline fakt erilist tähtsust. Oluline on hoopis see, millised on tema tulevikuplaanid ehk mida ta kavatseb teha suhetes Hiina Rahvavabariigi ja teiste riikidega.
Kuomintang pooldab teatavasti põhimõtteliselt ühe-Hiina poliitikat st. leiab, et Taiwan peaks ühinema lõpuks uuesti mandri-Hiinaga, kui olukord seda lubab. DE käsitluse kohaselt – Tsai kuulus 1990-ndatel töörühma, mis seda arendas – on Taiwani ja Hiina näol aga tegemist kahe omaette riigiga. Sellest lähtudes soovivad paljud selle liikmed, et Taiwan võtaks vastu iseseisvusdeklaratsiooni ja loobuks enda nimetamisest Hiina Vabariigiks, et viia asjad lõpuks de jure vastavusse de facto olukorraga.
Tsai toetab pragmaatilist koostööd Hiinaga näiteks majanduse vallas, kuid seisab kindlalt Taiwani suveräänsuse eest. Tema visiooni kohaselt peaks Taiwan kujunema – tänu geograafilisele asukohale Hiina, Jaapani, USA ja ASEAN-i vahel – regionaalseks ärikeskuseks, majanduslikuks sõlmpunktiks. Taiwani ja Hiina suhted ei saa aga tugineda seejuures ühe-Hiina poliitikale.
Taiwani praegune president Ma Ying-jeou tõi Ojulandiga kohtudes välja, et Euroopa Liidust on tulnud Taiwani investeeringuid enam kui kolmekümne miljardi dollari väärtuses, mida on rohkem kui ühestki teisest majandusblokist; omavaheline kaubavahetus oli eelmisel aastal 48.6 miljardit, 11.6 miljardit suurem kui aasta varem. Ma väljendas ühtlasi lootust, et need kaks osapoolt saavad uurida, kas neil oleks võimalik sõlmida vabakaubandusleping, mis edendaks omavahelist kaubavahetust ja investeeringuid ning suurendaks ka Taiwani rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Ojuland ütles oma pressiteates, et läbirääkimised vabakaubanduslepingu sõlmimise üle saab edukalt lõpetada üksnes siis, kui Taiwan säilitab moratooriumi surmanuhtlusele, kuid minu meelest on suurem probleem siiski see, et lähtudes ühe-Hiina poliitikast ei tunnista Euroopa Liit Taiwanil asuvat Hiina Vabariiki suveräänse riigina ega oma sellega mingeid diplomaatilisi või formaalseid poliitilisi suhteid, kuigi tehniline koostöö üha intensiivistub.
Kui peaks aga juhtuma, et Tsai ja DE suudavad tuua jaanuaris toimuvate valimiste järel kõnealustes küsimustes põhimõttelisi muudatusi, siis võivad Eesti kohalikud poliitikud hakata juba õige varsti kahetsema, et nemad, erinevalt näiteks lätlastest ja leedulastest (Leedu-Taiwani parlamendirühmal on lausa 29 liiget), ei pööranud juba varem piisavalt tähelepanu suhete arendamisele Taiwaniga, kahjustades sellega sisuliselt Eesti positsioone rahvusvahelises konkurentsiheitluses, sest Tsai visioon ei ole tegelikult üdini ebarealistlik.
Praegu võidakse meil ju arvata, et ollakse nüüd suured pragmaatikud ning nn. väärtuspõhine välispoliitika on mõeldud lollidele, aga hiljem võib selguda, et just see väärtuspõhine poliitika oli tegelikult pragmaatiline, kuid väärtustest loobumine näilise pragmatismi nimel ebapragmaatiline, väljendades vaid nende väärtuste puudumist.
2 kommentaari:
Hiina Vabariik sündis Hiina Kompartei ja Kuomintangi (sotside) kodusõja tulemina. See et eesti sotsid on eelistavad kommunistlikku Hiinat sotsialistliku pärandiga Hiinale on tõesti kõnekas. Kas Eesti sotsid ikka on sotsiaalDEMOKRAADID? Või on nad värvivahetanud kommud!
Kõik peavoolu meedia väljaanded teevad ajupesu...ajupesu on väga raske kuritegu mis on võrreldav genotsiidiga.Milles seisneb peavoolu meedia ajupesu?
Esiteks nad varjavad informatsiooni ja isegi globaalse tähtsusega informatsiooni,ning manavad sellise pildi mis on kasulik ülirikastele:
Näiteks,Hiinas toimus näitus milles oli külastajaid maailma igast nurgast enam kui olümpiamängudel ja kestis too peaaegu pool aastat!!!,ning selle tähtsus oli globaalne sest seal põhimiseks oli taastuvenergia kasutuselevõtt linnades!!!...EXPO 2010 Shanghai oli näituse nimi.
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/08/hiinlased-on-vagevad-tanu-oma-tao-usule.html
Postita kommentaar