Kindral E. Põdder'i ja kindral J. Roska lahkumise puhul vabadussõjalaste keskliidu juhatusest on ajakirjanduses levitatud mitmesuguseid kuuldusi, mis ei vasta tõele. Toimetuse vastava küsimise peale vastasid kindr. Põdder ja kindr. Roska oma tagasiastumise asjus lühidalt järgmist:
– Tulime vabadussõjalaste liikumisega kaasa ja töötasime oma parima arusaamise järgi. Ajal, kus vabadussõjalased olid sunnitud kujunenud olukorra tõttu aktiivseid samme astuma meie elu parandamiseks, hakati mõnel pool nende sammude pärast tervet vabadussõjalaste liikumist nimetama poliitiliseks liikumiseks.
Meie vaidlesime sellele vaatele vastu ja väitsime, et tuleb vahet teha parteipoliitiliste ja riiklike küsimuste vahel. Kunagi poleks ükski meist – olles teenistuses – hakanud ajama parteipoliitilisi asju. Riiklike küsimustega tegemist teha, – kui seda olukord nõuab, – peame oma otsekoheseks kohuseks.
Meie väiteid ei võetud kuulda, ja juhiti tähelepanu maksvale seadusele, mis nõuab, et tegevteenistuses olevad kaitseväelased ei tohi poliitilistes organisatsioonides juhtivatel ametitel olla.
Seadust tahame austada ja seaduslikku korda pühaks pidada.
Olime sunnitud lahkuma vabadussõjalaste keskjuhatusest, kuhu vabadussõjalaste kongress meid valis. Oleme ja jääme aga edasi selle organisatsiooni liikmeiks, sest peame vabadussõjalaste poolt avaldatud riikliku elu tervendavaid mõtteid õigeiks ja vajalisteks.
Kategooriliselt lükkame tagasi mõnelt poolt esile toodud mõtted, nagu oleksime mõne poliitilise partei käsilased, ja loeme inimesed, kes neid mõtteid sõnas ja kirjas levitavad – sarnaste hulka, kes parteipoliitiliste huvide pärast on valmis tõde pea peale pöörama. Midagi ei tea meie sellest, et vabadussõjalaste keskjuhatus kavatseb meie pärast vabariigi valitsuse poole pöörduda, küll aga teame, et vabadussõjalaste keskjuhatus on astunud samme, tähtsaid nende põhimõtete elluviimises, mida kongress heaks kiitis ja mis võib-olla – mõnele teevad tuska.
Arvame, et seepärast siis ka need kallalekippumised meile, sest muid põhjusi meile teada ei ole ja endi arvates oleme seni vaenlasteta elanud.
Lõpetades soovime, et kõik vabadussõjalased, kes meie tagasiastumisest keskjuhatusest kuulnud, end ei laseks heidutada igasugu "hirmu ja õuduse" juttudest, mis mõnelt poolt nähtavasti sihilikult lendu on lastud või edaspidi lendu lastakse, vaid rahulikult jääksid oma mõtete juurde ning ühiselt rühiksid vastu parimale tulevikule.
Toimetusele on saadetud vabadussõjalaste keskliidu juhatuse esimehe eru-kindralmajor Larka poolt avaldamiseks kindralmajor Põdder'i ja kindralmajor Roska lahkumise puhul keskliidu juhatusest järgmine informatsioon:
– Umbes nädal pärast seda, kui vabadussõjalaste kongress oli võtnud vastu poliitilise resolutsiooni, mis puudutas meie põhiseaduse muutmise vajadust, ja hakkas tegelikke samme astuma selle resolutsiooni täitmiseks esinedes riigivanemale märgukirjaga, astuti mõnelt poolt, kelle huvides ei olnud põhiseaduse muutmine vabadussõjalaste kongressi poolt heaks kiidetud suunas, et halvata vabadussõjalaste keskliidu tegevust, välja süüdistusega, et kuidas võivad tegevteenistuses olevad kaitseväelased võtta osa poliitilisest aktsioonist, kui see on neile keeldud seadusega. Umbes kuu aega pärast kongressi ühines sellele asjaolu, et kaks diviisiülemat pöördusid kaitseministri poole küsimuse selgitamiseks, kas tuleb vabadussõjalaste liit peale tema põhikirja muutmist lugeda poliitiliste organisatsioonide hulka, mille juhtivates organites on keeldud olla nii aegateenivail kui ka elukutselistel tegevteenistuses olevail kaitseväelasil. Ühes sellega olid mõlemad diviisiülemad avaldanud, et oleks soovitav, kui kaitseväelased aktiivpoliitilisest tegevusest osa ei võtaks, kuni välja selgitatakse, kas vabadussõjalaste liit kuulub poliitiliste organisatsioonide hulka. Kaitseminister oli teinud kindralitele Roska'le ja Põdder'ile ettepaneku tagasi astuda vabadussõjalaste keskliidu juhatusest. Kõik need asjaolud olid ette toodud ja kaalumisel keskliidu juhatuses. Pidades silmas kujunenud olukorda, olid keskliidu juhatuse liikmed kindralmajor Roska ja kindralmajor Põdder sunnitud ajutiselt tegevusest keskliidu juhtivais organites loobuma, jäädes edasi lihtliikmeiks kuni küsimuse selgitamiseni vastavais riiklikes asutustes. Peale tähendatud ohvitseride väljaastumist on keskliidu juhatus otsustanud astuda vastavaid samme küsimuse selgitamiseks, kas vabadussõjalaste liit kuulub poliitiliste organisatsioonide hulka, sest meil ei ole kahjuks seni seadusega kindlaks määratud, missugused organisatsioonid loetakse poliitilisteks. Mõned meie põhiseaduse muutmise vastased on ära kasutanud ja nähtavasti kasutavad ka tulevikus mõlema vanema ohvitseri tagasiastumist selleks, et raskendada vabadussõjalaste poliitilist aktsiooni, tekitada ajakirjanduse kaudu umbusaldust liitude keskjuhatuse vastu ja katsudes sünnitada lõhesid liitudes. Keskjuhatus usub, et niisugune meil traditsiooniks saanud must poliitiline töö mingisugust tagajärge ei anna."
Vab. keskliidu juhatuse arvates ei muuda viimasel kongressil vastuvõetud resolutsioon põhiseaduse muutmise kohta keskliitu veel poliitiliseks organisatsiooniks, sest keskliit ei soovi põhiseaduse muutmist mitte selle abil läbi viia, et ise võimu ja valitsemise juurde püüaks. Senikaua aga kui üks organisatsioon poliitilise võitluse, riigikogu valimiste ja riigikogus tegutsemise läbi valitsemise juure ei püüa – ei või teda poliitiliseks organisatsiooniks nimetada.
Võitlus nr. 2, 1. augustil 1931
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar