Kuna Riigikogu rühmade sammud meie põhiseaduse muutmiseks ja selle rahvahääletusele panemiseks oma tigukiiruse tõttu sunnivad kahtlema, kas rühmadel üldse asjaga tõsi taga, kas nad tahavadki niipea või kunagi põhiseaduses parandusi läbi viia, või – kui suure sundimise pääle mõned näilikud muudatused ettevõetaksegi – siis on enam kui küsitav, kas need küünivad riikliku elu kuigisele tervendamisele, siis on Vabadussõjalaste Keskliidu Juhatus vastavalt Kongressi resolutsioonidele otsustanud esitada oma poolt Riigikogu Juhatusele Põhiseaduse uuenduskava selle rahvahääletusele panemiseks.
Vastav otsus tehti Keskliidu juhatuse koosolekul, teisipäeval 26. jaan. õhtul, kus uuendatud Põhiseaduse kava vastuvõeti ja otsustati peale lõpulikku keelelist redaktsiooni käiku anda.
Vabadussõjalaste poolt esitatavas põhiseaduse kavas on olulisemad momendid: presidendi õigustega Riigivanema instituut, Riigikogu liikmete arvu vähendamine, praeguse valimiskorra muutmine ning mitmed üksikumad parandused meie praeguses põhiseaduses, kus tegelik elu on osutanud sääraseid paratamatusi, mille seisukohast tuleb põhiseadus tingimata tervendamisele võtta.
Riigivanem presidendi õigustega valitakse rahva poolt viieks aastaks. Ta volitused lõpevad ametiaja möödumisega, ehk kui ta ise ametist tagasi astub, või oma kodaniku hääleõiguse kaotab (pimedaks jäämine, nõdrameelsus jne.). Riigivanemal on suspensiivse veto ja Riigikogu laialisaatmise õigus. Ta kutsub ametisse ja vallandab Vabariigi Valitsuse. Teda ei saa kohtulikule vastutusele võtta kui ainult riigi äraandmise eest.
Riigikogu liikmete arv on Põhiseaduse kavas vähendatud 50-le. Riigikogu volituste aeg on pikendatud 4 aastani.
Riigikogu liikmed valitakse otsekohesel, salajasel, üldisel, ühetaolisel hääletamisel isikuvalimiste põhimõttel, mille lähem kord kindlaks määratakse vastavas valimisseaduses.
Peale nende kardinaalsete uuenduste ja paranduste meie riigivalitsemise süsteemis, on täpsustatud ja selgitatud mitmeid üksikasju, mis praeguses põhiseaduses on kas liiga umbmäärased, või mida seni koguni on tõlgendatud vastupidiselt, kui seda oli rahva tahe isegi Põhiseaduse vastuvõtmisel.
Nii on Põhiseadusest ära kaotatud üksikute vähemusrahvuste keelte eelistamine teistele rahvustele riiklikudes asutistes, mis on jäetud kui sellist vajadust peaks olema, vastava seaduse otsustada, et sellega võimaldada edaspidi arvestada vahekordade muutlikkust.
Niipalju pahandusi sünnitanud ja arusaamatusi tekitanud aumärkide andmise ja vastuvõtmise keeld on samuti põhiseadusest kõrvaldatud, et oleks võimalik rohkem tegeliku eluga arvestada.
Täpsemalt on selgitatud rahvahääletusele mitte tulevat seaduste loetelu, kuna senises põhiseaduses esinev "maksuseadused" on venitatud niivõrd umbmääraseks mõisteks, et sellega võib keelduda pea iga võimaliku seaduse rahvahääletusele panemisest.
Võitlus nr. 2 (9), 29. jaanuar 1932
0 khm.:
Postitage kommentaar